Zertteýshi Muhıt-Ardager Sydyqnazarovtyń qazaq tarıhyna qatysty maqalasyn taldaǵan tarıhshy Bereket Káribaev ol burynǵylardyń qatesin qaıtalap otyr dep tujyrady. Sydyqnazarov kartadaǵy ataýǵa súıenip, tarıhty basqasha topshylaıdy, biraq tarıhshy onyń negizi joq dep sanaıdy. Tarıhshy zertteýshiniń buryn qate oqylǵan ataýǵa súıengenin aıtady.
Bıyl 9 qarasha kúni “Egemen Qazaqstan” gazetine L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq Ýnıversıteti Zamanaýı zertteýler ınstıtýtynyń dırektory, saıası ǵylymdar doktory Muhıt-Ardager Sydyqnazarovpen suhbat, ıaǵnı «Memlekettiligimiz 890 jyly arab kartasynda «ál-Qazaqııa» dep kórsetilgen» degen ataýmen maqala jarııalandy. Sol kúni osy sarynda jazylǵan Muhıt-Ardager Sydyqnazarovtyń óziniń maqalasy «Kazahstanskaıa pravda» gazetinde jaryq jaryq kórdi. Degenmen, bul jóninde daý kóbeıdi. Elimizdiń birqatar tarıhshylary Sydyqnazarovtyń tujyrymdamasy shyndyqqa janaspaıtynyn aıtýda. Onyń tarıhta belgili Estahrıdiń ortaǵasyrlyq kartasynan «ál-Qazaqııa» ataýyn endi ajyratqany da daý týdyryp otyr.
Osynyń jónin bilý úshin arab, musylman álemindegi kartalardy bilgiri, belgili shyǵystanýshy-arabtanýshy, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Bolat Kómekovpen baılanysqan edik. Degenmen, ǵalym “Egemen Qazaqstan” gazetine ǵana resmı jaýap bergenin, ózge basylymdarǵa pikir bildire almaıtynyn aıtty.
“Adyrna” ulttyq portaly ǵalymnyń shákirti, UǴA akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory professor Bereket Káribaevpen suhbattasty.
SAIaSATTANÝShY JÁNE ORTAǴASYRLYQ TARIH
– Bereket aǵa, atalǵan maqalany oqyp, tanysyp shyqtyńyz. Bul týraly pikirińiz qandaı?
– Suhbat túrindegi maqalamen tanysyp shyqqannan keıin ondaǵy aıtylǵan pikirlerge qatysty birneshe oılar keldi. Onda mynadaı qortyndy aıtylady:
1) Qazaq handyǵy XV ǵasyr ortasynda (1465 jyly) qurylǵan degen tujyrymdy qaıta qaraý kerek degen pikir;
2) «ál-Qazaqııa» degen ataý arqyly 890 jyldary qazaq memleketi bolǵan degen pikir;
3) IX-X ǵasyrlardaǵy Qazaq memleketi Shyńǵys han ımperııasynyń quramynda, odan keıin eki ǵasyr boıy Joshy jáne Shaǵataı ulystarynyń quramynda saqtalynyp, olar álsiregende jeke bólinip shyqty degen nusqalar aıtylady.
Endi osy pikirlerge qatysty oıymdy bildireıin. Jalpy, Qazaq handyǵynyń qurylýy máselesi - tarıh ǵylymynda 1864 jyldan beri kún tártibinde kele jatqan másele. Muhammed Haıdar Dýlatıdyń «Tarıh-ı Rashıdı» eńbegindegi Qazaq handyǵynyń tarıhyna qatysty qundy derek málimetterin alǵash ret XIX ǵasyrdaǵy ataqty orys shyǵystanýshysy V.V.Velıamınov-Zernov óz zertteýine paıdalanyp, ǵylymı aınalymǵa túsiredi. Ǵalymnyń tórt tomnan turatyn eńbegi óziniń ǵylymı mańyzyn áli kúnge deıin joǵaltqan joq. Sol kezden kúni búginge deıin handyqtyń qurylýy máselesimen aınalysqan zertteýshi mamandardyń basym kópshiligi M.Dýlatı deregindegi datany moıyndaıdy.
Tek keıbir jekelegen tarıhshylar ǵana Qazaq handyǵynyń qurylýy ýaqytyn XIV ǵasyrdyń 60 jyldaryna (Z.Qınaıatuly), 1428 jylǵa (Á.Hasenov), 1445 jylǵa, XV ǵasyrdyń 90-shy jyldaryna (A.Semenov), XVI ǵasyrdyń ortasyna (S.Ibragımov) aparady. Qalǵan tarıhshylardyń bári Qazaq handyǵy XV ǵasyr ortasynda, ıaǵnı 1450-1470 jyldar aralyǵynda bolǵan dep esepteıdi.
