Qýanyshova Gúlimaı Ábiqyzy. 1970 jyly Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany, Aıaqqum aýylynda dúnıege kelgen. Aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi. "Aı qyzy - arman", "Dat, taqsyr taǵdyr" jyr jınaqtarynyń avtory.
Qyzǵaldaqtyń búrshigine tyǵylyp
músəpirleý sezimim,
jabyǵynan syǵalaıdy jahannyń...
nəti-diril,kózi-muń.
Túni boıy ıinaǵashpen bult kósip
izdep júrgen tózimin
Aıdyń qyzy qaıda ketti tań ata?
...Ol – men! Sonyń ózimin!
***
Təńiriniń quzyryna syıyp,
jaqut taǵymdy da qıyp,
ujdanymdy alqymyma túıip,
jyrdan qamyt kıip,
qadam saıyn qıssa jıyp,
təýbeme teńiz tolqyny da ıip,
alma betimdi aı súıip,
men peıishten keldim
haqqa!
Aqıqaty da jalǵan jaqqa!
***
Daýysy- daýa esti únniń,
kókeıde búri óskinniń,
ózegimde tamyry
ótken berekeli bes kúnniń.
Óz tańdaıym talmaıdy
ortaǵy joq eshkimniń.
Bóliser em,bolmaıdy.
Ol-qaıǵy!
Kədimgi zəhar!
Órt óleń!
Nur bolsa ər tamshysyn
shashyratyp,sherter em.
Bul-dert óleń...
***
Aıyrmastan sory qaıda,baq qaısy...
qyrshyp ótip bara jatyr aq qaıshy.
Qoıyn-qonyshy shuryq-tesik dúnıe-aı,
abaısyzda túsiresiń...tappaısyń!
Kóziń jasy arasha emes,maquldaý.
Mərtim edi,muzdy aqıqat shaqyrdy-aý.
Jənnət syndy jambastaǵy aq oram,
məıit ketti.Ketti məıit batyldaý.
Namaz saptap təýbeshil men saýǵashyl,
jasyq qaldy jaıa jazdap jaýǵa syr.
Quba jonda qabyrǵasy qaıysqan
qulyndaryn jubatyp júr naý ǵasyr.
Kýə-kýə,kýədúrim san qaıǵy.
Baqı aıtsa,tanbaıdy.
Fənı keshteý ańdaıdy.
O men bu-nyń jigi--qara qulpytas!
Soǵyp jatyr,soǵyp jatyr mańdaıdy.
Aqıretke aıtam aqtyq bitimdi,el!
Teben bolam aq qaltasyn bútinder!
Tigis tistep,qalam məńgi tirelip!
Ne jyrtyǵyn jamap qaıtam.
Kútińder!
***
Muryndyǵyn úzdi aqpan tapyraqtap.
...Túıesi túgel kimniń?..
Buıdasyn dəlý nege túrip jatyr
tizesin búger kúnniń?
Aq tútek ala tańda pysqyryndy.
Qur qulaq qaıshylar ma
Səýegeı,boz boranǵa ishirtki ber,
ish tartyp,aı shydarǵa.
Besinde-aq yzadan kún súıirlendi,
səýle oınap shekesimen.
Zyp berdi ynsapty ymyrt ıek astynan
kóńildiń kókesimen.
Ýildek qarańǵyny indetip júr,
qaharǵa mine shaýyp.
Aıyly aǵekemniń bostaý eken...
barady safar aýyp,
safar aýyp.
***
Muryndyǵyn úzdi aqpan tapyraqtap.
...Túıesi túgel kimniń?..
Buıdasyn dəlý nege túrip jatyr
tizesin búger kúnniń?
Aq tútek ala tańda pysqyryndy.
Qur qulaq qaıshylar ma
Səýegeı,boz boranǵa ishirtki ber,
ish tartyp,aı shydarǵa.
Besinde-aq yzadan kún súıirlendi,
səýle oınap shekesimen.
Zyp berdi ynsapty ymyrt ıek astynan
kóńildiń kókesimen.
Ýildek qarańǵyny indetip júr,
qaharǵa mine shaýyp.
Aıyly aǵekemniń bostaý eken...
barady safar aýyp,
safar aýyp.
***
Muryndyǵyn úzdi aqpan tapyraqtap.
...Túıesi túgel kimniń?..
Buıdasyn dəlý nege túrip jatyr
tizesin búger kúnniń?
Aq tútek ala tańda pysqyryndy.
Qur qulaq qaıshylar ma
Səýegeı,boz boranǵa ishirtki ber,
ish tartyp,aı shydarǵa.
Besinde-aq yzadan kún súıirlendi,
səýle oınap shekesimen.
Zyp berdi ynsapty ymyrt ıek astynan
kóńildiń kókesimen.
Ýildek qarańǵyny indetip júr,
qaharǵa mine shaýyp.
