Álemniń eń úzdik fýtbolshysy kim? Bul suraqkópke unamaýy múmkin. Sebebi, suraq tóńireginde kelispeýshilik kóp. Biri – Ronaldý, ekinshisi – Azar, endigisi – Koýtıno der. Bári ártúrli sanat boıynsha úzdik. Sol kategorııalardy bir oıynshydan izdeseńiz, jaýaby – Messı. Argentınada Rosarıo atty qala bar. Sol qalada kishkentaı Leo armanyn ala doppen baılanystyrǵan. San Lýıs kóshesimen dop teýip kele jatyp, keıin óz atynda kóshe bolaryn sezdi me eken? Martın Mıgel de Gıýmes eskertkishin kórgende, ózine bir emes, úsh eskertkish qoıylaryn oılady ma eken? Kim bilsin? Biraq onyń bir oıy belgili. Ol fýtbolmen máńgi birge bolǵysy keldi. Ájesi janyna ertken bala búgin birtúrli qobaljýly. Túndegi jaı maza berer emes. Túsi me, óńi me belgisiz, oǵan bir kisi keldi. Qolynda doby bar. Ortasha boıly, aqquba kelgen, saqaly bar. Kıgen kıimine qaraǵanda, fýtbolshy sekildi. Qolyndaǵy dopty ustatyp jatyp, «qandaı qıyndyq kezdesse de, armanyńnan bas tartpa» dedi. Leoǵa qarap turyp, jyly shyraımen jymıdy. Endi til qatamyn degenshe, beıne joq bolyp ketti. Kishkentaı Andres uzaq oılanyp jatyp, uıqyǵa ketti. Tańerteń ájesi kúndegi ádetimen nemeresin oıatty. Tańǵy asyn ishkizip, Leony kezekti jattyǵýǵa aparmaq. Sút iship otyrǵan nemeresine búgin medıınalyq tekseristen ótý kerek ekenin túsindirip jatyr. Leony kıindirip, kerek-jaraǵyn alyp, sport qalashyǵyna bet aldy. Jol boıy Leo keshegi ǵajaıyptyń jumbaǵyn sheshýmen dal boldy. «Nege fýtbolshy aǵa maǵan keldi? Aıtqan sózi qandaı áserli. Sport formasyn aıtsańshy. Maǵan bergen doby da ózgeshe sekildi. Rosarıoda ondaı dop joq» degen san suraq balanyń mazasyn qashyrdy. Ájesine aıtqysy-aq keledi. Aıtaıyn dese, onsyz da jasy kelgen qartty mazalaǵysy kelmeıdi. Bar tirligin tastap, osy balanyń qamymen júr. Selııa áje nemeresiniń ózgeden erek ekenin jaqsy túsinedi. Kishkentaıynan álsiz, jıi aýyrady. Sondyqtan balanyń bolashaǵyna alańdaıdy. Alańdaıdy da, janynan bir eli aıyrylmaıdy. Ár nárseni oılap, qalashyqqa qalaı jetkenin bilmeı de qalypty. Ájesi muny birden tekseris júrip jatqan jerge ákeldi. Marıolar baıaǵyda kelgen eken, Sanchesti dárigerler tekserip jatypty. Ájesimen birge kezekke turdy. Baqsa, tekseris burynǵyǵa uqsamaıdy. Munyń aldynda bir top bala qan taldamasy men flıýrografııadan ótken. Sonyń nátıjesin habarlap, oǵan qosa taǵy birneshe tekserýden ótedi eken. Kóp kútpeı Leonyń kezegi keldi. Medbıke ájesi ekeýin bas dárigerdiń kabınetine apardy. Dáriger jyly amandasyp, mán-jaıdy túsindirip jatyr. – Selııa hanym, taldama nátıjeleri kóńil qýantpaıdy. Leonyń ósý garmony toqtaǵan. Kerekti em-dom sharalaryn jasamasaq, bala ary qaraı óspeı qalady. Óspese, fýtbol oınaýdy da doǵarý kerek. Leo onsyz da kishkentaı, jalǵastyra berse, súıekke zaqym keledi. Ájesiniń janaryna jas tolyp ketti. Nemeresine úzdige qarap turyp, dárigerden baǵasyna qaramaı emdeý kýrsynan ótetinin aıtty. Dáriger aǵaı ájesine birdeńelerdi túsindirip jatyr. Ol endigi sózderdi estimedi. Leonyń qııal áleminiń kúl parshasy shyqty. Osydan 10 mınýt buryn oıynda «álemniń úzdik oıynshysy bolam» degen maqsat bar-dy. Aq-kók jeıdede Maradona sııaqty argentınalyqtardyń armanyn oryndaǵysy keletin. Endi qaıtpek? Oıyna túndegi jaıt tústi. «Tura tur, fýtbolshy aǵa bárin bilgen eken ǵoı. Meniń qaıtkende de, armanymnan bas tartpaýym kerek. Sonda men de dál sol aǵaı sekildi bolamyn» dedi ishinen. Endigide ózin qamshylamaqqa bekindi. Eshteńege qaramastan, jattyǵýlardy jibermeı, bárinen shıraq qımyldaýǵa tyrysady. Ózi úshin janyn salyp júrgen ájesiniń, ata-anasynyń úmitin aqtaǵysy keledi. Messıge kúnde