"Qonaev qazaqty rýǵa bólip, ara-darasyn shyǵardy. Ol úshin áýeli ol Táshenovtiń túbine jetti. Odan keıin Sátbaev pen Bóketovtiń taǵdyryn oıynshyq qyldy.Ózine áriden qamqor bolǵan Nurtas Ońdasynov pen Ózbekáli Jánibekovterdi qyzmetten alastatty. Eger Qonaev Nazarbaevty "balam" dep aıtpasa, qazirgideı túpsiz jemqorlar men ordaly jylandaı klandar bılikke kelmes edi". Bul pikirdi belgili dástúrli ánshi, ónertanýshy Erlan Tóleýtaı óziniń feısbýk paraqshasynda jazdy, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.
"Qonaevtyń qazaqqa qaldyrǵan taǵy bir "murasy" – traıbalızm derti boldy. Ejelden kele jatqan "Bólip al da, bıleı ber" saıasatyn sheber ustanǵan Qonaev qazaqty rýǵa bólip, ara-darasyn shyǵardy. Ol úshin áýeli ol Táshenovtiń túbine jetti. Odan keıin Sátbaev pen Bóketovtiń taǵdyryn oıynshyq qyldy. Ózine áriden qamqor bolǵan Nurtas Ońdasynov pen Ózbekáli Jánibekovterdi qyzmetten alastatty. Shyn máninde bul tulǵalar qazaqqa Qudaı syılaǵan qutty erler edi. Bulardyń bári qusadan óldi. Bul tulǵalardan aıyrylǵan soń qazaqtyń berekesi kete bastady. Al Qonaev bolsa jyldan jylǵa dáýirleı berdi. Biraq kez kelgen dáýirleýdiń sońy bolady ǵoı, Qonaev muny kún ilgeri bildi. Bilgeni sol emes pe, jetpisinshi jyldardyń sońynda ol óziniń jaman atyn shyǵarmaıtyn izbasar izdeı bastady. Ony ol Temirtaýdan tapty jáne jedel "ósirýge" pármen berdi. Nazarbaevtyń jyldam "óskeni" sonsha – Karmetkombınattyń partorginen birden Qaraǵandy oblysynyń ekinshi hatshylyǵyna bir-aq "qarǵydy", odan birneshe jyldan soń ıaǵnı 1979 jyly Qazaqstan Kompartııasynyń Óndiris isi jónindegi hatshysy, al 1984 jyly Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy bolyp Qonaevtyń tap irgesinen bir-aq shyqty. Arada eki jyl ótpeı jatyp, dálirek aıtqanda 1986 jyldyń 6 – 8 aqpanynda ótken Qazaqstan kommýnıstik partııasynyń 16 sıezindi "ákesi" Qonaevty inisi Asqar Qonaev arqyly qaralaǵan ol ony Kremldiń aldyna top etkizip jyǵyp berdi. Osy sátte qandaı surjylandy qoınyna salyp ósirgenin bir-aq uqqan Qonaev Máskeýge sabyldy. Alaıda bári kesh edi. Sol jyldyń jeltoqsanynda Qonaev bılikten birjolata aıyryldy. Sóıtip "balasynyń" bas bolýymen Qonaevtyń dáýiri aıaqtaldy. Bárine aqyly jetken Qonaevtyń bılik pen saıasatta "áke-bala" degenniń bolmaıtynyn bilmegeni ókinishti árıne. Keıin bul jaıynda marqum Baltash Tursynbaev mynandaı áńgime aıtyp edi. "Qonaev ornynan alynsymen ony "áke-kóke" dep júrgenderdiń barlyǵy onyń mańynan bezip ketti Qasynda tek Oljas Súleımenov ekeýmiz ǵana qaldyq. Ekeýmiz úıine baryp, hal-jaǵdaıyn bilip, áńgimelesip turdyq. Sondaı júzdesýlerdiń birinde Qonaev: "Nazarbaevty bılikke ákelgenim meniń ómirimdegi eń úlken qateligim boldy", – degen eken. Osylaısha Qonaev aýyrǵan rýshyldyq derti onyń ózine esh opa bergen joq. Qaıta onyń túbine jetti", - deıdi dástúrli ánshi.
