Májilistiń jańa depýttattary halyqtyń máselelerin kóteredi dep senemin – Talǵat Qalıev

2746
Adyrna.kz Telegram
Foto: ashyq derekkózden
Foto: ashyq derekkózden

Qoldanbaly etnosaıası zertteýler ınstıtýtynyń basshysy Talǵat Qalıev Májilistiń quramyna kóńili tolatynyn «Adyrna» ulttyq portalyn aıtyp berdi.

Aıtýynsha, qazirgi Májilistiń quramy 80-90% jańadepýttardan turady. Olardyń áli jumysyn kórmese de, jańa quramǵa kóńili tolatynyn da jasyrmady.

«Jańa májilistiń strýktýrasyn qoǵamdyq keńes arqyly qabyldaǵan bolatynbyz. Birtalaı pikir almasyp, aralas mojarıtarlyq, proporıonaldyq sıstemamen saılanady degen sheshimge kelip edik. Prezıdent Toqaev sheshimin jarııalaǵan edi. Sondyqtan jalpy májilistiń quramy meni qanaǵattandyrady. Saılaý ótken son, nátıjesin qaraǵanda jastar kóp boldy. Ol jastar men áıel adamdardyń kóbi kvota arqyly keldi. Óıtkeni, 30% ár partııadan kvota arqyly jastar men áıel adamdarǵa, múgedekterge qarastyrylǵan. Sondyqtan qazir qarasaq, májiliste jastar,áıel adamdar kóp, múgedekter de bar. Ár partııa tizimin jańartyp, depýtattardyń 80-90%-y jańadan kelgen depýtattar bolyp otyr», - dedi ol. 

Sondaı-aq, Talǵat Qalıev depýtattardan kóp úmit kútetinin aıtty.

«Qazir májiliske kóńilim tola ma dep aıtýǵa bolmaıdy. Óıtkeni ol depýtattardyń sapasyn biz áli kórmedik. Jumysyna kiriskeni keshe ǵana. Biraq, depýtattardyń tizimi jańartylǵaly kóńilim tolyp otyr. Jańa májilisten men ne kútýim múmkin? Birden alty partııa bolǵan son, ártúrli pikirler paıda bolady dep oılaımyn. Kótergen suraqtary óte ótkir, aktýaldy suraqtar bolady dep senemin. Bir mandapty depýtattarsaılaýshylarǵa tikeleı ýáde bergen,tapsyrys jınaǵan. Olardyń saılaýshylardyń aldynda mindeti erekshe. Olar birtalaı suraqtardy kóteredi dep oılaımyn. Partııanyń depýtattary mıkrofonǵa talasyp, olar da bir ótkir suraqtardy kóterýdi bastaıdy. Alty partııa bolǵan soń olardyń arasynda pikirtalas ta oryn alady. Óıtkeni májiliske ótken partııa búgingi saılaýdan 5-6% alyp otyrsa, kelesi saılaýda 20-50% deıin ósip ketýi múmkin. Parlament arqyly óz-ózin damyta beredi. Parlamentte búkil halyqtyń qyzyǵyp turǵan suraqtary kóteriledi dep úmittenemin.

Ár memlekette saılaýǵa qanaǵattanbaǵan úmitkerler bolady. Olar árqashan saılaý ádil ótken joq dep aıta beredi. Óıtkeni, Amerıkadan da  baıqaýǵa bolady. Sondyqtan jańa depýtattarǵa múmkindik berip, nátıjesin kúteıik,» - dedi Talǵat Qalıev.

Pikirler