Gúlimaı Qýanyshova. Qulap tússem! ÓLEŃGE!!!

478

Qýanyshova Gúlimaı Ábiqyzy. 1970 jyly Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany, Aıaqqum aýylynda dúnıege kelgen. Aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi. "Aı qyzy - arman", "Dat, taqsyr taǵdyr" jyr jınaqtarynyń avtory.

 

Qyzǵaldaqtyń búrshigine tyǵylyp

músəpirleý sezimim,

jabyǵynan syǵalaıdy jahannyń...

nəti-diril,kózi-muń.

Túni boıy ıinaǵashpen bult kósip

izdep júrgen tózimin

Aıdyń qyzy qaıda ketti tań ata?

...Ol – men! Sonyń ózimin!

 

***

 

Təńiriniń quzyryna syıyp,

jaqut taǵymdy da qıyp,

ujdanymdy alqymyma túıip,

jyrdan qamyt kıip,

qadam saıyn qıssa jıyp,

təýbeme teńiz tolqyny da ıip,

alma betimdi aı súıip,

men peıishten keldim

haqqa!

Aqıqaty da jalǵan jaqqa!

 

***

 

Daýysy- daýa esti únniń,

kókeıde búri óskinniń,

ózegimde tamyry

ótken berekeli bes kúnniń.

Óz tańdaıym talmaıdy

ortaǵy joq eshkimniń.

Bóliser em,bolmaıdy.

Ol-qaıǵy!

Kədimgi zəhar!

Órt óleń!

Nur bolsa ər tamshysyn

shashyratyp,sherter em.

Bul-dert óleń...

 

***

 

Aıyrmastan sory qaıda,baq qaısy...

qyrshyp ótip bara jatyr aq qaıshy.

Qoıyn-qonyshy shuryq-tesik dúnıe-aı,

abaısyzda túsiresiń...tappaısyń!

Kóziń jasy arasha emes,maquldaý.

Mərtim edi,muzdy aqıqat shaqyrdy-aý.

Jənnət syndy jambastaǵy aq oram,

məıit ketti.Ketti məıit batyldaý.

Namaz saptap təýbeshil men saýǵashyl,

jasyq qaldy jaıa jazdap jaýǵa syr.

Quba jonda qabyrǵasy qaıysqan

qulyndaryn jubatyp júr naý ǵasyr.

Kýə-kýə,kýədúrim san qaıǵy.

Baqı aıtsa,tanbaıdy.

Fənı keshteý ańdaıdy.

O men bu-nyń jigi--qara qulpytas!

Soǵyp jatyr,soǵyp jatyr mańdaıdy.

Aqıretke aıtam aqtyq bitimdi,el!

Teben bolam aq qaltasyn bútinder!

Tigis tistep,qalam məńgi tirelip!

Ne jyrtyǵyn jamap qaıtam.

Kútińder!

 

***

 

Muryndyǵyn úzdi aqpan tapyraqtap.

...Túıesi túgel kimniń?..

Buıdasyn dəlý nege túrip jatyr

tizesin búger kúnniń?

Aq tútek ala tańda pysqyryndy.

Qur qulaq qaıshylar ma

Səýegeı,boz boranǵa ishirtki ber,

ish tartyp,aı shydarǵa.

Besinde-aq yzadan kún súıirlendi,

səýle oınap shekesimen.

Zyp berdi ynsapty ymyrt ıek astynan

kóńildiń kókesimen.

Ýildek qarańǵyny indetip júr,

qaharǵa mine shaýyp.

 

Aıyly aǵekemniń bostaý eken...

barady safar aýyp,

safar aýyp.

 

***

 

Muryndyǵyn úzdi aqpan tapyraqtap.

...Túıesi túgel kimniń?..

Buıdasyn dəlý nege túrip jatyr

tizesin búger kúnniń?

Aq tútek ala tańda pysqyryndy.

Qur qulaq qaıshylar ma

Səýegeı,boz boranǵa ishirtki ber,

ish tartyp,aı shydarǵa.

Besinde-aq yzadan kún súıirlendi,

səýle oınap shekesimen.

Zyp berdi ynsapty ymyrt ıek astynan

kóńildiń kókesimen.

Ýildek qarańǵyny indetip júr,

qaharǵa mine shaýyp.

Aıyly aǵekemniń bostaý eken...

barady safar aýyp,

safar aýyp.

 

***

 

Muryndyǵyn úzdi aqpan tapyraqtap.

...Túıesi túgel kimniń?..

Buıdasyn dəlý nege túrip jatyr

tizesin búger kúnniń?

Aq tútek ala tańda pysqyryndy.

Qur qulaq qaıshylar ma

Səýegeı,boz boranǵa ishirtki ber,

ish tartyp,aı shydarǵa.

Besinde-aq yzadan kún súıirlendi,

səýle oınap shekesimen.

Zyp berdi ynsapty ymyrt ıek astynan

 

kóńildiń kókesimen.