Aıyly aǵekemniń bostaý eken...
barady safar aýyp,
safar aýyp.
***
Ómirzaıa!
Mendiktiń zaıa bəri.
Jek kórgenim,súıgenim...aıaǵanym.
Sııamyn dep súnnettiń qalybyna,
qııamyn bek qurmetke saı aǵany.
Zaıa bəri.
Zaıa bəri!
Adalym,tazalyǵym,
estigenim ujmaqtyq ǵazal únin.
Aı astynda ashqanda aza búrin
səýlesi óship úr sezim ǵajabynyń,
múrde ańqyp,
mańyp ketti mazaly kún.
Nazalymyn.
Ómirzaıa!
Seni de tosa ma muń?
Əli ańsaýmen júrmisiń qosaq ənin?
Jerden,kókten ekeýmiz telmirgenmen
jaqtaýyna bir ǵana bosaǵanyń;
maǵan da jolyqtyrmas dos adalyn,
sen de ózgert əpsanańdy bosa amalyń.
Seni "zaıa" ataǵan Jasaǵanyń.
Meni zaıa mataǵan Jasaǵanym...
Ómirzaıa,
bizdiktiń zaıa bəri.
***
Kókjıek kóleńdeıdi qııaldy arbap,
qus joly jer baýyrlap.
Mysyrdan men dep ushsa,qaıda qondy
əpendi,perǵaýyn--baq?!
Ótkenge emeksitip aq saǵymnyń
úkisi bulǵaqtaıdy.
Júıkemniń ər tininen əýen saýyp,
terbeıdi yrǵaq--qaıǵy.
Túısikke təý etkensip etpettese
talaısyz aqyl--qaǵan,
jalt oınap jaılaýynda zar sezimniń
taırań ot lapyldaǵan.
Qatpaǵan buǵanasy bizdik úmit
ǵaıypqa súıenip qur,
qurdymǵa qulaıtyndaı taban taısa.
Haq,óziń ıelik qyl.
Kópsinip meni ǵalam,alqynady,
kilkildep tósi laıdan.
Tylsymnyń tasasynda kóp otyrdym
shekesi tasyraıǵan.
Aspanǵa aparar jol tabar ekem,
anashym,osy qaıdan?
Noqtasyn aq botańnyń túresiń be,
tigerge qosyn aıdan?
Ǵaıypqa ereıinshi! Tabylmaı tur
ǵapylǵa tosyn aılam.
Ózińe oǵym tıip ketpesin dep
...jeńildim osy maıdan...
Ǵazız anashym!!!
***
Kúz jaıly emes óleń
Sary samal ańqyp syńsý aıtqanda
japyraq saýlap etegi,
jylatyp jazdy ákete berer
yryqsyz ymnyń jetegi.
Toıshy aýyl qorshap turar-aý sonda
jazdy aıap, aıap ózderin
jelek astymen kóshkende ómir
kóship ap kókten kózge muń.
Úzilip gúli, buzylyp úni
syrǵysa dýman qyryndap
toń teris tamyz jóneler qyńbaı
sáýlesin taq-tuq yrymdap
Kúndikke jazdyń kúımesin soǵyp
mazasyz mezgil qart ustań
qadiri qashqan kóleńke baıǵus
syǵalap óter ár tustan
Uzaǵan jazdyń únine uıyp
jasaı da almaı bir kesim
saýsaǵyń bultqa tıerdeı bolyp
sezimdi sátke irkesiń
Sarshanyń isin sóketke saıdy
Mızam da mánsiz esinen
Keteri bardyń kerneıin tartyp
keletini osy nesi dep
... Keler dep jazdy kútemin men de
kúrsintip muńmen sybaı kún
Qulap ketkenshe quzyryna ózim
kókiregimdegi Qudaıdyń.
***
Betpe-bet.
Əlem!
Óziń Gúlimaıdy uqpaısyń.
Seni kim uqsyn?!
Aspanǵa ashyq,
jerge jumyqsyń.
Keshte kúdik,
tańda tunyqsyń.
Arsy-gúrsige bútin,
tasyr-tusyrǵa synyqsyń.
Tabanyńdy qytyqtar ma em,
təbetiń rııasyz kúlkige qunyqsyn.
Meniń de úkili edi Qamajaıym.
Ətteń,sen beınet bıine aınalasyń.
Bir qarasań--ózimsiń!
Bir qarasam--qaımanasyń!
Qazanymnyń túbi qaspaqty,
sýytpashy Qudaıdyń qoıǵan asyn.
Iıeń--QAZAQ! Dúnıe!
Men de sonyń biri!
Keńirdegim qursaýly,
janym siri!
Tamyryma balta shapqandaı bolsań da
dúr tozańymnyń qaıta ashyldy búri!
Sodan da rýhym berik,
sózim iri!
Qýandyqtarym qasymda!
Ótejandarym tiri!
Eı,Dúnıe
Baıqaısyń ba?