Olar óz tujyrymdaryn naqty bir derekterge súıenip, qısyndy kelistirip, Deshti Qypshaq aýmaǵyndaǵy tarıhı úderistermen baılanystyra qarastyrady. Osy joldardyń avtory 2014 jyly «Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy» atty eńbegin jaryqqa shyǵardy. Handyqtyń qurylýyna qatysty basty máseleler ol kitapta jeke taraýlar men taraýshalar túrinde qarastyrylady.
Al Qazaq handyǵy 1465 jyly quryldy degen tujyrym «Tarıh-ı Rashıdı» deregindegi málimetke negizdelip, 1970 jyldardyń sońy – 1980 jyldardyń basynda jaryq kórgen «QazSSR tarıhy» atty akademııalyq 5 tomdyqtyń 2 tomynda aıtylady. Sol kezden búginge deıin bul tujyrym otandyq tarıh ǵylymyndaǵy ústem pikir bolyp keledi. Osy dataǵa súıenip, osydan 9 jyl buryn, ıaǵnı 2015 jyly Qazaq handyǵynyń qurylýynyń 550 jyldyǵyn memlekettik deńgeıde bir jyl boıy atap óttik, handyqtyń negizin qalaǵan handar – Kereı han men Jánibek hanǵa eskertkishter ashyldy, kósheler berildi. Osylaısha, ulttyq sıpattaǵy qazaq memlekettiligi – Qazaq handyǵy XV ǵasyrdyń ortasynda qurylǵan degen tujyrym berik ornyǵyp, sanaǵa sińgen.
Endi solardyń bárin joqqa shyǵaryp otyrǵan Muhıt-Ardager Sydyqnazarov – saıası ǵylymdardyń doktory, ıaǵnı búgingi kúnderdegi bolyp jatqan saıası úderisterge taldaýlar jasap, erteńgi kúnderde bolatyn úderisterge boljamdar jasaıtyn maman. Iaǵnı otandyq tarıhtyń máselelerine, onyń ishinde ortaǵasyrlyq tarıhtyń máselelerine qatysy joq saıasattanýshy.
«ÁL-QAZAQIIa» QAIDAN ShYQTY?
– Demek, Muhıt-Ardager Qarjaýbaıulynyń tujyrymy shyndyqqa janaspaı ma?
– Tarıhqa qatysty zertteýshi-mamandardyń arasynda mynadaı berik ornyqqan qaǵıda bar: olar tarıhshylardy áýesqoı tarıhshy jáne kásibı tarıhshy dep ekige bóledi.
Ekeýiniń aıyrmashylyǵy mynada. Áýesqoı tarıhshy degenimiz – basqa mamandyq ıesi bola tura ol óz eliniń tarıhyn óte jaqsy kóredi. Tarıhı kitaptardy kóp oqıdy, tarıhta jańalyq ashqysy keledi jáne bir tarıhı máselerge qatysty ózindik oılaryn aıtady, halyqqa túsindirgisi keledi.
Al kásibı tarıhshylar ondaı emes. Olardyń jańalyqtary – jasaǵan tujyrymdary. Al tujyrym jasaý úshin ol tórt zańdylyqty bastan ótkeredi. Birinshiden, kez - kelgen ǵylymdaǵy tujyrym, ol – eń aldymen shyǵarmashylyq jumystyń nátıjesi. Ony tús kórip aıta almaısyń, ıaǵnı, aqyl men oılaýdyń, bilimniń, zertteýdiń, izdenisterdiń, shyǵarmashyl oıdyń jemisi. Ekinshiden, josparlylyq zańdylyq, ıaǵnı, alynǵan bir jańalyq-tujyrym, bul ataýly máseleni zertteý úshin arnaıy qurylǵan josparly túrdegi izdenisterdiń nátıjesinde alynady. Úshinshiden, úzdiksizdik zańdylyǵy, ıaǵnı qandaı ǵylymı másele bolmasyn, úzdiksiz, toqtamaı júrgizilgen ǵylymı zertteýler men izdenisterdiń nátıjesinde alynady. Tórtinshi, sabaqtastyq zańdylyǵy. Bul degenimiz – naqty bir máseleni zerttemek bolsańyz, sol máselege qatysty kúni búginge deıin zertteýshi-mamandardyń aıtqan, jazǵan eńbekterimen, oı-pikirlerimen, tujyrymdarymen tanys bolýyń kerek. Eger sol sabaqtastyqqa súıenbeseń, nazarǵa ilmeseń, onda sol qarastyryp otyrǵan másele týraly buryn bir nemese birneshe tarıhshylar aıtyp ketken oılardy qaıtalaýyń múmkin. Muny plagıat deıdi. Sol sebepti de qarastyryp otyrǵan taqyrybyńnyń zerttelý tarıhyn, ıaǵnı tarıhnamasyn bilý shart. Árbir kásibı zertteýshi óz zertteýlerinde osy tórt zańdylyqty saqtaıdy. Máseleniń tarıhnamasyn mindetti túrde qaraıdy, tipti ony arnaıy taqyryp etip jeke qarastyrady.