Ýildek qarańǵyny indetip júr,

qaharǵa mine shaýyp.

Aıyly aǵekemniń bostaý eken...

barady safar aýyp,

safar aýyp.

 

***

 

Ómirzaıa!

Mendiktiń zaıa bəri.

Jek kórgenim,súıgenim...aıaǵanym.

Sııamyn dep súnnettiń qalybyna,

qııamyn bek qurmetke saı aǵany.

Zaıa bəri.

Zaıa bəri!

Adalym,tazalyǵym,

estigenim ujmaqtyq ǵazal únin.

Aı astynda ashqanda aza búrin

səýlesi óship úr sezim ǵajabynyń,

múrde ańqyp,

mańyp ketti mazaly kún.

Nazalymyn.

Ómirzaıa!

Seni de tosa ma muń?

Əli ańsaýmen júrmisiń qosaq ənin?

Jerden,kókten ekeýmiz telmirgenmen

jaqtaýyna bir ǵana bosaǵanyń;

maǵan da jolyqtyrmas dos adalyn,

sen de ózgert əpsanańdy bosa amalyń.

Seni "zaıa" ataǵan Jasaǵanyń.

Meni zaıa mataǵan Jasaǵanym...

Ómirzaıa,

bizdiktiń zaıa bəri.

 

***

 

Kókjıek kóleńdeıdi qııaldy arbap,

qus joly jer baýyrlap.

Mysyrdan men dep ushsa,qaıda qondy

əpendi,perǵaýyn--baq?!

Ótkenge emeksitip aq saǵymnyń

úkisi bulǵaqtaıdy.

Júıkemniń ər tininen əýen saýyp,

terbeıdi yrǵaq--qaıǵy.

Túısikke təý etkensip etpettese

talaısyz aqyl--qaǵan,

jalt oınap jaılaýynda zar sezimniń

taırań ot lapyldaǵan.

Qatpaǵan buǵanasy bizdik úmit

ǵaıypqa súıenip qur,

qurdymǵa qulaıtyndaı taban taısa.

Haq,óziń ıelik qyl.

Kópsinip meni ǵalam,alqynady,

kilkildep tósi laıdan.

Tylsymnyń tasasynda kóp otyrdym

shekesi tasyraıǵan.

Aspanǵa aparar jol tabar ekem,

anashym,osy qaıdan?

Noqtasyn aq botańnyń túresiń be,

tigerge qosyn aıdan?

Ǵaıypqa ereıinshi! Tabylmaı tur

ǵapylǵa tosyn aılam.

Ózińe oǵym tıip ketpesin dep

...jeńildim osy maıdan...

Ǵazız anashym!!!

 

***

Kúz jaıly emes óleń

Sary samal ańqyp syńsý aıtqanda

japyraq saýlap etegi,

jylatyp jazdy ákete berer

yryqsyz ymnyń jetegi.

Toıshy aýyl qorshap turar-aý sonda

jazdy aıap, aıap ózderin

jelek astymen kóshkende ómir

kóship ap kókten kózge muń.

 

Úzilip gúli, buzylyp úni

syrǵysa dýman qyryndap

toń teris tamyz jóneler qyńbaı

sáýlesin taq-tuq yrymdap

Kúndikke jazdyń kúımesin soǵyp

mazasyz mezgil qart ustań

qadiri qashqan kóleńke baıǵus

syǵalap óter ár tustan

Uzaǵan jazdyń únine uıyp

jasaı da almaı bir kesim

saýsaǵyń bultqa tıerdeı bolyp

sezimdi sátke irkesiń

Sarshanyń isin sóketke saıdy

Mızam da mánsiz esinen

Keteri bardyń kerneıin tartyp

keletini osy nesi dep

... Keler dep jazdy kútemin men de

kúrsintip muńmen sybaı kún

Qulap ketkenshe quzyryna ózim

kókiregimdegi Qudaıdyń.

 

***

 

Betpe-bet.

Əlem!

Óziń Gúlimaıdy uqpaısyń.

Seni kim uqsyn?!

Aspanǵa ashyq,

jerge jumyqsyń.

Keshte kúdik,

tańda tunyqsyń.

Arsy-gúrsige bútin,

tasyr-tusyrǵa synyqsyń.

Tabanyńdy qytyqtar ma em,

təbetiń rııasyz kúlkige qunyqsyn.

Meniń de úkili edi Qamajaıym.

Ətteń,sen beınet bıine aınalasyń.

Bir qarasań--ózimsiń!

Bir qarasam--qaımanasyń!

Qazanymnyń túbi qaspaqty,

sýytpashy Qudaıdyń qoıǵan asyn.

Iıeń--QAZAQ! Dúnıe!

Men de sonyń biri!

Keńirdegim qursaýly,

janym siri!

Tamyryma balta shapqandaı bolsań da

dúr tozańymnyń qaıta ashyldy búri!

Sodan da rýhym berik,

sózim iri!

Qýandyqtarym qasymda!

Ótejandarym tiri!

