Osydan birneshe jyl buryn aıǵaı-shýmen májilisten ketken Nurjan Áltaev, at baspaımyn degen jerin úsh basar degendeı, taǵy da Parlamenttiń tómengi palatasyna qaraı at basyn burdy. Alaıda, ótken jyly prezıdenttikke úmitker bolǵan kezinde saılaýshylardyń qolyn ótirik qoıǵany anyqtalyp, masqara bolǵan ol bul joly kópshiliktiń nazaryn ózine aýdarmaı-aq, tirligin jasaı bermek.
Dál qazir úgit-nasıhat jumystary qyzyp jatqanyna qaramastan, Túrkistan oblysynyń atynan depýtattyq mandat úshin kúreske shyqqan Nurjan Áltaevtyń úni múldem estilmeıdi. Áleýmettik jelidegi paraqshalaryna úgit-nasıhat paraǵyn jáne saılaýshylarymen birneshe kezdeýinen esep jarııalaǵan – bul árıne kúlli aqparattyq keńistiktiń nazaryn aýdararlyq nárseler emes. Buryn atyń shyqpasa jer órteniń kerin keltirip, «haıp koroli» atanǵan keıipkerimiz kóleńkeni tasalap, aqparattyq kún tártibinen birjola túsip qalǵan tárizdi.
Nurjan Áltaevtyń búgingi is-áreketine qarasaq, birese kóleńkeli úkimet jasaqtaýdy, birese reseılik «basqynshymen» qarym-qatynasty túbegeıli úzýdi usynyp, birdeńe bola qalsa halyqty kóshege shyǵaramyn dep ýáde bergen jigittiń typ-tynysh otyrǵany qyzyq kórinedi eken. Eki jarym jyl boıy ezýi kópirip saıasat jaıly aıtqan ol partııadaǵy jyly ornynan sýyryp alyp, oppozıııa maıdanyna tastap jibergende, haıp arqyly kún kórýge bolǵanmen, saıası karera jasaý múmkin emestigine kóz jetkizgen syńaıly. Endi qazir bir kezderi Nur Otan-nyń adamy bolýyna kómektesken tásildi qaıta qoldanyp otyr dep boljaýǵa bolady. Biraq, bul joly kesh qalǵan joq pa? Áltaev elimizdiń bas partııasynan ketkeli beri saıası keńistikte tek ózin tunshyqtyrýmen aınalysty. Jáne bul bastamasy jemissiz bolǵan joq.
Shataq minezi men sarańdyǵyna qaramastan (buǵan onyń otbasylyq ómiriniń kópshilikke málim bolǵan qupııalary kýá), óz betinshe baǵyt alǵan Áltaevtyń joly bolyp, deni durys seriktester de tabylyp, solardyń kómegimen El Tiregi atty partııanyń atynan saıası arenaǵa shyqty. Jańa saıası birlestiktiń irgetasy myqty qalanǵandyqtan, Áltaev áp sátte ájepteýir saıası oıynshyǵa aınalyp shyǵa keldi. Degenmen, bastapqy josparynan aınyǵan ol ózine usynylǵan baǵyt boıynsha áreket ete berýdiń ornyna haıp jasap, ózin saıasattyń jańa juldyzy retinde kórsetkisi keldi, bul burynǵy aımaqtyq deńgeıdegi sheneýnik, eki vedomstvonyń vıe-mınıstrine jaraspaıtyn qylyq edi. Biraq Áltaev osy tusta óziniń múlt ketkenin baıqamaı qaldy, ádette san jyldar boıy bıliktiń mańaıynda júrgen jandar, týmysynan sezimtal bolmasa da, kóńil-kúı aýanynyń ózgergenin birden baıqaýshy edi.
Realpolitiks zańdylyǵyna baǵynbaı, shoý janrynda jumys istegisi kelgen ol keri nátıjege qol jetkizdi. Áltaevtyń sahnalyq obrazy onyń atyn shyǵarǵanmen, naǵyz jaqtastarynyń kóp emes ekeni óz partııasyn tirkeýge umtylǵan alǵashqy qadamynan-aq belgili boldy. Uıymdastyrý komıteti qajetti qoldy sol kúıi jınaı almady. Aqyry aldaýǵa týra keldi. Urlyǵy ashylǵan soń táýekelge bel býyp, «bılik maǵan qysym jasady» deýden basqa amaly qalmady. Áltaev seriktesterimen birge birneshe ret qol urlaý deregimen ustaldy, bul onyń saıası qorjynyna olja salmaıtyn áreket. Kerisinshe, ony saıası dúbáralar deńgeıine túsirip tastady.
