Primeminister.kz saıtynyń redakııasy Qazaqstannyń 2022 jylǵy damý qorytyndylary týraly jarııalanymdar serııasyn jalǵastyrady. Kez kelgen eldiń ekonomıkasynyń jaı-kúıin baǵalaýǵa bolatyn mańyzdy kórsetkishterdiń biri – ónerkásip, aýyl sharýashylyǵy, munaı jáne gaz óndirý, logıstıka sııaqty jáne t.b. negizgi salalarda jańa ınvestıııalyq jobalardy iske qosý.
Investıııalyq tartymdylyqty arttyrý Úkimettiń basty mindetteriniń biri bolyp qalady: otandyq jáne sheteldik ınvestorlar úshin qolaıly jaǵdaılar jasalady, ázirlenip jatqan jobalarǵa muqııat monıtorıng júrgiziledi, ártúrli baǵyttarda memlekettik qoldaý sharalary iske asyrylady, salyqtyq yntalandyrýlar men preferenııalar qoldanylady, shynaıy naryqtyq básekelestikti kúsheıtý jónindegi sharalar kesheni iske asyrylady, zańnamalyq jáne sot praktıkasy jetildiriledi.
Ekonomıkanyń naqty sektoryn nyǵaıtý qoǵamdyq ómirdiń basqa da salalaryna oń mýltıplıkatıvti áser beredi, nátıjesinde bul jańa jumys oryndarynyń ashylýyna jáne azamattardyń ál-aýqatynyń artýyna ákeledi.
Ónerkásip
Ekonomıkanyń mańyzdy salalarynyń biri bolyp tabylatyn ónerkásip salasynan bastaı otyryp, jańa óndiristerdiń ashylýyna nazar aýdaraıyq.
Máselen, osy jyly tamaq, jeńil jáne hımııa ónerkásibi, mashına jasaý, farmaevtıka, munaı óńdeý jáne t. b. sektorlarda kásiporyndar óz jumysyn bastady.
Jalpyulttyq pýl sheńberinde bıyl quny 2 trln teńge bolatyn 160 joba júzege asyryldy jáne 15,7 myń turaqty jumys orny quryldy.
Negizgi jobalardyń biri retinde Atyraý oblysynda qýattylyǵy jylyna 500 myń tonna polıpropılen óndiretin zaýytty erekshe atap ótýge bolady. Ol birden osy ónimdi álemdik óndirýshilerdiń eń ozyq TOP-10 endi.
Saran ındýstrıaldy aımaǵynda qýattylyǵy jyl saıyn 3,5 mln shına shyǵaratyn alǵashqy otandyq zaýyt óz jumysyn bastady. Otandyq avtomobıl óndirýshilerdiń qajettilikterin tolyǵymen jabýǵa onyń múmkindigi jetedi dep kútilýde. Jobaǵa tartylǵan ınvestıııa kólemi 171 mlrd teńgeni qurady.
Shymkentte «Ońtústik» ındýstrııalyq aımaǵy bazasynda alıýmınıı bankalar men sýsyndarǵa arnalǵan qaqpaq túrlerin shyǵaratyn Ortalyq Azııadaǵy eń qýatty zaýyttardyń biri (jylyna 500 mln dana, QR ishki qajettiligin 65%-ǵa jabady), Shyǵys Qazaqstan oblysynda – maı ekstrakııalyq zaýyty (jylyna 300 myń tonna, 100% eksportqa jiberiledi, Mańǵystaý oblysynda – sorǵy shtangalary men mýftalar shyǵaratyn zaýyt (jylyna 650 myń dana ónim shyǵarylady, ishki qajettilikti 78%-ǵa jabady) ashyldy, Jambyl oblysynda – mıneraldy tyńaıtqyshtar óndirisi keńeıtildi (jylyna 1,5 mln tonna, Qazaqstanda osy ónim shyǵarýdy 2 esege arttyrýǵa múmkindik beredi).
Jalpy, 2022 jylǵy barlyq jańa jobalar jobalyq qýattylyǵyna shyqqan kezde olardyń jıyntyq óndiris kólemi shamamen 1,7 trln teńgeni quraıdy, onyń ishinde eksport – 1,1 trln teńge, ımportty almastyrý – 0,6 trln teńge.
Jyl boıy Úkimet Qazaqstanǵa birqatar iri sheteldik kompanııany kóshirý boıynsha belsendi jumys júrgizdi. 62 kompanııa boıynsha naqty nátıjelerge qol jetkizdi: 21-i relokaııalandy, 13-i pysyqtalýda, taǵy 28-imen belsendi kelissózder júrgizilýde.
Atap aıtqanda, Honeywell (AQSh) kompanııasy Atyraýda gaz taldaýyshtardy, al Almatyda basqarý shkaftaryn shyǵara bastady. Aldaǵy ýaqytta eseptegishter men elektr qurylǵylarynyń óndirisin ashý múmkindigi qarastyrylyp jatyr.
