Bıyl belgili jazýshy, Uly Abaıdy kúlli dúnıege tanytqan Muhtar Omarhanuly Áýezov 125 jasqa toldy. Abaı týraly málimetterdi jyldar boıy jınap, onyń ulaǵatty sózderin, ómiriniń sońyna deıin nasıhattap ótken Muhtar shoǵy bıik, dúıim el tanyǵan klassık jazýshy boldy. Muhtar Omarhanuly týyp, ósken jeri Semeı óńiri, Abaı shyqqan ortadan tálim-tárbıe alyp, onyń danadyq sózderinen nár alǵan.
Keńestik júıe ornaǵannan keıin Áýezov senimsizderdiń qataryna iligip, qýǵyndala bastady. Muhtardyń is-áreketiniń úkimet oryndaryna jaqpady. Oǵan degen senimsizdiktiń basy Alash qozǵalysyna belsene qatysyp, ult zııalylarynyń táýelsizdik jolyndaǵy ıdeıasyna qoldaý kórsetýi bolatyn.
Muhtardyń ómir joldary Álıhan bastaǵan Alash qozǵalysymen tyǵyz baılanysty. Onyń Alash azamattarymen ara-qatynasy 1914-1919 jyldar bastaý alady. 1909-1914 jyldar aralyǵynda Semeıdegi qalalyq bes klastyq orys mektebinde, odan keıin 1915-1919 jyldary oqytýshylar semınarııasynda oqyǵan kezinde qazaqtyń qaımaǵy atanǵan ult zııalylarymen etene aralasyp, olardyń barlyq is-sharalaryna qoldaý kórsetken edi.
Jas Muhtar múshe bolǵan «Janar», «Járdem», «Talap» sııaqty uıymdarynyń basynda Alashtyń belgili zııalylary turdy. Bul uıymdar qazaq jastaryn aǵartýshylyqqa, ǵylymǵa, mádenıetke qaraı jeteledi. Á.Bókeıhanov, M.Dýlatov, J.Aımaýytov, M.Boshtaev syndy alashshyl qaıratkerlerdiń senimdi serigi bolǵan Muhtar Alash ıdeıasyn berik ustanyp, qazaqtyń táýelsizdigi jolynda qarymdy qalamymen qyzmet etti.
Qalamgerdiń «Alash» partııasymen tyǵyz baılanystylyǵy partııanyń organy bolǵan «Saryarqa», «Alash», «Abaı» syndy basylymdarda jaryq kórgen maqalalarymen aıqyn. Onyń jarııalanǵan maqalalary qoǵamdyq-saıası, mádenı-áleýmettik taqyryptardy qamtydy. Alash ıdeıasymen qarýlanǵan jas Muhtar Alashordanyń qolǵa alǵan máselelerin qýattady jáne ony qoldaıtyndyǵyn jıyndarda sóılegen sózderinde aıqyn bildirdi. HH ǵasyrdyń 20 jylynyń basynda-aq ol el taǵdyryna qatysty baspasózge qazaq azamattaryna, zııalylaryna oı salarlyq birneshe maqalalar jarııalady. «Qazaq oqyǵandaryna ashyq hat» dep atalǵan maqalasynda el bolashaǵy jolynda buǵyp jatpaı, ár jaqqa tartpaı, qashpaı birlese, bel býa qyzmet isteý kerektigin kóterdi. Muhtar qazaqtyń kúıine kúńirendi. «Qazirgi qazaq kúıi» maqalasynda eldi qarańǵydan alǵa súıreıtin qazaq oqyǵandary, zııalylary ekendigin basa kórsete, olarǵa senimdilik tanytty, súıendi. Mysal retinde Japonııa, Reseı, Germanııa, Anglııadaı elderdi aýyr kúıinen osy oqyǵandardyń alyp shyǵyp, alǵa jetelegendigin basa aıtyp, jol kórsetetin de, baǵyt beretin de oqyǵandar, el zııalylary ekendkterin esterine saldy.
Muhtar Álıhandaı Alashtyń kóshbasshysy turǵan qazaq ıntellıgenııasyna úmit artty. El túzelip, ónerli jurtqa aınalsa degen úmitpen kásip qylyp, zaýyt, fabrıka salyp, sharýashylyqty jóndep, egin egip, ońalyp, jurt qataryna ilikse degen oıda boldy. Oǵan kedergi keltirer kereǵar, enjar minezderdi synady, olardan arylýdyń jolyn izdedi.
