Qazaq dalasyna VI-VIII ǵǵ. bastap ıslam dininiń taralýymen birge kelgen arab jazýy san ǵasyrlar boıyna ózindik fýnkııasyn atqaryp keldi. XXǵ. basynda ult-azattyq qozǵalys jetekshileriniń biri, qazaq til bilimi ǵylymynyń negizin salýshy ǵalym A. Baıtursynuly arab negizdi jazýdyń qazaq tili úshin artyqshylyǵy men kemshiligin baǵamdady. Osy maqala aıasynda búgingi qoǵamda álipbı túzýshilerdiń aldynan jıi kezigip turatyn «Qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirip, jazý reformasyn jasaý barysynda qazaq tiliniń tól dybystaryn túgel qamtyǵan A.Baıtursynuly álipbıi eshbir ózgerissiz sol qalpynda nege alynbaıdy?» degen suraqqa jaýap izdeımiz.
A.Baıtursynuly álipbıi (búgingi qoldanystaǵy kırılmen bergende): a, r, z, l, s, t, o, n, q, b, u, j, sh, y, m, ǵ, d, p, ń, ı, ý, ó, ú, i, á, e, k, g dybystaryn beretin arab negizdi tańbalardan quraldy (arab jazýynda bas áriptiń joq ekeni belgili). Bul álipbı – qazirgi Qytaı, Aýǵanstan jerinde turatyn qazaq dıasporalary qoldanyp júrgen tóte jazý dep atalatyn arab grafıkasyna negizdelgen álipbı. Kádimgi qazaq dalasyna ıslam dinimen birge kelip, ǵasyrlar boıyna turaqtaǵan arab jazýyn musylmansha hat tanýǵa qolaıly bolǵanmen, jappaı saýat ashýǵa qolaısyz dep tanyp, A. Baıtursynuly 1910 j. arabtyń 28 áripten turatyn álipbıin qazaq tiline ıkemdeýdi qolǵa alady. 1912 j. osy «tóte jazý júıesimen» «Oqý quraly» dep atalatyn tuńǵysh kitaby jaryqqa shyǵady. Ishinde eshbir bógde dybysy joq, qazaqtyń ulttyq álipbıi qoldanysqa engiziledi.
Arab jazýy «ábjat» dep atalatyn tek qana daýyssyzdardan turatyn jazý júıesine jatady. A. Baıtursynuly bul álipbıdi
qazaq jazýyna qalaı ıkemdedi? Álipbı 24 tańbadan jáne bir dáıeksheden turdy. Arabtyń 28 árpiniń ishinen 8 tańbany qoldanýǵa qolaısyz dep tanyp, olardyń ornyn ózi qazaq balasy úshin qolaıly keledi degen 8 tańbamen almastyrdy, ıaǵnı 16 tańbany daıyn kúıinde alyp, 8 tańbany ǵalymnyń ózi qosady. Arab álipbıindegi daýysty dybystardy tańbalaıtyn fatqa, kásra, damma degen sııaqty áripústi, áripasty dıakrıtıkalyq ústemelerin alyp tastaıdy. Arab tilindegi /t/-nyń, /s/-nyń, /d/-nyń 2-3-ten qoldanylatyn tańbalaryn A.Baıtursynuly bir-birden qaldyrady. Qosar daýyssyzdardy arab jazýynda w-ǵa uqsas áripústi tańbamen berse, ony ashyp, qos árippen jazatyn etip jeńildetedi. Dáıekshege uqsas «hámza» degen qosalqy belgi arab tiliniń ózinde de bar, ony A.Baıtursynuly daýystylardy jińishke qylyp oqý úshin /ó/, /ú/, /i/, /á/ dybystarynyń ornyna sóz aldyna qoıyp, úndestik zańyn saqtap jazýǵa utymdy qoldanady. تۇردى - turdy, ءتۇردى – túrdi (mysal alynǵan derekkóz: https://massaget.kz/blogs/23884).
«Álipbı qandaı bolý kerek?» degen ólshemshartqa salyp, A. Baıtursynuly «Arab árpimen jasap alǵan álipbıimizge jer júzinde álipbı balasy jetpeıdi, arab árpinen túzgen emlemizge bizge málim emlelerdiń biri de jetpeıdi. Muny eshkim beker dep aıta almaıdy» (Alashtyń tildik murasy. Maqalalar jınaǵy. Qurast.: S.Shúkiruly, E.Tileshov, – Almaty: «KIE»lıngvoeltaný ınnovaııalyq ortalyǵy. 2009) dep, óziniń túzgen álipbıine senimdi túrde ózi baǵasyn da beredi. Solaı bola turǵanmen de, biz bul álipbıdi búgingi kúni sol qalpynda ala almaımyz. «Baıtursynuly álipbıin daıyn qalpynda alý kerek» degen pikirde júrgen áriptester arab jazýyna kóshý kerek degen oıdy aıtyp júrmegeni anyq, «latyn jazýyna kóshý barysynda A.Baıtursynuly álipbıiniń quramyn sol qalpynda alý» kerek dep, kırıl jazýynda qoldanylyp kelgen ózgelik dybystardy tańbalaıtyn áripterdi álipbı quramynan túgelimen shyǵarýdy jón sanaıtyn pikirler jóninde aıtyp otyrmyz.
