Prokýrorǵa qoı baqtyrǵan ana

658

«ULTTYQ QUNDYLYQTAR – ULT QORǴANY» BAIQAÝYNA KELIP TÚSKEN MAQALALAR

Jaqynda oblys prokýrory Qusa­ıyn Igembaev óziniń feısbýk­tegi paraqshasynda anasy týraly jaz­ba jarııalap, jerlesteri «batyr Baıan» dep ataǵan ol kisiniń ótkir minezdi adam bolǵanyn, bala tár­bıesine qatań qaraǵanyn sóz etip, qala pro­kýrorynyń orynbasary qyz­metinde aýylǵa kelgende bastan ótkergen oqıǵasyn, anasynyń ózin qalaı synaǵanyn eske alypty.

Sol jazbadan úzindi keltirýdi jón kórdik. «Senbi kúni shaı ústinde anam «jańalyq» aıtady. «Balam, kezekti surap aldym, erteń qoı baǵasyń», deıdi. «Mama-aý, kelesi apta jumys kóbeıip tur. Bir jeksenbi demalaıyn. Osy joly aqsha tólep, bireýge baqtyraıyqshy», deımin ǵoı. Anam kónbeıdi. «Men balany qoıymdy bireýge baqtyrý úshin tapqan joqpyn». Aıtty – kesti, sharýa bitti. Tańertemen mal óriske shyǵady. Sol jerde aýyldyń úlkenderi jınalady. Olar úshin men prokýror emespin, baıaǵy Qusaıynmyn. «Áı, Qusken, qoıdy ana tóbeden qulatqanda qudyqqa túsirip alma, arǵy oıpańda symdar jatyr. Mal oralyp qalmasyn», dep aqyl-keńesterin aıtady. Sol ketkennen shań-shań bolyp, sharshap-shaldyǵyp kún bata bir-aq kelesiń. Áıelińniń janı ashıdy, biraq qolynan keletin dármeni joq. Anam bolsa «sharshadyń ba?» demeıdi, «eldiń maly túgel me?» dep suraıdy. Men túsinbeımin jáne ishimnen renjımin. Kóp jyldar ótti. Túsinik endi keldi. «Qyzmette júr ǵoı. Keýdesin kótermesin, tákappar bolmasyn, halyqpen júrsin» dep ádeıi istegen eken ǵoı. Qaıran, anashym! Osynyń bárin qaıdan bildiń eken?!», dep tebirenipti prokýror. Ánsheıinde salmaqty, salıqaly dúnıelerdi syrt aınalyp ótip, atys-shabys, urys-keris, ósek-aıań tóńiregindegi taqyryptarǵa qumyrsqadaı úımelep laık basatyn jurttyń bul jazbaǵa erekshe nazar aýdaryp, tushyna oqyp, pikir bildirip, bólisip jatqanyn ańǵardyq. Ańǵardyq ta búgingi urpaqqa Baıandaı ulaǵatty analarymyzdyń tárbıesi jetpeı jatqanyn jan júregimizben sezingendeı boldyq.

Azamat Qasym

Pikirler