Muhtardyń Alash ıdeıasyn qoldaýy Júsipbek Aımaýytovpen birge «Abaı» jýrnalyn shyǵaryp, ulttyq birlikti, ulttyq rýhty tarıhı tulǵany nasıhattaýdan bastaýynan kórýge bolady. Bul basylymda onyń óz maqalalary, aýdarmalary jaryq kórgen. Ǵylymdy progress jolyna paıdalaný qajettigi týraly «Ǵylym», «Ǵylym tili», ult mádenıetin kóterýge arnalǵan «Mádenıet hám ult», «Mádenıetke qaı kásip jýyq», oqý-aǵartýda «Oqý ádisi» jáne taǵy da basqa ózekti taqyryptarǵa arnalǵan onnan asa maqalalarynyń «Abaı» jýralynda jarııalanýy, onyń sol kezderdegi aǵa býyn ókilderimen jıi kezdesip, olardyń kótergen máselelerin keń nasıhattaýdyń bir ushy dep tanýǵa bolady. Onyń ústine bozbala Muhtar aınalada bolyp jatqan oqıǵalardy baǵdarlaı, áleýmettiń turmys-tirshiligine jańa serpin eńgizip, ult múddesi jolynda qyzmet etýde jastardy tartýdyń mańyzdylyǵyn túsindi. Qazaq jastaryn, áıelderdi oqýǵa, qoǵam jumystarǵa tartý, mádenı is-sharalarǵa jumyldyrýdy quptady. Sondyqtan Júsipbek Aımaýytovpen birlese uıymdastyrǵan osy «Abaı» jýrnalynda jastardyń qoǵam ómirine etene aralasyp, eldiń damýyna eleýli úles qosýǵa birlese attanýǵa shaqyrýynyń sebebi de sol.
Ol eski patshalyq júıeniń qulap, jańa ornaǵan keńestik (bolshevıktik) bılikten kóp úmit kútti. Alash qaıratkerilerine úkimet tarapynan keshirim jarııalanyp, olardy keńestik qyzmetke tartylýyn Qazaqstan respýblıkasynyń damýynda erekshe ózgeristerge ákeledi degen senimde boldy. Ózi de kommýnıstik partııa qataryna ótip, jańa ókimettiń qyzmetine belsene kiristi. 1919-1920 jyldary Semeı gýbernııalyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary, keıin Semeı gýbernııalyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy boldy. 1921 jyly Orynborda Qazaq OAK-i apparatynda qyzmet atqaryp, Azamat soǵysy jyldarynda, asharshylyq tusynda qazaqtarynyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa, mádenı deńgeıin kóterýge bar kúshin saldy. Óz ómirbaıanynda 1919 jyldan Keńes ókimetiniń qyzmetine aralasyp, qoǵamdyq qyzmetterge aralasqandyǵyn jazyp ótken bolatyn.
1921-1922 jyldary ashtyq jaılaǵan kezde Semeıdegi ult zııalylarynyń «ashtyqty aýyzdyqtaýǵa jumyla kirisip, kómek kórseteıik» degen bastamalaryn qoldap, ózi de belsene kirisip, ashyqpaǵan Semeı men Aqmola óńirinen jylý jınaýǵa qatysty.
M. Áýezov te «Qazaq tili» gazetine jarııalaǵan «Eginge daıyndalyńdar» (Qazaq tili, 1921,18 aqpan) dep atalatyn maqalasynda qazaq aýyldaryn otyryqshylyqqa tartý, eginshilik kásippen shuǵyldaný, oǵan jasalyp otyrǵan jeńildikter men ony paıdalanýdyń joldary týraly máseleni kótere otyryp, Keńes ókimetiniń jer saıasatynyń mánin túsindirýge tyrysty. Bul saıasatty qazaqtardyń tıimdi túrde júzege asyrýdyń qajettigin aıta, 1920-1921 jyldardaǵy qýańshylyqtyń kesirinen tónip kele jatqan asharshylyq qaýpinen saqtandyrdy.