Petropavlǵa Ural Motorcycles (RF/AQSh) aýyr arbaly motoıklder óndirisi kóshirildi.
Weir Minerals (Ulybrıtanııa) Almatyda sorǵy jabdyqtaryn, gıdroıklondar, bekitý armatýrasyn qurastyrý jáne qalpyna keltirý jónindegi óndiristik ortalyǵyn ashty.
Qarasha aıynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Almaty qalasyndaǵy avtomobıl shyǵaratyn Great Wall Motors (QHR) zaýytynyń irgetasyn qalaý rásimine qatysty.
Sondaı-aq nıderlandtyq Koppert kompanııasy bıotyńaıtqyshtar men ósimdikterdi qorǵaý zaýytyn, al Knauff nemis kompanııasy gıpsokarton óndiretin kásiporyn ashýdy josparlap otyr.
Sonymen qatar bıyl Elishilik qundylyqty jáne eksportqa baǵdarlanǵan óndiristerdi damytýdyń 2026 jylǵa deıingi baǵdarlamasy qabyldandy. Onyń negizgi maqsaty – ishki naryqty keıinnen eksportqa shyǵarylatyn otandyq óndiristiń básekege qabiletti taýarlarymen qanyqtyrý. Jalpy, Baǵdarlama sheńberinde 761 taýar shyǵarýdy jolǵa qoıý josparlanýda, bul bolashaqta shıkizattyq emes eksportty shamamen $15 mlrd-qa ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq 4% jeńildikpen avtonesıeleý baǵdarlamasy júzege asyrylýda. Búgingi tańda onyń aıasynda 97 mlrd teńge ıgerilip, 12,4 myń avtomobıl berildi. 2023 jylǵy qańtarda baǵdarlamany qaıtarymdy qarajat esebinen qarjylandyrýdy jalǵastyrý josparlanyp otyr, bul qysqa merzimdi perspektıvada qazaqstandyqtarǵa taǵy 1300-ge jýyq avtokólik usynýǵa múmkindik beredi.
Aýyl sharýashylyǵy
2022 jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha aýyl sharýashylyǵy salasy eń joǵary ósý qarqynyn kórsetti: jalpy ónim kólemi 8,5%-ǵa ulǵaıyp, 8,8 trln teńgeni qurady.
Bıyl álemdik azyq-túlik naryǵynda qalyptasqan qubylmaly jaǵdaıǵa baılanysty yqtımal táýekelderdi azaıtý úshin kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrý kólemi 2 esege – 110 mlrd teńgeden 220 mlrd teńgege deıin ulǵaıtyldy. Budan basqa, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «Jasyl damý» AQ qarajaty esebinen aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń lızıngine taǵy 40 mlrd teńge baǵyttaldy. Bul fermerler úshin aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń qoljetimdiligin edáýir arttyrýǵa múmkindik berdi: 1068 birlik tehnıka, onyń ishinde 188 kombaın men 880 traktor satyp alyndy.
Barlyq qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde, atap aıtqanda, dándi daqyldardyń sońǵy 10 jylda bolmaǵan eń joǵary ónimi alyndy. Máselen, astyqtyń ortasha ónimdiligi 14,2 /ga bolyp, býnkerlik salmaqta 22,8 mln tonna astyq bastyryldy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 26%-ǵa artyq. Jınalǵan astyqtyń 80%-dan astamynyń sapasy joǵary.
Sonymen qatar agroónerkásiptik keshendi sýbsıdııalaý júıesin jetildirý boıynsha jumystar júrgizilýde. Búgingi kúni sybaılas jemqorlyq táýekelderin barynsha azaıtýǵa, fermerlik qoǵamdastyqtyń pikirin barynsha eskerýge jáne aýyldaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyqty saqtaýǵa múmkindik beretin sýbsıdııalaý júıesi ázirlendi.
Memlekettik qoldaýdyń arqasynda 2022 jyly 214 mlrd teńgeni quraıtyn 227 ınvestıııalyq joba paıdalanýǵa berildi, al jyl sońyna deıin olardyń sanyn 237-ge jetkizý josparlanýda. Memleket menshigine 5,2 mln ga aýyl sharýashylyǵy jerleri qaıtaryldy, 2023 jyly taǵy 5 mln ga qaıtarý kózdelgen. Sondaı-aq kókónis qoımalaryn salý jáne jańǵyrtý jónindegi keshendi jospar odan ári iske asyryldy, onyń sheńberinde 2021-2022 jyldary qýaty 201,1 myń tonna bolatyn qoımalar iske qosyldy (bul – jospardyń 111%-y).