Erlan Tóleýtaıdyń aıtýynsha, Qonaevtyń ulty qazaq emes.
"Shyn máninde Qonaev eshqandaı qazaq emes edi. Zamandastarynyń aıtýynsha 1940 jyldardan bılik baspaldaǵymen qaýyrt kóterile bastaǵan Qonaev 1949 jyly tólqujatyna ózin qazaq dep jazǵyzyp alǵan. Buǵan deıin ol tatar bolyp kelgen. Muny óziniń zamandasy ári uıǵyr mektebinde birge oqyǵan klastasy Ismaıl Iýsýpov te, Qonaevtyń aýyldasy, keıinnen oppazıııaǵa ketip Qonaev pen Nazarbaevty aıaýsyz áshkerelegeni úshin dıssıdent atanǵan Kárishal Asanov ta óz eńbekterinde dáleldep jazdy. Bul jalǵan deseńizder, ótken jyldary áleýmettik jelilerde Qonaevtyń gaplogrýpasyn zerttegen mamandardyń maqalasy jaryq kórgeni esterińizde shyǵar. Sonda Qonaevtyń tatar tekti ekeni anyq kórsetilgen. Sońǵy tehnologııa jetistikterine súıengen ǵylym osylaı dep jatsa, Qonaevty qazaq dep jalaýlatqandarǵa ne joryq? Shynynda da Qonaevty qazaq degennen bizge ne túsedi? Qonaevtyń saıası qyzmetinen, onyń el basqarǵan jyldarynan alatyn bir-aq ǵıbrat bar – ol kómekeı áýlıe Buqar jyraýdyń "Jatqa tizgin bermeńiz, jalamenen bas keter", – degen qazirgi Aq Ordamyzdyń mańdaıyna jazyp qoıar ósıeti. Kenesary han qyrǵyzdyń qolynan qazaǵa ushyraǵan sonaý 1847 jyldan jatqa tizgin berip keldik qoı, sodan qazaq ne utty. Qutty erlerin qor qylǵannan basqa – túk te! Jatty tóbege kóterý, qutty erlerdi qor qylý dástúri myna Táýelsizdik zamanynda áli de "qarqyndy" jalǵasýda. Olaı bolmasa, Nazarbaev tusynda Erkin Áýelbekov, Zamanbek Nurqadilov, Altynbek Sársenbaev, Aqseleý Seıdimbek, Bolat Atabaev, Aron Atabek syndy t.b. el úshin týǵan asyl erler biri qusadan, biri oqtan, biri abaqtyda shirip óler me edi. Goloekınniń jıeni Mashkevıch, onyń sybaılastary Shodıev pen Ibragımov, Mıttal, Kım sekildi jat jurttyq alaıaqtardyń qolyna elimizdiń jer asty, jer ústi baılyǵyn berip qoıar ma edik? Eger bılik qutty erlerdiń qolynda bolsa, bulardyń birin de bılik pen qazynanyń mańyna jolatpas edi ǵoı. Joq, olaı bolmaı shyqty. Nazarbaev bılik qurǵan dáýirde bar baılyǵymyz ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketti. Jattyń qolynda ketkeni sol emes pe, Qonaevtyń tusynda qazaqtyń ulttyq baılyǵynyń 93 paıyzy Máskeýge ketip otyrdy, osylaısha qazaq halqy óz baılyǵynyń 7% paıyzymen ǵana kún kórdi. Al Nazarbaev tusynda bul áýeli 3% sonan soń, 1% tústi. Osy ıfrlar sizderdi oılandyrmaı ma, qazaǵym?!",- deıdi Erlan Tóleýtaı.