Muhtar Omarhanulynyń respýblıkadaǵy ashtyqty aýyzdyqtaýǵa belsene qatysqandyǵyn biri bilse, biri bile bermeıdi. Ol 1921 jyly Orynborda Qazaq OAK-i apparatynda qyzmet atqaryp júrgen kezinde ashtyqty aýyzdyqtaý máselesine qatysty ótkizilgen májilisterge, konferenııalarǵa qatysyp, ashtyqpen kúres joldaryna qatysty usynystaryn bildirgen. 1921 jyldyń qazanyndaǵy Qazaq OAK-tiń janynan qurylǵan ashyqqandarǵa kómek kórsetý Tótenshe komıssııanyń quramynda bolyp, Á.Dosovpen birge Semeıge issapaǵa jiberilip, elge azyq-túlik, mal jınady, kooperatıvter, nesıe alýdy uıymdastyrdy. Ol 10 jeltoqsanda Á. Jangeldınniń tóraǵalyǵy, Á. Naqymjannyń hatshylyǵymen ótken Qazaq ólkelik komıtetiniń jaýapty qyzmetkerleriniń jıynynda Ashkóm uıymdarynyń kómegi áli de bolsa qazaqtyń shalǵaı jatqan aýdandaryna jetpeı jatqandyǵyn aıta otyryp, onyń birneshe sebepterin atady. Onyń birinshisi, áli de bolsa ashyqqan alys aýdandarda jumysshy kúshiniń jetispeýi bolsa, ekinshisi, ashyqqan qazaqtar jekelengen basshylyqsyz memleketten bólingen úlesti ala almaýy. Úshinshisi, jergilikti Ashkómniń uıymdary jaqyn mańaıdaǵy aýyldardy, qala, selolardaǵy ashtarǵa ǵana kómek qoldaryn sozýy. Azyqtyń joqtyǵynan turǵylyqty halyq kórtyshqan, maldyń óleksesimen, usaq jándiktermen qorektene bastaýynan túrli juqpaly aýrýlardyń shyǵyp jatqandyǵyn basa aıtty.
M. Áýezovtyń baıandamasynan keıin jıynda tez arada ashyǵyp jatqan shalǵaıdaǵy dala aýdandaryn kómek qoldaryn sozý jumysy sol óńirdegi Ashkómderge mindettelip, osy istiń alǵa jyljýyna barlyq partııalyq, kásipodaq uıymdary men baspasózdi tartý, olardyń jumysyn tekserýge arnaı ókilder jiberý jóninde qaýly qabyldandy. S. Meńdeshev pen M. Áýezovke ashyqqan óńirlerge kómek uıymdastyrý júktelindi. Máselen, Ortalyqtan Qostanaıdan shalǵaı jatqan Torǵaı aýdanyna azyq-túlik jetkizýdi, Gýrev aýdanynada azyq-túlik taratýǵa esh múmkinshilik bolmaǵandyqtan Ortalyqtan Gýrev pen Astrahannyń balyǵyn taratýǵa ruqsat suraý, sonymen birge Gýrev pen Oral gýbernııalaryn balyq aýlaýǵa qajetti quraldarmen qamtamasyz etip, jergilikti turǵyndarǵa erkin túrde balyq aýlaýǵa ruqsat berýdi tez arada sheshý de mindettelindi. Osy jıyn barysynda quramynda M. Áýezov, Álibekov, Almanov, A. Baıtursynuly, A. Kenjın bar komıssııa quryldy.
19-27 aqpanda Orynborda bolǵan qyrǵyz (qazaq) oblystyq ekinshi konferenııasynda Muhtar Omarhanuly Ashtarǵa kómek komıssııasynyń Ortalyq komıtetiniń jumysyn synǵa alyp, ókilder júıesin qurýdy usyndy. Qazaqtarǵa kómekti orystarmen birdeı mólsherde berýdi, qazaq pen orys ókilderin jeke qurýdy usyndy. Alaıda konferenııa onyń bul usynysyn qabyl almady. Degenmen onyń kómek bólgen kezde qazaq, orys ashyqqandaryna birdeı tamaq berý týrasyndaǵy pikirin Naımanǵojaev qoldady. Ol sonymen qatar Terehodtyń «Povoljede ǵana ashtyq, Qazaq respýblıkasynda joq, Qazaqstan turǵyndary týraly aıtýdyń qajeti joq» degen sózine qarsy shyǵady. Qarap otyrsaq, Muhtarmen birge qazaq qoǵamyna qatysty máselelerdi sheshýde Alash qozǵalysynyń beldi qaıratkerleri A. Baıtursynovpen bolǵandyǵyn kórýimizge bolady. Muhtar ony asa joǵary baǵalaǵan, «ulttyń rýhanı kósemi sanaǵan». Ahmettiń oqý quralyn shyǵaryp, qazaqtyń jalpaq tilin úıretken ult ustazy ekendigin qaıratkerdiń elýjyldyq mereıtoıynda (1923) sóılegen sózinde aıtqan. Ahańnyń tárbıesinde bolyp, onyń qalamynan týǵan ósıet-úlgisin estip óskendigin Muhtar Ahmet uıymdastyryp shyǵarǵan «Qazaq» gazetiniń óskeleń jastaryna sáýle shashqandyǵyn «Sol ýaqyttarda «Qazaq» gazetiniń anda-sanda oqyp otyrǵan áserli anyq sózder, qaýiptiń pishinin aıqyn qylyp kórsetip, mekteptegi jas balalardyń sezimin túzý jolǵa bettetkendeı bolýshy edi. Jas býynnyń jańa týyp kele jatqan álsiz oıyn jol mundalap, jetegine alyp bara jatqandaı baıqalýshy edi. Mekteptegi sabaǵyn oqymaıtyn bala «Qazaq» gazetin kórgen jerde qadalyp turyp qalatyn» dep jazǵan bolatyn.