Aıta keteıik, negizgi azyq-túlik taýarlarymen ózin-ózi tolyq qamtamasyz etý jónindegi ındıkatorlarǵa qol jetkizý úshin osy jyly eldiń Azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń 2024 jylǵa deıingi jospary jáne qant salasyn damytýdyń bes jyldyq kezeńge arnalǵan keshendi jospary qabyldandy. Nátıjesinde respýblıkada azyq-túlik óndirisi 4,2%-ǵa, onyń ishinde ósimdik maıy 51%-ǵa, qant 46%-ǵa, jarma 18%-ǵa, balyq (jańa aýlanǵan, salqyndatylǵan jáne muzdatylǵan) 18%-ǵa, un 11%-ǵa, óńdelgen kúrish 5,5%-ǵa, shujyq ónimderi 5,4%-ǵa, makaron 4,5%-ǵa ósti.
Kólik-logıstıka salasy
Qazaqstannyń negizgi ekonomıkalyq artyqshylyqtarynyń biri joǵary kólik-logıstıkalyq áleýet bolyp tabylady. Ony odan ári damytý úshin 2030 jylǵa deıingi tıisti tujyrymdama ázirlendi. Qujat aıasynda jolaýshylar men júk jetkizý jyldamdyǵyn arttyrý, ıfrlandyrý men zııatkerlik basqarý júıelerin engizý, ekonomıkalyq jaǵynan belsendi ortalyqtar men eldi mekender arasyndaǵy kólik qatynastaryn damytý, halyqaralyq tranzıttik-kólik dálizderiniń, logıstıkalyq termınaldardyń jáne t. b. ótkizý qabiletin arttyrý jónindegi sharalar qarastyrylǵan.
Kúzde uzyndyǵy 836 km Dostyq – Moıynty temirjol ýchaskesiniń ekinshi torabynyń qurylysy bastaldy, bul – temirjol ınfraqurylymy salasyndaǵy eń iri joba. Budan basqa, birqatar jobalar ázirlenýde: Darbaza – Maqtaaral (106 km, 2024-2025 jyldar), Baqty – Aıagóz (270 km, 2024-2025 jyldar), Almaty aınalmaly joly (73 km, 2023-2024 jyldar).
Iri ınfraqurylymdyq bastamalarmen qatar magıstraldyq temirjol jelisin jáne kirme joldardy jańǵyrtý boıynsha jospar jasaldy. Aldaǵy úsh jylda 2 myń shaqyrymnan astam temir joldy kúrdeli jóndeý júrgizý josparlanýda.
Halyqaralyq kólik baǵyttaryn damytý sheńberinde Qazaqstan Ázerbaıjan, Túrkııa jáne Grýzııa elderimen 2022-2027 jyldarǵa arnalǵan «tar» dálizderdi sınhrondy joıý jáne Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn nyǵaıtý jónindegi birlesken Jol kartasyna qol qoıdy. Bul turǵyda memleket Aqtaý jáne Quryq porttarynyń ótkizý qabiletin arttyrýdy, «konteınerlik hab» salýdy, sondaı-aq saýda flotyn 10 jańa parommen tolyqtyrýdy josparlap otyr. Osyǵan uqsas sharalar basqa qol qoıýshy elder tarapynan qabyldanady dep kútilýde.
Sonymen qatar Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «Qazaqstan Temir jolyn» Ulttyq kólik-logıstıkalyq kompanııaǵa transformaııalaý proesi bastaldy. Búgingi tańda QTJ janynan quzyrettilik ortalyǵy quryldy, onyń negizgi mindeti jańa logıstıkalyq ónimderdi uıymdastyrý jáne tranzıttik júk aǵyndaryn transqazaqstandyq marshrýttarǵa qaıta baǵdarlaý bolyp tabylady.
Jol qurylysynyń sapasyn arttyrý maqsatynda Qazaqstannyń klımattyq jaǵdaılaryna saı keletin ozyq tehnologııalar men jańa otandyq materıaldardy engizýge baǵyttalǵan avtojol salasyn reformalaý boıynsha jumystar qolǵa alyndy. Jalpy qoldanystaǵy avtojol jelisiniń jalpy uzyndyǵy 2022 jyldyń basynda 96 myń km qurady, onyń ishinde 24,9 myń km – respýblıkalyq jeli jáne 71 myń km – oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldar. Osy jyly 7 myń shaqyrym jolda qurylys jumystary júrdi. Jalpy 2025 jylǵa qaraı respýblıkalyq joldardyń 100%-yn jáne jergilikti joldarynyń 95%-yn normatıvtik jaǵdaıǵa keltirý, sondaı-aq 52 avtomobıl ótkizý pýnktin jańǵyrtý josparlanýda.