Qonaev tusynda qazaq baılyǵy Odaqty asyraýǵa jumsalsa, Nazarbaev zamanynda álemdik alpaýyttar men transulttyq kompanııalardyń jemine aınaldyq.
"Shyn máninde sońǵy otyz jylda qazaq soıalızmnen kapıtalıstik formaııaǵa, odan fedoldyq formaııaǵa, odan qul ıelenýshilik qoǵamǵa deıin keri kettik. Ǵylym tilinde muny regress ıaǵnı keri ketýshilik deıdi. Qazaqtyń otyz jyl qul bolǵanyn, elý myń teńge jalaqyny qanaǵat tutyp kelgenin, el baılyǵynyń óz halqyna jany ashymaıtyn, aramnan baıyǵan 162 olıgarhtartyń qolynda shoǵyrlanyp kelgenin byltyrǵy baıandamasynda qazirgi prezıdentimiz Toqaevtyń ózi moıyndady emes pe. Mine, sizderge "ákeli-balaly" Qonaev pen Nazarbaevtyń istep ketkeni. "Ákeli-balaly" deıtinimiz 1982 jyly Qonaev óziniń jetpis jyldyq toıynda kúlli partnomenkýlatýranyń aldynda Nazarbaevty "balam" dep jarııalady bul, endi menen keıingi bılik Nazarbaevqa tıesili degen sóz edi. Ózine oqtaı bolyp tıgen osy sózinen keıin Qonaev arada tórt jyl ótken soń bılikten aıyryldy. Ony joǵaryda aıttyq. Eger sol kúni Qonaev Nazarbaevty "balam" dep aıtpasa, ony bılikke jolatpaı, ornyna arly-uıatty, eń bastysy memleketshil basqa bir azamatty baýlyǵynda Táýelsiz Qazaq Eli bul kúnde basqasha damyp, ózgeshe órkender edi ǵoı. Qazirgideı túpsiz jemqorlar men ordaly jylandaı klandar bılikke kelmes edi ǵoı. Jemqorlar demekshi, Qonaev qazaqtyń máńgilik soryna (bul túbi máńgilik sorymyz bolmaq) Nazarbaevtaı jemqor basshyny daıyndap ketti. Nazarbaev óziniń otyz jyldyq bıliginde óz mańaıyna kileń jemqorlar men jaramsaqtardy jıdy. Jemqor mınıstr, jemqor ákim, paraqor prokýrorlar men sottardyń uly armııasy osy Nazarbaev tusynda jasaqtaldy hám dáýirledi ári gúldendi. Endi qazaqqa jýyq arada bul jemqorlyq indetinen qutylý joq. Sebebi qazaq qoǵamyn dendegen jemqorlyq derti – ulttyń eti túgili súıeginen ótip ketti. Jemqorlyq – qazaq qoǵamynyń eń aýyr, eń aıyqpas keseline aınaldy. Muny tek pármendi sharalar arqyly joıýǵa bolady. Biraq buǵan el bıliginiń saıası jigeri jeter emes. Jýyq arada jetpeıtin shyǵar, sebebi memlekettik tetikterdi túgel bılep alǵan "Ujymdyq nazarbaevshyldyq" buǵan jýyq arada jol bermeıdi. Oǵan urpaqtyń aýysqany kerek edi. Alaıda urpaq aýysatyn kún áli qazaqqa armandaı alys sııaqty. Sebebi muratsyz ákelerdiń "Ol da ózińdeı ıt bolsyn azǵyr-azǵyr" (Abaı) dep "tárbıelegen" balalary kóshken seldeı jóńkilip, bılikke kelýde. Al, sanaly, bilimdi jastar leg-legimen elden ketýde. Sebebi olar qara baqaıyna deıin korrýpııa jaılaǵan elde qala berse, jemqor kókeleriniń jemi bolatynyn biledi. Buǵan endi ne shara?!", - deıdi rýhanııat janashyry.
Degenmen sózimdi optımıstik notada aıaqtaǵym keledi.