M. Áýezovtyń Ahmet Baıtursynulymen jaqyndyǵy Orynborǵa Ortalyq atqarý komıtetine qyzmetke aýysqanda jandana túsken.
Bolshevıktik bılik burynǵy Alash qaıratkerlerine keshirim jarııalasa da 20 jyldardyń basynan olardy qýdalaýǵa kiristi. Alash qaıratkerleriniń sońynan astyrtyn baqylaý ornatyp, árbir qadamdaryn jipke tizgendeı qaǵaz betine túsirip otyrdy. Úkimettiń baqylaýyna alynǵandardyń arasynda Muhtar da bar edi. Onyń keńestik bıliktegi qyzmeti teris baǵalanyp, aqyry partııa qatarynan shyǵaryldy. Sóıtip, keńes úkimeti elin damytý bar kúsh-jigerin salǵan onyń saǵyn syndyryp, úmitke toly armandaryn aıaq asty etip, bılikten alastatýǵa tyrysty.
F. Goloekın Qazaqstanǵa basshylyqqa kelýinen ult zııalylaryna degen ashyq qarsylyq uıymdastyryldy. Onyń bir kórinisi retinde Muhtarmen «Abaı» jýrnalyn shyǵarǵan alashshyl dosy J. Aımaýytovtyń qýǵyndalyp, iske tartylýy. 1921-1922 jyly asharshylyqqa ushyraǵan oblystarǵa kómek qolyn sozyp, maldaı «saýyn» jınaýǵa atsalysqan ult azamattaryn jalǵan jalamen sotttaý úderisi mine, sol bolshevıktik bıliktiń satqyndyq isi.
«Saýyndy» óz maqsattaryna paıdalandy degen jeleýmen bastamaǵa ún qosyp, belsene kirisken Júsipbek Aımaýytov, Ahmetsafa Júsipuly, Ilııas Báımenuly, Shaıqy Quljanuly, Qazgeldi Qarpyqulynyń ústinen 105, 106 jáne 113-baptar boıynsha is qozǵalyp, «Torǵaı isi» atalǵan sot úrdisi tórt jyldan artyq sozylǵan edi.
Muhtar alashordashylardyń qýdalanyp, jaýapqa tartylýyn qalamady. Degenmen olarǵa degen ıdeologııalyq kúres órshı tústi. 1927-1929 jyldardyń arasynda ózindik pikiri bar qazaq qyzmetkerleriniń barlyǵyna «ultshyl» degen aıyp taǵylyp, birsypyrasy jumystan qýyldy. Olardyń árbir qadamy baqylaýǵa alyndy. 1928 jyldan bastap Alash qozǵalysyna qatysqan Ahmet Baıtursynuly, Maǵjan Jumabaev, Júsipbek Aımaýytovtardyń ústinen is qozǵalyp, qamaýǵa alynsa, al 30-shy jyldardyń basynda Á. Ermekov, M. Tynyshbaev, J. jáne H. Dosmuhamedov, Y. Mustambaev jáne t.b. zııalylar zańsyz túrde qamaldy.
1930 jylǵy 4 sáýirdegi OGPÝ-dyń sot kollegııasynyń úkimi boıynsha qazaq zııalylary ár túrli merzimge túrmeler men konlagerge kesilip, jer aýdaryldy. Úkim boıynsha Alash qozǵalysynyń kórnekti ókilderi A. Baıtursynuly, M. Dýlatov, H. Ǵabbasov, J. Aımaýytov, M. Esbolov jáne t.b. zııalylar atý jazasyna kesilip, keıinnen on jyl merzimge lagerge jiberilýge almastyryldy. Olarǵa kapıtalıstik memleketter men aq emıgranttardyń qoldaýyna súıene otyryp qazaq ultshyldarynyń jasyryn uıymyn qurdy, keńes ókimetin qulatyp, Alashorda avtonomııasyn qurýǵa tyrysty degen aıyptar taǵyldy. Bul uıymǵa sharýalardyń qarýly kóterilisine ulastyrǵan ujymdastyrý kezindegi qatelikter men olardyń jappaı Qytaıǵa qaraı bosqandyǵyn da taǵady.