Osy jerde aıta ketetin bir jaıt, A. Baıtursynuly óziniń jeke pozıııasy turǵysynan latyn álipbıine túbegeıli qarsy bolǵan adam. Tek qana arab grafıkasy jón dep tanyǵan. Bul jerde sol kezdegi zııaly qaýymnyń (kópshiliginiń) dinge jaqyndyǵy da kórinedi. «Arab árpi ıslam dinimen birge kelip, qazaqqa ornaǵan. Dinmen baılanysqan jazý din joǵalmaı joǵalmaıdy» dep aıtady «Bastaýysh mektep» degen maqalasynda. «Mádenı-rýhanı dúnıemizdiń qaınar kózi bolyp tabylatyn arab jazýy ıslam dinimen bite qaınasqandyǵymenen bizge artyq» dep basa kórsetip otyrady. Degenmen de, 1926 j. Baký qalasynda ótken tuńǵysh Búkilkeńestik Túrkologııa sıezinde «Arab jazýy ma, latyn jazýy ma?» degen suraq tarazyǵa túsken ýaqytta az daýyspen bolsa da latyn jaǵyn qoldaýshylar basyp ketti. Endi búgin bir ǵasyr ýaqytty artqa tastap, ǵylym men tehnıkanyń damýymen latyn grafıkasyna degen suranystyń burynǵydan da beter artqan shaǵynda (osy latyn jazýyna kóship jatsaq), ult ustazy Ahmettiń álipbıindegi 24 árip pen dáıekshesin jáne onyń bergi jaǵyndaǵy 1924 j. qabyldanǵan 29 áripten turatyn eshqandaı kirme dybysty belgileıtin artyq tańbasy joq, taza ulttyq dybystyq júıege negizdelgen latyn álipbıimizdi de ala almaımyz. Oǵan sebep – qazaq tiliniń orys álipbıin tutastaı qamtyǵan kırıl jazýyn 82 jyl, ǵasyrǵa jýyq ýaqyt boıy tutynyp, birneshe urpaq almasqan osy dáýirde til dınamıkasynyń birtindep orys tilinen engen birqatar tildik qubylystardy óziniń ajyramas bóligi bolatyndaı deńgeıde sińirip alýy. Máselen, latyn jazýyna kóshýge arnap til mamandarynyń jasaǵan «jetildirilgen álipbıi» quramynda orys tilinen engen 9 árip (ıo, , ch, , , , e, ıý, ıa) alynyp tastalyp, oryndary qazaqshalansa, keıbir v, f sııaqty áripterdiń tildegi ornyn «toltyrý» ázirge múmkin bolmaı otyr.
V, f áripteriniń saqtalý sebebi nede? Birinshiden, bul v, f áripteriniń búgingi qazaq tilinde kezdesý jıiligine baılanysty, bulardyń kezdesý jıiligi tym joǵary. A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty shyǵarǵan qazaq grafemalarynyń praktıkalyq qoldanysta kezdesý jáne janasý jıiligin anyqtaǵan statıstıkalyq taldaýda f – 33 orynda, v – 34 orynda kórsetilgen. Basqa kirme áripter (e, , ıý, h, , ch, , ıo) 42-shi orynǵa deıin osy eki áripten keıin tirkeledi ( Jubanov A.Q., Jańabekova A.Á., Toqmyrzaev D.O. Latyn jazýyn latyn qarpine kóshirýdiń satıstıkalyq negizderi (satıstıkalyq jınaq). – Almaty. «A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty» baspasy. 2018 j.) . Ekinshiden, ózge alynyp tastalyp jatqan áripterdiń ornyn basqa amaldarmen qazaqshalaý asa qıyndyq keltire qoımady deýge bolady. Mysaly, bar-joǵy ay, tuy, kee degen úsh sózde kezdesetin -ny eki sh-men bersek, joǵaltatyn eshteńemiz joq, ıa – ıa-men, ıý – ıý-men beriledi, – s-men almastyrylady: sement, sırk bolady. E – e-men, aǵylshyn tilindegideı elektr, element bolady, ch – sh-men berilgende shamadan, shabadan nemese shemadan bolsa, bul orfogrammalardyń bir nusqasy ádebı norma retinde turaqtaıdy, , – alynyp tastalady. Al ıo árpimen keletin qazaq tilinde múldem sóz joq, sózdikterimizde tipti bul áriptiń asty bos turady. Asa qajettilik jaǵdaıynda ony da ıo-men berýge bolady. Bir qyzyǵy, bul árip orys halqynyń ózderine de asa qajet bolyp otyrǵan joq. 2004 j. Orys tiliniń Úlken akademııalyq sózdigi jaryq kórgen kezde ıo árpine arnaıy oryn berilmedi. Iojık, ıolka degen sııaqty sanaýly sózder e árpiniń astyna tirkeldi.