Qazir tarıhnama tarıh ǵylymynyń jeke bir ǵylymı salasy bolyp ketti, onyń jeke shıfry da bolǵan. Tarıh ǵylymynda derektanýdyń qandaı mańyzy bolsa, tarıhnamanyń da sondaı mańyzy bar. Naqty bir tarıhı taqyryptyń derekteri, tarıhnamasy (zerttelý tarıhy) jáne tarıhı problemanyń ózi úsheýi birigip sol taqyryptyń tarıhyn qalyptastyrady. Áıtpese, osylardyń bireýi kem bolsa, bul tolyqqandy jumys bolmaıdy.
Osy turǵydan alyp qaraǵanda Muhıt-Ardager Sydyqnazarovtyń aıtqan tujyrymdary áýesqoılyqqa jatady. Osy maqala jóninde otandyq tarıhtyń erte ortaǵasyrlyq kezeńiniń mamany, esimin álem tanyǵan ǵalym, el tarıhynda jeke bir memleket ashqan zertteýshi, akademık, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, meniń ustazym Bolat Kómekov ol pikirdi «kartadan jasalǵan úıshikteı» dep atap, eshqandaı syn kótermeıtinin aıtqan.
– “Ál-Qazaqııa” degen ataý qaıdan shyqty? Qazaq tarıhyna qatysy bar ma?
– «Qazaq» degen sózdiń zerttelip kele jatqanyna 200 jyldan asa ýaqyt boldy. Osy aralyqta qanshama oılar men tujyrymdar aıtyldy. Solardyń kóbisi, atap aıtsaq, N.Karamzın, A.Vamberıdiń jolymen H ǵasyrdyń ortasyndaǵy Vızantııanyń ımperatory Konstantın Bagrıanorodnyıdyń deregindegi mynadaı derekti tilge tıek etedi. «Kavkazdyń soltústik-batysyndaǵy – «Qazahııa eli» degen derekti taldaıdy. Keıbir mamandar bul derekti «kasah», «kasak», «kasog» dep oqyp, qazaq sózimen baılanystyrmaq bolady. Tipti qazirgi Ázerbaıjannyń batysynda «Kasak» degen jer ataýy bar dep, ony qazaq sózimen baılanystyryp jatady. Fırdaýsıdyń «Shah-namasynan» «qazaq» degen sózdi izdestiredi. Basqasha aıtqanda, sol kezdegi pikir aıtýshylardyń eń basty qateligi – «qazaq» sózine uqsas keletin ataýlardy Qazaqstannan alys jerlerden izdeýi jáne qazaq jerindegi tarıhı-mádenı-etnıkalyq úderistermen baılanystyrmaýy boldy.
X ǵasyrdyń ortasyndaǵy arab saıahatshysy Ábý Dýlaf qazirgi Qazaqstan jeri arqyly Qytaıǵa barǵan. Onyń túrik taıpalary týraly jazbasyn orys shyǵystanýshysy, fılolog, arheolog, nýmızmat N.Pantýsov aýdaryp, ondaǵy «harluq» sózin «hazlaq» dep oqıdy da, ony «qazaq» sózimen baılanystyrady. XIX ǵasyrdaǵy shyǵystanýshy N.Pantýsovtyń sol qatesin arada bir jarym ǵasyr ýaqyt ótkende bizdiń zamandasymyz taǵy qaıtalap otyr. «Harluq» sóziniń «qazaq» sózimen baılanystyrǵany jóninde maqala avtory bilse mundaı tujyrym aıtpas bolar edi dep oılaımyz.
Eger «qazaq» ataýynyń máni men mazmuny jóninde kimde-kim naqty ǵylymı tujyrymdy bilgise kelse, 2010 jyly jaryq kórgen «Kóne zamandardan búginge deıingi bes tomdyq Qazaqstan tarıhynyń» 2 tomyndaǵy «Qazaq termıni týraly» taraýshany qaraýdy usynamyn.