1932 jyldyń 20 sáýirindegi OGPÝ-diń úshtiginiń sheshimimen M. Tynyshbaev, H. jáne J. Dosmuhamedovtar, A.Úmbetbaev, M. Mýrzın, Á. Munaıtpasov, Q. Kemeńgerov, M. Buralqıev, Á. Omarov, J. Kúderın, J. Aqbaev, S. Kádirbaev, J. Tileýlınder besjyldyq merzimge jer aýdaryldy.
Osyndaı ult zııalylarynyń basyna kún týǵan shaqta Muhtar Alash zııalylary ustanǵan ıdeıadan aýytqyǵan joq. Kerisinshe ult zııalylarynyń kótergen áleýmettik máselelerin odan ári jalǵastyryp, maqalalary arqyly úkimetke jetkizýge tyrysyp, olardyń biliktiligin, bilimdiligin, ıdeıalaryn ulttyq múddege qoldanýdy jón sanady. Qazaq mádenı-aǵartý salasyna jastardy tarta otyryp, qazaq maman kadrlaryn daıarlaýdy qoldady. Qazaq jastary arasynda túrli mádenı is-sharalar uıymdastyryp, Semeıde drama teatrynyń irgetasyn qalap, áleýmettik jaǵdaıǵa baılanysty pesalaryn qoıyp, el aralap, qarapaıym halyqtyń tamashalaýyna muryndyq boldy.
Degenmen úkimettiń uzyn quryǵy Muhtardy da jaıyna qaldyrmady. 1930 jyly onyń ústinen alashshyl, ultshyl retinde is qozǵalyp, tutqyndalady. Oǵan tikeleı túrtki bolǵan 1930 jyldyń 1 qazanynda Almatyda ótken qalalyq partııa belsendileriniń jınalysynda «alashshyl, ultshyl, sádýaqasovshyl» dep aıyptaǵan Qazaq ólkelik komıtetiniń hatshysy F. Goloekınniń baıandamasy edi. Osy negizde Muhtarǵa taǵylǵan 58 baptyń 7,11-tarmaqtaryndaǵy aıypta «Alashshyl kontrrevolıýııashyl kózqarasta bolyp, patrııa qatarynyna kirip aldy, ultshyldyq áreketter jasady» delinip, qylmysyn betine basýǵa tyrysty. Sóıtip oǵan «alashshyldarmen birge astyrtyn uıym quryp keńestik bılikke qarsy shyqty, baıshyl-ultshyl kózqarasta bolyp, feodaldyq ómirdi dáriptedi» degen aıyptar taǵyldy.
1932 jyly 20 sáýirde QAKSR OGPÝ-dyń ýákiletti tóraǵasy Karýkııge jazǵan hatynda óziniń ádebı jáne zertteýshilik qyzmet jolynyń keıde tipti Qazaqstandaǵy mádenı revolıýııanyń joly men umtylysyna qarsy boldy degen qorytyndyǵa kelgendigin jaza otyryp, óziniń «Eńilik-Kebek», «Qarakóz» sııaqty shyǵarmalarynda burynǵy ómirdi kókseý bar ekendigin, keńestik jastardyń sana-sezimine kereǵar áser týdyrýy múmkindigin, «Tań», «Sholpan» jýrnaldarynda óziniń revolıýııaǵa deıingi qazaq ádebıetiniń jolyna qatysty ıdeologııalyq tujyrymdary revolıýııalyq jyldar men revolıýııalyq qoǵamnyń áleýmettik tapsyrysyna sáıkes kelmeıtindigin, bul qatelikter qazaq aqyny Abaı Qunanbaev týraly shyǵarmalaryndaǵydaı keıingi zertteýlerinde de joıylmaǵanyn moıyndady. Ol sonymen qatar «Alqa» platformasyna qatysty oıyn da qatelikke jatqyzyp, aldaǵy ýaqytta Qazaqstandaǵy mádenı revolıýııanyń tabysqa jetý jolyna kedergi bolmaýǵa ýáde berip, kerisinshe, onyń tabysty júrýine yqpal etetinin senim bildirdi.