"Jazbamnyń basynda Qonaevtyń týǵan kúninde tuńǵysh prezıdent týraly zańsyz zańdar joıyldy dedim ǵoı. Iá, munda oń nyshan bar. Sebebi qarap otyrsaq, Qonaev – Nazarbaev tandemine 2022 jyly alpys jyl tolǵan eken. Qazaq uǵymynda alpys jyldy bir zaman bolyp sanalady. Aıtpaqshy, qazaq uǵymynda alpys jyldy – "Kishi zaman" 300 jyldy "Uly zaman" deıdi. Máselen 1723 jylǵy "Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamaǵa" bıyl ıaǵnı 2023 jyly úsh júz tolmaq. Qarap otyrsaq 1723 jyldyń aıy men kúni bıylǵy 2023 jyldyń aı men kúnimen dálme-dál qaıtalanady ıaǵnı úsh júz jyldyq uly zaman – tolyq ıkl degenmiz osy. Osy turǵydan kelsek 1960 jyldary bastalǵan keıingi "Kishi zaman" – Qonaev pen Nazarbaev bılik qurǵan alpys jyldyq kezeń 2022 jyly óz máresine jetti ıaǵnı aıaqtaldy Endi bıyldan qazaq úshin Jańa zaman bastaldy jáne bul zamanda bılik birtindep Toqaevtyń qolyna kóshýde. Toqaevtyń qandaı basshy bolaryn ýaqyt kórsetedi. Degenmen ol kisi ózin Jańa Zamannyń basy ekenin seziný kerek ári osy jańa dáýir men Qazaq memleketiniń keleshegi úshin janqııarlyqpen is qylýy kerek, basqa jol joq. Ol úshin mańyna muratsyz ákelerdiń máńgúrt balalaryn emes, Qutty Erlerdi jııýy kerek. Qazaqta Qutty Erler quryp ketken joq, "El bolsa, er týǵyzbaı tura almaıdy" degendeı mundaı erler el ishinde az da bolsa – bar. Dátke qýat – sońǵy kezderi olar azdap bolsa da bılikke kelýde. Bul da – oń nyshan. Meniń osy jazbamnan soń qonaevshyldardyń óre túregeletinin bilemin. Túregele berińizder. Meniń aıtyp otyrǵandarymnyń túgeli – shyndyq. Degenmen qazaq qoǵamy áli tolyq ult bolyp qalyptasyp bolmaǵan balań ult bolǵandyqtan shyndyqtyń kózine týra qaraı almaı kelemiz. Qonaevshyldarǵa qazaqtyń eldiginen óz rýynyń namysy qymbat. Bul da bir qazaqtyń derti. Bul kezeńnen ótýimiz kerek, ótip te jatyrmyz. Sonyń bir aıǵaǵy – kezinde rýshyl bolǵan azamattar bul kúnde elshil bolýda. Olar kezinde ózderiniń rýshyl bolǵanyna qysylady. Sóz joq, bul oń úrdis. Óstip-óstip túbinde bul dertten de arylatyn bolamyz. Basqa jol joq! Ertede, Qazaq Handyǵy qurylǵan zamanda "Alash demegen adamdy ákeń de bolsa, uryp jyq" degen urandy sóz bolǵan eken. Al biz biletin Qonaev eshqashan "Alashym, qazaǵym" demegen adam. Sonyń aıǵaǵyndaı ol bılik qurǵan dáýirde qazaq tilin qoldaý maqsatynda jarty paraq qaýly, jarǵaq bet qarar jaryq kórgen emes", - deıdi ol.
Ay bolsa da shyndyq – qazaq tiliniń mártebesi týraly alǵashqy qaýly kelimsek Kolbınniń kezinde shyqty.