Qazirgi kezeńde «qazaq» sóziniń tek Deshti Qypshaq aýmaǵynda, qypshaqtyq tildik-mádenı ortada paıda bolǵany jónindegi tujyrym tolyq ornyqqan. Ol sóz alǵashynda áleýmettik mánde qoldanylǵan. Odan keıingi evolıýııaǵa ushyrap, ýaqytsha saıası-áleýmettik, odan keıin saıası-etnıkalyq, al adan keıin taza etnıkalyq mánge aýysqan.
Gazettegi maqalany bir qarasańyz, kólemi jaǵynan kishkentaı ǵana. Biraq onda tarıhymyzdaǵy birneshe máselesi qamtylǵan. «Qazaq memlekettigi 890 jylda bolǵan» dep sanaıdy. Men aıtar edim, Qazaqstan jerindegi memlekettiktiń úsh myń jyldyq tarıhy bar. Bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi IX-VIII ǵasyrlarda skıf taıpalary Uly dala aýmaǵynda ómir súrgen. VIII ǵasyrdyń sońynda (shamamen 720 jyldary) skıfterdi saq-massaget taıpalary jeńip, Uly Dala aýmaǵynan yǵystyryp shyǵarady. Olarda kóshpeli taıpalarǵa tán ózin - ózi basqarý júıesi, ıaǵnı memlekettiligi boldy. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy alǵashqy memlekettilikti negizin qalyptastyrǵan – skıf-saq taıpalary. Al Qazaq handyǵy qurylǵanǵa deıin Qazaqstan aýmaǵynda jıyrmadan asa memleketter men saıası qurylymdardyń bolǵany belgili. XV ǵasyr ortasynda Deshti Qypshaqtyń tarıh tórine kóterilgen Qazaq handyǵy solardyń jalǵasy bolyp kelip keledi. Qazaq handyǵynyń ózine deıingi memleketterden aıyrmashylyǵy – onyń ulttyq sıpattaǵy memleket bolýy edi. Sol ǵasyrda etnıkalyq úderister óz máresine jetip, jańa etnos qalyptasady da ol jańa ataýǵa - «qazaq» ataýyna ıe bolady. Deshti Qypshaq aýmaǵynda Qazaq handyǵy qurylǵanǵa deıin qazaq degen ne rý, ne taıpa, ne memleket bolǵan emes. Etnıkalyq sıpattaǵy «qazaq» ataýy XV ǵasyrdan bastap búkil Deshti Qypshaq turǵyndarynyń jıyntyq ataýyn bildiredi. Kúni búginge deıin solaı atalyp kele jatyrmyz.
«ATYŃ ShYQPASA, JER ÓRTE»
– Gazettegi maqalada «Qazaq memleketi 890 jyldary bolǵan, biraq mońǵoldardyń shapqynshylyǵynan keıin tolyq joıylyp ketken joq, jekelegen ulys retinde saqtalyp, mońǵoldar memleketine, Joshy, Shaǵataı ulysyna konfederaııa retinde kirgen» degen oı aıtylady. Biz muny qate pikir dep sanaımyz.
Qazaq handyǵynyń qurylýy tarıhnamasynyń 160 jyldyq zerttelý tarıhy bar. Zertteýshiler handyqtyń qurylǵan jylynan basqa, qurylý barysy qalaı júzege asqan másele tóńireginde óz oılaryn bildirgen. 1950 jyldary Sapar Ibragımov degen óte keremet tarıhshy-zertteýshi boldy. Ol «Qazaq handyǵy qurylǵanǵa deıin qazaq ulystary boldy. Olardyń birigýiniń nátıjesinde HVI ǵasyrdyń ortasyna taman basynda Qazaq handyǵy quryldy» degen oıdy usyndy. Eshbir tarıhshy bul tujyrymdy qabyldamady. Onyń tujyrymy tek tarıhnamalyq materıal retinde ǵana qaldy. Al Sydyqnazarovtyń oıy S. Ibragımovtiń pikirine uqsas, biraq ýaqyttary sáıkes emes, tym alys.
Osylaısha, oıymyzdy qoryta kele, maqala avtorynyń bir ǵana shaǵyn maqalamen otandyq tarıhtaǵy eń kúrdeli máselelerdi teriske shyǵarýyn durys dep sanamaımyz jáne onyń túpki oıy biz úshin túsiniksiz. Iaǵnı, áýesqoı tarıhshy tarıhı proessti, tarıh týraly pikirlerdi bilmegennen keıin bir qateden keıin ekinshi qatege tap bolyp otyr.
Qazaqstannyń resmı bas gazeti “Egemen Qazaqstan” gazetine jarııalanǵannan keıin halyq ony aqıqat dep oılaıdy. Bul “atyń shyqpasa, jer órte” degendi bildiredi.
– Suhbattasqanyńyzǵa rahmet!
Dana Nurmuhanbet
«Adyrna»