Muhtar ózine taǵylǵan kinániń negizsizdigin qansha dáleldese de, bolshevıktik bılik ony «ultshyl» retinde aıyptady. Sóıtip jazýshy eriksiz túrde 1932 jyldyń mamyrynda HKK-niń tóraǵasy bolǵan Oraz Isaevqa jazǵan hatynda jáne 10 maýsymdaǵy «Kazahstanskaıa pravda» men «Soıalıstik Qazaqstan» gazetterine partııa aldynda jasamaǵan qateligin, «ultshyldyǵyn» moıyndap jazýǵa májbúr boldy. Keıinnen muny ómirbaıanynda: «Keńes halqynyń paıdasyna, Otanymyzdyń ıgiligi úshin az jumys jasaldy. 1932 jyldan bastap men ózimniń shyǵarmashylyq jáne ıdeıalyq jańylysymdy batyl aıyptadym, sodan beri Qazaqstannyń keńestik jazýshy retinde óz qyzmetimdi dramatýrg jáne prozaık retinde bastap, qazaq ádebıeti tarıhyn zertteýshi retinde qazaq joǵary oqý oryndarynda pedagog, lektor retinde jumys isteı bastadym», - dep keltiredi.
Jazýshylar Odaǵynan berilgen shyǵarmashylyq minezdemede «1932 jyly Áýezov óziniń býrjýazııalyq-ultshyldyq adasýlaryn batyl aıyptady jáne keńes ádebıetiniń ustanymdaryna kóshti. Osy kezden bastap ol soıalıstik realızm ádisin damytýda kóp jumys isteıdi» delingen joldar bar.
Degenmen 30-shy jyldary Muhtardyń aldynan onyń osy ıdeıalyq adasýy shyǵa berdi. Qýǵyn-súrgini bastalmaı turyp, Muhtardy jýsatý maqsatynda 1934-36 jyldardaǵy Jazýshylar Odaǵynyń jınalystarynda oǵan alashordashylardyń qozǵalysyna qatysyp, solardyń ıdeologııasyn nasıhattaýshy bolǵandyǵyn betine basyp otyrdy. Merzimdi baspasóz betterinde ony qaralaǵan maqalalar jarııalana bastady.
Osyndaı qaralaýlardyń jıileı túsýi jazýshynyń tolyqqandy jumys isteýine kedergi keltirdi. Muhtar úkimettiń árbir basqan qadamy men jazǵanyn jiti baqylap otyrǵandyǵyn sezdi. Sondyqtan «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń 1934 jyldyń 8 qańtaryndaǵy sanynda óziniń nemen aınalysyp jatqandyǵyn aıtyp, aǵynan jarylǵan maqalasy jaryq kórdi.
Baspasózge jarııalanǵan synı maqalalardan jazýshynyń dramalyq shyǵarmalary da qalys qalmady. Onyń «Han Kenesi» «Ádebıet maıdany» (1934, №6 ) jýrnalynda synǵa ushyrady. Muhtarǵa qarsy 1934 jyldyń 20 qazandaǵy «Qazaq ádebıeti» gazetiniń 42-nómirinde Taıyr Jarokovtyń «Áýezovtyń sózi men isi nege bir jerden shyqpaıdy?» degen maqalasy jarııalandy. «Áýezov 1932 jylǵa deıin ashyq baıshyl-ultshyl jazýshy bolyp kelgen adam. Tek 1932 jyldan beri sovet jazýshysy bolýǵa tyrysyp kele jatqan, óziniń ótken qatesin teris pikirlerin joıýǵa ýáde berip kele jatqan jazýshy» dep keltirilgen maqalada onyń túzelýine barlyq jaǵdaılar jasalyp kele jatqanymen de «Áýezovtiń búginge deıin shyn sovettik baǵytta jazylǵan ilip alarlyq bir shyǵarmasyn kóre alamaı otyrmyz. Sóz ben is eki jerden shyǵyp otyr» delindi. Avtor buǵan onyń dramatýrgııa salasyndaǵy jazǵan kitaptaryn fakti retinde alyp, synǵa salady. Jazýshynyń 1932 jyldan beri jazǵan «Túngi saryn» pesasyn baıaǵy ultshyldyq, baıshyldyq pikirde jazylǵan «Qıly zaman» romanynyń jelisine jatqyzyp, sol burynǵy «sarynyn» sovet sahnasyna shyǵarýǵa tyrysyp jatqandyǵyn keltiredi.
Jazýshynyń jastarǵa arnalǵan «Alma baǵynda», «Tas túlek» pesalaryn da «sovet jastarynyń ómirine jala japqandyq, sovet shyndyǵyna, jastar jurtshylyǵyna sýyq qol suqqandyq» deıdi. Budan ári Muhtardyń «Aıman-Sholpany» da synǵa ilikti. «Osy pesanyń ózinde de saıası astary qalyń, ózindik tósegi jumsaq, eski baıshyldyq, feodaldyq qoǵamdy dáripteıtin, sony jurtshylyqqa elestetkisi kelgen saryny bar» delindi.