"Osyndaı Qonaevty ult kósemi qylǵysy keletinderge tańqalasyń. Qazaqqa jany ashymaǵan Qonaev bar bolǵany Máskeýdiń aıtqanyna bas shulǵýmen, qazaqty orystyń aldyna jyǵyp berýmen ótken adal kommýnıst qana. Áıtpese Nazarbaev qusap, otyz jyl bılikte otyra ma? Máskeýdiń qazaqqa jasap jatqan áperbaqan, shovınıstik saıasatyna, qazaǵynyń jerin jatqa jem qylmas úshin qarsy shyqqan Jumabek Táshenevti Kreml bir kún de bılikte qaldyrǵan joq. Al ómiri Máskeýdiń qabaǵyn qaltqysyz baqqan Qonaev shırek ǵasyr boıy bılikten aıyrylmaı keldi emes pe. "Balasy" Nazarbaev bolsa – "ákesinen" de asyp tústi. Asyp túskeni sol – ózin tóbesine kótergen ańqaý elin ábden qul qylǵan ol qazaqty otyz jyl boıy aıaýsyz bılep tóstep, janshýmen boldy. Ókinishke qaraı, Qonaev shırek ǵasyr basqarǵan kezeńge áli de ádil tarıhı baǵa beriler emes. Durysy – mynaý, burysy – mynaý delingen joq. Qazir barlyǵyńyz Nazarbaevty tilderińiz jetkenshe jamandap, sózderińiz jetkenshe qaralap jatsyzdar. Al ony "Balam" dep áspettep bılikke ákelgen, sóıtip qazaqtyń túbine jete jazdaǵan Qonaev týraly eshteńe degilerińiz kelmeıdi, qaıta odan uly tulǵa jasaýǵa umtylyp qoımaısyzdar. Biraq Qonaev eshqashan uly tulǵa bola almaıdy. Basqasyn bylaı qoıǵanda, Qonaevtyń Nazarbaevty bılikke alyp kelgen qazaq halqynyń aldyndaǵy bir ǵana jaýapkersizdigi, ózi aıtqandaı qateligi – ony qazaq qoǵamyna eshqashan uly tulǵa qylmaq emes. Ol Nazarbaevtyń qazaqqa qut emes, jut bolatynyn bildi, tipti bul jaıynda oǵan eskertkender de bolǵan desedi. Máselen Nazarbaevty "Balam" dep jarııalaǵan soń, Qonaevtyń týǵan qaryndasy aǵasyna: "Mynanyń kózi bir ornynda turmaıdy eken, túbi sizdi bul satyp ketedi", – degen kórinedi. Alaıda, qaýip bildirgen mundaı sózderge Qonaev qulaq aspady. Aqyry qaryndasy aıtqandaı boldy. Qaraǵandyda Táshenevtiń atalas týysy Sábıt esimdi aǵamyz turdy. Birde ol kisi maǵan: "Aǵalarym (Saranyń qyzmettegi týystary) jas kezinde Nazarbaevty Táshenevtiń aldyna alyp barypty. Sonda Táshenev: "Mynalaryńnyń kózi alaq-julaq etip tur eken. Myna túrimen eldiń túbine jeter, muny maǵan nege ákeldińder, alyp ketińder!" – dep renjigen kórinedi. Bul – Táshenevtiń bılik ıelerinde bolatyn kisi tanyǵyshtyq qasıetin kórsetedi. 25 jyl el basqarǵan Qonaevty da kisi tanymaǵan dep áste aıta almaımyz, degenmen ózi aıtqandaı "Bılikte uzaq otyrǵan adamnyń kózin shel basady" ǵoı. Táshenev tanyǵan qazaq halqynyń keleshek otyz jylǵy soryn Qonaevtyń tanymaǵany ókinishti, árıne. Qalaı desek te 60 jylǵa sozylǵan "Qonaev – Nazarbaev" zamany aıaqtaldy. Qazaq úshin Jańa Zaman bastalýda. Keshegi "Tuńǵysh Prezıdent" týraly zańsyz zańnyń joıylýy osyny meńzeıdi. Uzaǵynan súıindirgeı!",- dep túıindedi sózin Erlan Tóleýtaı.
"Adyrna" ulttyq portaly