Eı,Dúnıe

Baıqaısyń ba?

Təńirge duǵam ótimdi!

Ózim jubatyp alam,

jylatsań jetimdi.

Aıdahardyń qońyn oıyp,

kesseń,jamap alam etimdi!

Qara Ertiske qarsy aǵyzdyń...

Shashym juldyń!

Ne tyndy?!

Qabyrǵamdy qaqyratqyń kelgende

Qara tyrnaǵym kóbesine deıin bekindi!

Eki aıtqyzba!

Estirtpe HAQqa eki úndi!

Maǵan burmaǵanda kimge burasyń BETIŃDI?!

Myqty bolsań;ashyp tastap kelshi dətińdi!

Basqanyń keregi joq!

BUR BETIŃDI !!!

 

***

 

Kóktem ketip barady...aty kóktem...

Qatybas!

Muzdaı sýyq tumsyǵy,

dańqy shýly,zaty mas.

Shybyq tirsek nemeni qaıyrmalap qaıteıin

emeksitken emizbeı,

jiligi de tatymas.

Kóktem ótip barady qaptalymnan

zaýlatyp

 

júregimdi jaýratyp,

ókpem órtin qaýlatyp.

Tóskeıine jaıyp em tilegimdi qaýlatyp,

taqymyna sap ketti

túnegine aýlatyp!

Keldi...ketti...

dańqyna,daqpyrtyna gúl ósip,

gúl bitkendi əketken

gúlsúıgender úlesip.

Jaz keledi degenshe...

ashylmaı tur bir esik.

Jaz keledi degenge

jabylmaı tur bir esik...

 

***

Men túsinbedim,al!

Nege izimnen qalmaıdy syqsyń qaıǵy?

Qańtardyń qunys kúnine erip

arsa-arsa aqpan da tuqshyńdaıdy.

Alaqanymdy soza bergende

qýanysh qalaı qyryn ketedi?

Adaldyń kóshi oza kelgende

aramyń qalaı márege buryn jetedi?

Ánebir qalyń betti aıaz shirkin

nemen qyzartaryn,

kúndi keshke eńkeıtken Táńir

kóleńkemdi nesine uzartaryn

Bilgim kep.

Biraq jahannan jyraqtaı berem

jalǵyz júrgim kep.

Quraý-quraý dúnıeniń qıyǵyna

kóz jasymdy tógem egilip.

Qurdymǵa quldyr-qulynymdy qulatyp ap,

otyrmyn qabyrǵam sógilip.

Ár kóńilden shýaq sýyryp,

dúbir izdeımin,dúnıeni dańǵaza ǵyp.

Ash baladaı jeımin sosyn

pálsapańyzdy nanǵa jaǵyp.

Jubanaıynshy jumbaǵyń sheship,

jer kindigi me eń,Mamaı qorǵany?

Úkisi úzildi!.. Qamajaıym-aı!!!

Qalaı bolǵany?

 

Qalaı bolǵany?!

Asan,Úsenimdi jurtyma tastap,

ilgeri kóshý isim be edi?

Pendeńe báribir-aý...

Perishtelerim túsinbedi.

Men de túsinbedim,al.

 

***

 

Ushtym ujdan jumaǵynan

qanatymdy súıip kún.

Qııalyńda dos kórdiń be,

qosh keldim be,súıiktim?

Bozdaýyq tań baýyrynda

bezildetip aq syrnaı.

Bozań qalam,jatyrmysyń

baǵy qonǵan taqsyrdaı.

Ótiriktiń ókshesine

órmegimdi ildim de,

tarqamaıtyn kempirqosaq

toqyp qoıdym,bildiń be?

Búrme-búrme bes kúnimniń

qymtaı-qymtaı taqymyn.

Sıraǵyma jetpeı qaldy

yryldaýyq shaqyrym.

Jetim kóńil jyltyń qaǵyp

julyǵynan jalǵannyń.

Kúndi əketken kókjıekke

keshte taǵy aldandym.

Qarashanyń qundaǵynda

qalǵyǵanda yzbaı muń,

kirpigimdi kezek-kezek

kúzetken-di júz qaıǵym.

Janaryma jasyrynǵan

jarqyldan da jalyqtym.

Baýyryńa ensem be eken,

men de sendeı ǵarip,tún?

...Ushsam ujdan jumaǵynan

qaıta aınalyp kelem be?

 

Qanatymdy qaıyryp ap...

Qulap tússem!

ÓLEŃGE!!!

 

***

Tań.Jeksenbi.Shalqalaǵan shartarap

shyrt uıqyda.Úı mańy.

Tóńirektiń tańdaıynda talǵajaý

túni boıy jıǵany.

Býaz tuman bara jatyr boshalap,

byrt-byrt úzip buıdany.

Ushyp ketip esinegen emennen

boz qyraýdyń ımany,

aqyrettiń aq tósinen súıdi,áni...

Súıgenderdiń oralarǵa joly joq!!!

Qosh,mezgildiń meımany...

Pikirler