Maqalada qalamgerdiń «Han Kene» pesasy da synǵa ilikken. «...oılanbaı eshbir maqsatsyz jazdy, eshbir maqsatsyz sahnaǵa shyǵardy» deýiniń ózi jazýshynyń shyǵarmashylyǵyna balta shapqandaı edi.
Muhtarǵa «Júrgenov, Toǵjanov, Seıfýllın sııaqty «halyq jaýlarynyń» yqpalyna tústi» deı, joǵaryda keltirilgen pesalary sahnadan alynyp tastalǵandyǵyn, «onyń 1932 jyldyń ózinen bergi shyǵarmalarynyń kontrabandalyq bolyp shyǵýy kezdeısoqtyq nárse dep aıta almaımyz. Eski, shirik, ultshyldyq, baıshyldyq pikirden onyń áli de aıyrylyp bitpegendiginiń aıǵaǵy» degen tujyrym da aıtady.
1934 jyldyń mamyrynda Muhtardyń «Han Kene» pesasy BK(b)P qazaq ólkelik komıtetiniń mádenıet jáne nasıhat bóliminde talqylaýǵa tústi. Oǵan T.Júrgenov, I.Qabylov, S.Seıfýllın, S.Asfendııarov, Ǵ.Toǵjanov, S.Erýbaev, O.Bekovtar qatysyp, pesa týraly pikirlerin bildiredi. Májilistiń tóraǵalyńyn Ilııas Qabylov atqarǵan. Barlyǵy da pesada jiberilgen kemshilikterge toqtalǵan. Onyń biri – Kenesary obrazynyń tolyq ashylmaýy bolsa, odan basqa qazaq halqynyń patsha saıasatyna qarsylyǵynyń durys kórsetilmeýi. Májiliske qatysýshylardyń barlyǵy da pesany synapty. Jaqsy, jaǵymdy jaǵyn da aıtty. Degenmen sahna qoıylymynan alyp, óńdeýge jiberýdi usyndy jáne solaı sheshim qabyldady.
Osy pesaǵa baılanysty jazýshy Ǵ.Músirepovtiń «Soıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 119-120 nómirlerinde «Han Keneni» qalaı jóndeýge bolady» degen maqalasy jaryq kórip, onda da Muhtardyń pesada jiberilgen qatelikteri aıtylyp, ony jóndeýdiń baǵytyn, joldaryn kórsetedi. Han Kenege: «...durystalyp, tolyq tarıhy jazylmaǵan QAKSR respýblıkasyna tarıhı kitaptar qajet nárselerdiń biri. Tarıhı áńgimelerdi qolǵa alýy Muhtardyń durys qyzmet qylǵandyǵy dep bilemin. «Han Kene» durys kórsetilmegen tarıhymyzdyń belgili bir dáýiriniń máselelerin kóterip otyr, sonysynyń ózi paıdaly zat» dep jazǵan Sáken Seıfýllın de pesadaǵy jetistikti tustary men kemshilikterin de atap ótip, bolashaqta avtor pesanyń kemishilkti tustaryn túzeter dep senim bildirgen. Jalpy osyndaı mazmundaǵy hattar men maqalalardyń jarııalanýy Muhtarǵa shyǵarmashylyǵyn shyńdaýǵa áseri etse de, zııan tıgizgeni de sózsiz. 1937 jyldyń 24 qazanynda ol Qazaq ólkelik partııa komıtetiniń birinshi hatshysy L.I. Mırzoıanǵa ózin negizsiz aıyptaýlardan qorǵaýdy ótinip hat jazýǵa májbúr boldy.
Hattyń mazmunyna úńilsek, M.Áýezov bul maqalanyń shyǵarmashylyǵyna nuqsan keltirilip, odan ári jumys isteýine kedergi bolyp otyrǵandyǵyna qynjyla, bul aıyptaýlarǵa kelispeıtindigin aıtady. L. Mırzoıannan birer mınýtqa ózin qabyldaýyn ótinip, bir kezderde jibergen qatelikteri men maqaladaǵy máseleler úshin tikeleı jaýap bererin bildiredi. Árıne, ony birinshi hatshynyń qabyldaǵany, qabyldamaǵany beımálim. Degenmen Muhtardyń ústinen jazylǵan osyndaı maqalalar men domalaq aryzdar onyń árbir jazbasyn jiti tekseristen ótkizýge alyp keldi. Sahna tórine usynylǵan qoıylymdary da qatań tekseristen ótkizildi. Tek arnaıy ruqsatpen ǵana jiberildi. Alaıda Muhtardyń shyǵarmashylyǵyn, ásirese dramalyq eńbekterin baǵalaǵandar da boldy.