Byltyr kúzde prezıdent saılaýy ótpegende, Áltaev balaýyz músinder murajaıynyń bir keıipkeri bop qala berer me edi? Álbette, onyń osy proeske qatysýynyń ózi ne turady, jeńimpaz bolý túsine de kirip-shyqpas edi, alaıda bul joly da ol saıası karerasyna óz qolymen balta shapty.
Qoǵamdyq birlestikpen óz kandıdatýrasyn prezıdenttikke usyný jóninde kelise almady ma, álde aqsha únemdegisi keldi me, áıteýir ol kóp oılanyp jatpastan partııa músheleriniń qolyn qoıyp, sol jasandy qujatty jalaýlatyp OSK-ǵa alyp barady. Árıne, bul alaıaqtyǵy áshkere bolyp, ózi saıası non-grataǵa aınaldy.
Biraz ýaqyt Nurjan Áltaev oppozııonerlerdiń ishindegi eń bir ákki oppozııoner rólin alǵysy kelip, nashar oıynǵa kiristi, biraq onysynan da túk shyqpady. Qaıta-qaıta sátsizdikke ushyraı bergen soń, bıliktegi burynǵy áriptesteri úshin de, oppozıııadaǵy búgingi seriktesteri úshin de jaǵymsyz tulǵaǵa - kádimgi saıası tiri ólikke aınaldy.
Nurjan Áltaev áli de saıasattaǵy jarqyn bolashaǵynan úmit úzbeı, qııal jeteginde júrse de (depýtattyq kreslodan dámeli bolýy osyny ańǵartady), onyń dáýreni ótkeni anyq. Májiliske qaıta kelý múmkindigi nól paıyz. Másele onyń jeke saıasatker retinde jibergen qatelikterinde ǵana emes.
Saılaýshylar Nurjan Áltaevtyń bıleýshi partııanyń arqasynda parlamentte otyrǵan kezinde nemen aınalysqanyn áli umyta qoıǵan joq. Ol Qazaqstan agroóndiris kesheniniń iri oıynshylarynyń múddesin qorǵap, olar úshin zańǵa jeńildikter engizilýin talap etti, munysy keı tusta ulttyq múddege qaıshy kelip jatty. Qazirgi ýaqytta Áltaevtyń ózi sol depýtattyqqa usynylyp jatqan Túrkistan oblysynda agrobıznespen aınalysady. Jeńiske jetken jaǵdaıda mandatyn qalaı paıdalanatyny saılaýshylarǵa aıtpasa da túsinikti shyǵar. Onyń ústine, byltyr ǵana depýtattyqqa úmitkerdiń kúdikti iskerlik baılanystary týraly sybys shyǵyp edi. BAQ-ta onyń «El Tiregi-niń zańgeri Nursultan Ermahanovpen jáne Narmuhan Sarybaevpen birlese otyryp, «International KazTrade Co» JShS-in qurǵany» jarııalandy. Bul kompanııa aýyl sharýashylyǵy salasyna mamandanǵan, onyń qyzmeti "Aýyl sharýashylyǵy shıkizatyn, tiri janýarlardy, toqyma shıkizatyn jáne jartylaı fabrıkattardy kóterme satý agentteriniń qyzmeti" retinde kórsetilgen.
Aıtpaqshy, Áltaevtyń bıznes-seriktesiniń aty-jóni "QazAgro" holdınginiń "Agrarlyq nesıe korporaııasy" AQ burynǵy basqarma tóraǵasy Sarybaev Narmuhan Qalmahanulynyń jeke bas deregimen tolyq sáıkes keledi. 2021 jyldyń qańtarynda ol jalpy sommasy 6 mıllıon teńge kóleminde birneshe ret para alǵany úshin jeti jylǵa sottalǵan. Sodan keıin 2021 jylǵy aqpanda Astana qalalyq soty Sarybaevtyń apellıaııasyn qarap, isti 361-baptyń 1-bólimine ("laýazymdyq ókilettikterdi asyra paıdalaný") ózgertken. Úkim: qonys-kolonııada eki jyl".
Osymen, basqa alyp-qosarymyz joq.
Nurzat SEISEMBEKULY
(Avtordyń pikiri redakııa kózqarasyn bildirmeıdi)
"Adyrna" ulttyq portaly