Təńirge duǵam ótimdi!
Ózim jubatyp alam,
jylatsań jetimdi.
Aıdahardyń qońyn oıyp,
kesseń,jamap alam etimdi!
Qara Ertiske qarsy aǵyzdyń...
Shashym juldyń!
Ne tyndy?!
Qabyrǵamdy qaqyratqyń kelgende
Qara tyrnaǵym kóbesine deıin bekindi!
Eki aıtqyzba!
Estirtpe HAQqa eki úndi!
Maǵan burmaǵanda kimge burasyń BETIŃDI?!
Myqty bolsań;ashyp tastap kelshi dətińdi!
Basqanyń keregi joq!
BUR BETIŃDI !!!
***
Kóktem ketip barady...aty kóktem...
Qatybas!
Muzdaı sýyq tumsyǵy,
dańqy shýly,zaty mas.
Shybyq tirsek nemeni qaıyrmalap qaıteıin
emeksitken emizbeı,
jiligi de tatymas.
Kóktem ótip barady qaptalymnan
zaýlatyp
júregimdi jaýratyp,
ókpem órtin qaýlatyp.
Tóskeıine jaıyp em tilegimdi qaýlatyp,
taqymyna sap ketti
túnegine aýlatyp!
Keldi...ketti...
dańqyna,daqpyrtyna gúl ósip,
gúl bitkendi əketken
gúlsúıgender úlesip.
Jaz keledi degenshe...
ashylmaı tur bir esik.
Jaz keledi degenge
jabylmaı tur bir esik...
***
Men túsinbedim,al!
Nege izimnen qalmaıdy syqsyń qaıǵy?
Qańtardyń qunys kúnine erip
arsa-arsa aqpan da tuqshyńdaıdy.
Alaqanymdy soza bergende
qýanysh qalaı qyryn ketedi?
Adaldyń kóshi oza kelgende
aramyń qalaı márege buryn jetedi?
Ánebir qalyń betti aıaz shirkin
nemen qyzartaryn,
kúndi keshke eńkeıtken Táńir
kóleńkemdi nesine uzartaryn
Bilgim kep.
Biraq jahannan jyraqtaı berem
jalǵyz júrgim kep.
Quraý-quraý dúnıeniń qıyǵyna
kóz jasymdy tógem egilip.
Qurdymǵa quldyr-qulynymdy qulatyp ap,
otyrmyn qabyrǵam sógilip.
Ár kóńilden shýaq sýyryp,
dúbir izdeımin,dúnıeni dańǵaza ǵyp.
Ash baladaı jeımin sosyn
pálsapańyzdy nanǵa jaǵyp.
Jubanaıynshy jumbaǵyń sheship,
jer kindigi me eń,Mamaı qorǵany?
Úkisi úzildi!.. Qamajaıym-aı!!!
Qalaı bolǵany?
Qalaı bolǵany?!
Asan,Úsenimdi jurtyma tastap,
ilgeri kóshý isim be edi?
Pendeńe báribir-aý...
Perishtelerim túsinbedi.
Men de túsinbedim,al.
***
Ushtym ujdan jumaǵynan
qanatymdy súıip kún.
Qııalyńda dos kórdiń be,
qosh keldim be,súıiktim?
Bozdaýyq tań baýyrynda
bezildetip aq syrnaı.
Bozań qalam,jatyrmysyń
baǵy qonǵan taqsyrdaı.
Ótiriktiń ókshesine
órmegimdi ildim de,
tarqamaıtyn kempirqosaq
toqyp qoıdym,bildiń be?
Búrme-búrme bes kúnimniń
qymtaı-qymtaı taqymyn.
Sıraǵyma jetpeı qaldy
yryldaýyq shaqyrym.
Jetim kóńil jyltyń qaǵyp
julyǵynan jalǵannyń.
Kúndi əketken kókjıekke
keshte taǵy aldandym.
Qarashanyń qundaǵynda
qalǵyǵanda yzbaı muń,
kirpigimdi kezek-kezek
kúzetken-di júz qaıǵym.
Janaryma jasyrynǵan
jarqyldan da jalyqtym.
Baýyryńa ensem be eken,
men de sendeı ǵarip,tún?
...Ushsam ujdan jumaǵynan
qaıta aınalyp kelem be?
Qanatymdy qaıyryp ap...
Qulap tússem!
ÓLEŃGE!!!
***
Tań.Jeksenbi.Shalqalaǵan shartarap
shyrt uıqyda.Úı mańy.
Tóńirektiń tańdaıynda talǵajaý
túni boıy jıǵany.
Býaz tuman bara jatyr boshalap,
byrt-byrt úzip buıdany.
Ushyp ketip esinegen emennen
boz qyraýdyń ımany,
aqyrettiń aq tósinen súıdi,áni...
Súıgenderdiń oralarǵa joly joq!!!
Qosh,mezgildiń meımany...