Munaı-gaz salasy
2022 jyly ekonomıkanyń eń damyǵan salalarynyń birinde aýqymdy jumys atqaryldy. Máselen, Qashaǵanda qýattylyǵy 1,1 mlrd tekshe metr bolatyn gaz óńdeý zaýytynyń qurylysy bastaldy, Teńiz ken ornynda Saǵalyq qysymdy basqarý jobasy boıynsha qarqyndy jumys júrgizildi, ony 2023 jyly aıaqtaý josparlanyp otyr, Qarashyǵanaqta qosymsha 3 mlrd tekshe metr gazdy óńdeý boıynsha joba pysyqtalýda.
Jer qoınaýyn paıdalanýdaǵy kúrdeli jobalardy iske asyrý úshin bıyl birqatar fıskaldyq jáne retteýshilik preferenııalardy kózdeıtin jaqsartylǵan modeldik kelisimshart engizildi. Atap aıtqanda, bul 2023 jyly Qalamqas-Hazar jáne Qaraton ken oryndary boıynsha $9 mlrd quraıtyn ınvestıııalyq jobalardy bastaýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar Atyraýda qýattylyǵy 1,2 mln tonna polıetılen óndirý jobasy ázirlenip jatyr. 2023 jyly Atyraý oblysynda jalpy ınvestıııa kólemi $1 mlrd bolatyn býtadıen jáne Batys Qazaqstan oblysynda metanol óndiretin zaýyttardyń qurylysyna daıyndyq júrgizildi.
Taǵy bir mańyzdy bastama – Kaznedra aqparattyq júıesin engizýdi kózdeıtin geologııalyq salany damytýdyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasyn qabyldaý. Búgingi tańda platforma pılottyq rejımde iske qosyldy. Onda Qazaqstanda jer qoınaýy paıdalanýǵa beriletin barlyq ýchaskeler týraly aqparat usynylady.
Energetıka
2022 jyly Aqtóbe JEO-da qýaty 57 MVt gaz týrbınalyq qondyrǵy iske qosyldy, 385 MVt-qa 12 JEK jobasynyń qurylysy aıaqtaldy, 1200 MVt-qa manevrlik qýattardy iske qosý jáne jıyntyq qýaty 440 MVt JEK jobalaryn irikteý boıynsha aýkıondyq saýda-sattyq ótkizildi.
Energııa óndirýshi uıymdardyń qoldanystaǵy aktıvterin, sondaı-aq eldi mekenderdiń ınjenerlik jelilerin rekonstrýkııalaýǵa, jańǵyrtýǵa jáne keńeıtýge múmkindik beretin «Tarıfti ınvestıııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy ázirlendi. Atap aıtqanda, baǵdarlamany iske asyrý nátıjesinde salaǵa jyl saıyn 400 mlrd teńgege deıin ınvestıııa tartý, 2035 jylǵa qaraı óndirýshi qýattardyń tozý deńgeıin 15%-ǵa tómendetý, apattardy azaıtý jáne azamattarǵa turaqty qyzmet kórsetý bóliginde naryq qatysýshylarynyń qarsy mindettemelerin oryndaýdy qamtamasyz etý josparlanýda.
Sýtegi energetıkasyn damytý sheńberinde 27 qazanda QR Úkimeti men Svevind kompanııasy arasynda qýattylyǵy kúnine 50 myń tekshe metr bolatyn sý tuytý zaýytyn, 40 GVt deıingi jańartylatyn energııa kózderi stanııasyn jáne óndiristik qýattylyǵy jylyna 2 mln tonna sýtegi qondyrǵylaryn salý jóninde kelisimge qol qoıyldy.
8 qarashada QR Úkimeti men Fortescue kompanııasy arasynda jańartylatyn energııa kózderi jobalaryn iske asyrý jáne Qazaqstanda «jasyl» sýtegi óndirý týraly kelisim bekitildi.
30 qarashada Memleket basshysynyń Franııaǵa sapary aıasynda klımatty saqtaý salasynda arnaıy kelisimge qol qoıyldy, onyń sheńberinde qýaty 1 GVt gıbrıdti elektr stanııasyn jáne Jambyl oblysynda Mırnyı kentiniń mańynda energııa jınaqtaý júıesin salý josparlanýda.
Búginde Qazaqstanda ınvestıııalar tartý jáne kásipkerlikke qolaıly jaǵdaılar jasaý baǵytynda dáıekti jumys júrgizilip jatyr. Nátıjesinde ónerkásip obektileriniń sany ulǵaıyp, ınfraqurylymdy birtindep jańǵyrtý isi alǵa jyljýda, sondaı-aq ekonomıkanyń negizgi salalarynda jańa jumys oryndary qurylyp jatyr. Aldaǵy jyldary da basym sektorlarda elimizdiń ekonomıkalyq tıimdiligi men básekege qabilettiligin arttyrýǵa múmkindik beretin birqatar «zákirlik» jobalardy iske asyrý kózdelip otyr.
"Adyrna" ulttyq portaly