Muhtardyń shyǵarmalary 40-50-jyldary da qatty synǵa ilikti. Osy jyldary zııalylardyń, ǵalym, jazýshylardyń eńbekterinen «býrjýazııalyq ultshyldyq», «kosmopolıtshyldyq» baǵytty áshkereleý úderisi qyzý júrip jatqan bolatyn. Ásirese «Zvezda» men «Lenıngrad» jýrnalyna qatysty BK(b)P Ortalyq komıtettiń qaýlysynan keıin Jazýshylar Odaǵynyń jumysyndaǵy qatelikter ashylyp, jazýshylardyń shyǵarmasy jiti tekserildi.
1951 jyly bolǵan Jazýshylar Odaǵynyń V-plenýmynda M. Áýezovtyń «ultyshlydyǵy» taǵy da betine basyldy. Onyń taǵy da «Han Kenesi» men aqyn Abaı Qunanbaevqa arnalǵan romanǵa shúılikkender boldy. «Han Kene» pesasyna býrjýazııalyq ultshyldyq tujyrymda jazylǵan, ınternaıonaldy eńbekshilerge kereǵar týyndy delinse, Abaıdyń obrazynan da ultshyldyq belgisi barlyǵy aıtyldy. Kenesary Qasymovty dáripteýdiń túp-tamyry buryńǵy býrjýazııalyq kózqarasynyń jalǵasy retinde kórsetip, eń alǵash ret ǵalymdar men jazýshylardyń arasynda tarıhqa kóterip shyǵarǵan da M. Áýezov ekendigi naqty synaldy.
Osy jıynda Muhtardyń «Eńilik-Kebek», «Qarakóz», «Mamyr», «Aıman-Sholpan», «Beket», «Aqan Seri», «Qobylandy» sııaqty shyǵarmalaryn qaıta qaraý qajettigi de kóterilgen.
«Abaı» jáne «Abaı joly» romandary 1953 jyly Jazýshylar Odaǵynyń jınalysynda talqylaýǵa tústi. Jınalysty Jaımurzın júrgizip, romandardy Abetov, Aqynjanov, Dildabekov, Jandildın, Qabdolov, Ahtanov jáne t.b. jazýshylar qatysqan. Pikir aıtqandardyń arasynda romannyń tolymdy da, kemshilikti tustaryn da aıtqandar boldy.
Degenmen osy talqylaý barysynda M. Áýezovke qatysty S. Nuryshevtiń «QazKSR ǴA Habarshysy» jýrnalynyń 4 jáne 11 nómirlerindegi synı maqalalarynyń qatelikteri basa aıtyldy. Máselen, 4 nómirde Nuryshev M. jazýshyǵa «1932 jyldan beri ózgermeı, sol qalpynda qaldy» dep, onyń qatelikterin synamaı, kerisinshe jeke basyna tısip, jazýshyny aıaqtan shalyp, jumys isteýge barynsha kedergi keltirip otyrǵandyǵy da basa aıtyldy. Muhtardyń «Abaı» romanynyń mańyzdylyǵy, jazylý stıli men keıipkerlerdi beınelerin ashýdaǵy sheberligi jaǵynan sátti jazylǵandyǵyn baǵalaǵandar da tabyldy. Degenmen, «ultshyl» degen aıyp jazýshynyń qyzmetine de, shyǵarmashylyǵyna da úlken kedergi keltirdi. 1953 jyly ol birinshiden, arnaıy buıryqpen Qazaq ulttyq ýnıversıtetindegi qyzmetinen bosatyldy, ekinshiden, oqyp jatqan aspıratýrasynan shyǵaryldy. Negizsiz jalamen qýylǵandyǵyn aıtyp, KSRO mádenıet mınıstrine hat ta joldaıdy. Alaıda onyń jan aıqaıyn joǵarǵy oryndary nazar aýdarmady. Sóıtip, eriksiz Máskeýge ketýge májbúr bolady.
Muhtar Áýezov keńestik qyzyl saıasattan qysym kórse de, Abaıdyń, Kenesary Qasymuly jáne taǵy basqa tarıhı tulǵalarǵa arnap tamasha shyǵarmalaryn qaldyra bildi.
Smaǵulova Svetlana
tarıh ǵylymdarynyń doktory,
QR OMA-nyń Áleýetti zertteýler ortalyǵynyń basshysy
"Adyrna" ulttyq portaly