Al búgingi qazaq tilindegi v, f áripterine kelsek, olardyń ornyn basqa amaldarmen tolyqtaı jabý múmkindigi ázirge tabylmaı tur. Mysaly, bir jerlerde v-ny qazaqshalap, Evropany – Eýropa, avtony – aýto, vebınardy – ýebınar, vatsapty – ýatsap dep qoldanýǵa bolatyn bolsa, bul qulaqqa da jaǵymdy jáne aǵylshyn tiliniń, ıaǵnı donor tildiń ózine de jaqyn, tez tanylady. Biraq vanna, vokzal, vagon, voleıbol, valıýta, pıngvın, tramvaı, akvarıým, t.b – tym kóp, bulardy tilge ıkemdeýdiń áli ońtaıly sheshimi joq.
Aty-jónderimizde turǵan -ov-ev/ -ova-eva bolyp, kóbimiz alyp tastaı qoımadyq, degenmen, bul ýaqytsha qoldanys ekeni anyq, birtindep yǵysyp, bolashaq aty-jónderimizden ózdiginen shyǵyp qalýy tıis. Esimderimizdiń quramynda f árpi de osylaı jıi ushyrasyp jatady: Ál Farabıimiz bar – Parabı deımiz be, Párábı deımiz be? Faızýlla, Ǵarıfýlla, Álfııa, Zýlfııa, Farıda, Farızalar bar. Tizimdi jalǵastyra berýge bolady. Júzdep sanalatyn Fatımalarymyz bar – olardyń barlyǵyna «sender búginnen bastap Bátımasyńdar» dep habarlaý álipbıtúzýshilerdiń qolynan kele qoımaıtyn shara ekeni túsinikti de.
Arab-parsydan kelgen f-men keletin esimder qazir dinniń taralýyna oraı kóbeımese azaıyp bara jatqan joq. Termınderdegi orny óz aldyna, kofeni – kópe dep, kafeni – kápe dep aıta alamyz ba? Kafeni – kápe dep aıtý «Myna kápede toı bolyp jatyr» degen sııaqty sóılemderde qart adamdardyń qoldanysynda kezdesip jatady. Fızıkany – pızıka deýge de úırenip ketetin sııaqtymyz. Alaıda, «Qazaqtyki emes áripterdi álipbıden túgel shyǵaryp tastaý kerek» degen pikirdi aıtyp júrgen áriptesterimizdiń ózi de búgingi kúni pılálógıa, pánetıká, pánálógıa dep aıtyp otyra almaıtyn sııaqty.
Til jany bar aǵza ispetti damyp, ózgerip 500 jylda tipti tanylmaı ketedi eken, qazirgi aǵylshyn tilinde sóıleıtinder osy tildiń 500 jyl burynǵy nusqasyn túsinbeıdi, anglo-sakson tilinde saqtalǵan jazba murasy «Bıýlf» ('Beowulf’) dep atalatyn epıkalyq jyryn qazirgiler oqı almaıdy. Bir ǵasyr burynǵy qazaq álipbıi de bógde dybystardan aman, tunyǵyn buzbaǵan taza tildiń álipbıi edi. Sol kezdegi zııaly qaýymnyń zertteý maqalalaryn oqyp otyrsańyz, enternátsiıenel, unstuty, púrepesir sintaksis t.b degen sózder kezdesedi. Mysaly, N. Rybkınniń «Orta mektepterge arnalǵan Geometrııadan esepter jınaǵyn» qazaqshaǵa aýdarǵanda Eldos Omaruly termınderdi piramida, gipetenuzy, perpendikúler, silindr, sentri, pormysy dep qoldanǵan. Jasyratyny joq, taza qazaqtyń «únimen» berilgen soń qulaqqa jaǵymdy da estiletin sııaqty. Biraq qazaqshaǵa ıkemdelgen aıtylýy boıynsha jazylǵandyqtan, bul qoldanystar árdaıym birizdi jazylý nusqasyn taba almaǵan, ár kezdeskende termınder ártúrli jazylyp júredi.
Degenmen de, mundaı qoldanysty qazirgi qoǵam qabyldaı almaı qaldy. Qazir bir sóıleýshi «unstutta púrepesir» dep sóz alyp otyrsa, «myna kisi ne aıtyp otyr dep?» dep jatsyna, shoshyna qaraıdy. Óıtkeni búgingi qazaq tiliniń turpaty orys tiliniń uzaq jyldarǵy jáne keıingi jahandaný jyldaryndaǵy aǵylshyn tiliniń de áserimen ózindik dınamıkasyn basynan keshirip otyr. Al ony ultjandylyqtyń «tezine» salyp, qoldan kelgen deńgeıge deıin qalpyna keltirip, túzetip alý úshin jazý reformasy qajet. A.Baıtursynulynyń «zamannyń dúbirine ilespekke» deıtin sózimen aıtqanda, «alpaýyt» tildermen qatar qazaqtyń tilin aldaǵy ǵasyrlarǵa qaraı alyp ótý úshin latyn grafıkasyna negizdelgen álipbı kerek. Latyn jazýy bizge qazirgi zamannyń dúbirine ilespekke kerek.
Nursáýle Maqsutqyzy Rsalıeva
Fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty,
A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri
"Adyrna" ulttyq portaly