ósý garmonyn kúsheıtetin dári beredi, ıne salady. Basynda ıneden aýyrsynatyn, qazir úırenisip qaldy. Jattyǵýdyń birin jibermeıtin boldy. Ájesi oıatpaı-aq, ózi ertemen turady. Bir jyldyń ishinde Leoda kádimgideı ózgeris bar. Dene-turqy ósken, oıyn júıesi de ózgergen. Ákesi jattyqtyratyn «Grandolıdan» «Nıýells Old Boızǵa» aýysqan. Ákesi bolǵanmen, klýbta qatal bapker. Balasyna artyǵymen jattyǵý jasatady. Sonyń arqasynda bolar, Leo oıynǵa tóselip aldy. Shabýylda nebir soıqandy bastaıdy. Nıýells jankúıerleri onyń alańdaǵy sıqyryna úırenip alǵan. Oıyn saıyn qoldaý bildirýge keledi. Selııa ájesi de nemeresiniń bir oıynynan qalmaıdy. Birde ákesi Leonyń kezekti oıynyn taspaǵa túsirgen. Onyń ne qajeti baryn bala túsinbedi. Horhe muny jaıdan-jaı istemedi. Ulynda erekshe talanttyń baryn biledi. Biraq densaýlyǵyndaǵy kináraty men qolynyń qysqalyǵy qynjyltady. Osy kóktemde «Rıver Pleıt» Leony satyp alǵysy kelgen. Alaıda qajetti em-dom sharalaryna aqshalary jetpeıtinin aıtty. Messı januıasy kúndelikti salynatyn ıne men dárýmenderge aqshany ázer taýyp júr. Ákesiniń endigi úmiti – oıyn beınelengen taspada. Dostary taspany «Barselonaǵa» jiberýge keńes bergen. Horhe ataqty La-Masııa týraly jıi estıtin. Jas talanttardyń baǵyn ashatyn fýtbol akademııasy ekeninen habary bar. Búgin sol klýbtan jaýap kelý qajet. Keshke qaraı jattyǵýdy aıaqtap, zattaryn jınastyrýǵa kabınetine keldi. Kelse, ústel ústinde konvert jatyr. Jazýyn oqyp, kózi sharasynan shyǵyp ketken. Dál ózi kútken hat. Aqyry kelipti. Úmitin úze bastap edi, kelgeni osyndaı jaqsy bolar ma? Ashyp kórdi, ishinde eki bılet pen habarlama tur. «Barselona» Leony bazasyna shaqyrypty. 17 maýsymda Katalonııa astanasynda bolýlaryn ótinipti. Keshki asta jańalyqty estigen Leonyń kóńili alaburtty. Asyn ishpesten, dobyn alyp dalaǵa shyǵyp ketti. Teýip kele jatyp, dostaryn, kóshesin, mektebin oılady. Olardy qalaı qaldyryp ketpek? Antonelany she? Lýkaspen birge «Rıver Pleıtta» oınaımyz deýshi edi ǵoı. Dosy muny satqynǵa balasa qaıtpek? Kósheniń basyna jete bere, artqa buryldy. Qarasa, eshkim joq, qas qaraıyp ketipti. Kózimen aspandy bir shaldy. Bıikte bir juldyz erekshe jarqyraıdy. Qaıta qaraǵysy keldi. Uzaq qarap turdy. Birde juldyz ishinen álgi dop bergen aǵaıdy kórgendeı boldy. Óz oıynan shoshynǵan sekildi. Artynsha, munyń bir belgi ekenin túsindi. Ne bolsa da, táýekel desti. Biraq tanymaıtyn qalaǵa qalaı barmaq? Barselonany Rosarıodaǵydaı baǵyndyra alar ma eken? La Masııa jyly shyraı tanyta ma? Sansyz saýaldardyń jaýabyn izdegenshe, Barselonaǵa attanatyn kún týdy. Ertemen turyp, Rosarıonyń tańǵy aýasymen tynystaǵysy keldi. «El Che Gevaradan» bastap, Rosarıonyń ortalyq stadıonyna deıin aralap shyqty. Qımastyq bar. Santa-Femen baılanysty balalyq bar. Rosarıodan Býenos Aıreske júretin avtobýs keldi. Avtobýsqa otyrarda, óne boıy jansyz qalǵandaı kúı keshti. Ájesi úlken ómirge qadam basqanyn, endi erkelikke oryn joǵyn eskertti. Dostary, ata-anasy, týystary shyǵaryp salyp jatyr. Lýkas pen Antonella da bar. Antoǵa úzik-úzik qarap qoıady. Bul Katalonııaǵa ketkende, biri qaǵyp kete me dep qorqady. Artynsha, aǵasy Lýkas qarap júrer dep ózin sabyrǵa shaqyrady. Santa-Fe jaqqa oılana qaraıdy. Bala Lıoneldi Rosarıo kósheleriniń birinde qaldyrǵanyn uǵynady. Kelesi kelgeninde, bári basqasha bolatynyn sezedi. Avtobýs Rosarıony artqa tastap, La Emılııaǵa jaqyndady. Endi sheginerge jol joq. Alda armanymen astasqan Barselona kútedi.
Aızat Aıdarqyzy
https://aikyn.kz/2018/11/03/72262.html?fbclid=IwAR1uAUe87tIiNfw7k_dIBnWQY0WmgkNGuwdJuhN0N9MS4Pu0Gs1SIz3YYEM
