Bul týraly búgin Aqparattyq-kommýnıkaııalyq ortalyǵy alańynda, Shymkent qalasynyń Ádilet departamenti basshysynyń orynbasary Aınur Isabekova, memleket kepildik bergen zań kómegin kórsetý máseleleri jónindegi zańnamaǵa engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlar týraly ótken baspasóz brıfınginde málimdedi.
– Osyǵan deıin bıýdjet qarajaty esebinen kórsetiletin azamattar úshin tegin zańgerlik kómekti advokattar ǵana kórsetse, engizilgen zańnamalyq ózgeristerge sáıkes, zań konsýltanttaryna da osyndaı múmkindik berilip otyr. Qazirgi tańda jalpy Shymkent qalasy boıynsha tirkelgen 459 advokattyń ishinde 119 advokat memleket kepildik beretin zań kómegin kórsetse, endi 1 119 zań keńesshisi osy baǵytta jumys atqaratyn bolady, - dedi Aınur Aqjigitqyzy.
Spıkerdiń sózinshe, 2021 jyly Shymkent qalasynyń advokattary memlekettik bıýdjet esebinen azamattar úshin tegin kórsetiletin zańgerlik kómek sheńberinde 8 624 tulǵaǵa qyzmet kórsetse, aǵymdaǵy jyldyń ótken kezeńinde – 7 742 tulǵaǵa zań kómegin kórsetti.
Advokattar qylmystyq, ákimshilik jáne azamattyq ister sheńberinde ókildik etý men qorǵaýdy júzege asyrady, sondaı-aq quqyqtyq konsýltaııa berý túrinde, onyń ishinde quqyqtyq sıpattaǵy ótinishter, shaǵymdar men qujattardy jasaýǵa kómektesedi.
Qquqyqtyq keńes berý túrinde MKZK:
1. Jeke tulǵalarǵa alıment óndirý, zeınetaqy jáne járdemaqy taǵaıyndaý, ońaltý, bosqyn nemese qandas mártebesin alý máseleleri boıynsha;
2. jynystyq zorlyq-zombylyqtyń, adam saýdasynyń, lańkestik aktiniń qurbandary nemese osy mártebege nemese jaǵdaıǵa baılanysty quqyqtary men zańdy múddelerin qamtamasyz etý jáne qorǵaý máseleleri boıynsha azaptaýǵa ushyraǵandar;
3. asyraýshysynyń qaıtys bolýyna baılanysty keltirilgen zııandy óteý máseleleri boıynsha jeke tulǵalar;
4. eńbekpen baılanysty densaýlyǵyna keltirilgen zııan nemese qylmystyq quqyqbuzýshylyqpen keltirilgen zııandy óteý máseleleri boıynsha jeke tulǵalarǵa;
5. Uly Otan soǵysyna qatysýshylarǵa jeńildikter boıynsha teńestirilgen Uly Otan soǵysyna qatysýshylar, sondaı-aq basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy soǵys qımyldarynyń ardagerleri, merzimdi áskerı mindettiler, birinshi jáne ekinshi toptaǵy múgedekter, jasy boıynsha zeınetkerler, kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes máseleler boıynsha;
6. kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes máseleler boıynsha kópbalaly otbasylar;
7. kásipkerlik qyzmetpen baılanysty emes máseleler boıynsha oblystarda, respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda, belgilengen kedeılik sheginen tómen (32 749 tg) jan basyna shaqqandaǵy ortasha tabysy az qamtylǵan azamattar (otbasylar).
Zań kómegi bıýdjet esebinen kelesi azamattyq ister boıynsha tólenýi múmkin:
• asyraýshysynyń qaıtys bolýynan keltirilgen zııandy óteý týraly;
• jumysyna baılanysty densaýlyǵynyń zaqymdanýynan keltirilgen ne qylmystyq quqyq buzýshylyqpen keltirilgen zııandy óteý;
• ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan kámeletke tolmaǵandardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qamtamasyz etýge jáne qorǵaýǵa baılanysty daýlar;
• kóp balaly otbasylardaǵy balalardy kútip-baǵýǵa alımentterdi óndirip alý týraly;
• turmystyq zorlyq-zombylyqtan jábirlenýshilerdiń quqyqtary men zańdy múddelerin qamtamasyz etýge jáne qorǵaýǵa baılanysty daýlar boıynsha;
• Uly Otan soǵysynyń qatysýshylary, jeńildikteri boıynsha Uly Otan soǵysynyń qatysýshylaryna teńestirilgender, sondaı-aq basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy urys qımyldarynyń ardagerleri, merzimdi áskerı qyzmetshileri, birinshi jáne ekinshi toptardaǵy múgedektigi bar adamdar, jasyna baılanysty zeınetkerler bolyp tabylatyn, kásipkerlik qyzmetke baılanysty emes daýlar boıynsha;
• Zańǵa sáıkes aqtalǵan adamdardyń zııandy óteýi týraly daýlar boıynsha.
Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly ister boıynsha qorǵaýshynyń is júrgizýge qatysýy mindetti, eger:
• bul týraly ákimshilik jaýaptylyqqa tartylatyn tulǵa ótinish jasasa;
• ákimshilik jaýaptylyqqa tartylatyn adam dene nemese psıhıkalyq kemistikterine baılanysty óziniń qorǵalý quqyǵyn óz betinshe júzege asyra almasa;
• ákimshilik jaýaptylyqqa tartylatyn tulǵa is júrgizý júrgizilip jatqan tildi bilmese;
• ákimshilik jaýaptylyqqa tartylatyn tulǵa kámeletke tolmaǵan jasynda bolsa.
Memleket kepildik bergen zań kómegin kórsetý týraly ótinish jasaǵan tulǵa:
- Óziniń memleket kepildik bergen zań kómegin alý quqyǵyn rastaıtyn qujattardy usynýǵa mindetti;
- Memleket kepildik bergen zań kómegin kórsetý sharttaryna áser etetin mán-jaılardyń ózgergeni týraly ýaqtyly habarlaýǵa mindetti;
- Memleket kepildik bergen zań kómegin kórsetý qajettigi negizdelgen aqparattyń anyqtyǵyn qamtamasyz etýge mindetti.
- Tulǵa Quqyqtyq konsýltaııa alýdy "E-zań kómegi" júıesinde elektrondyq ıfrlyq qoltańba qoıý arqyly rastaýy tıis.
- Quqyqtyq konsýltaııa berý, eger ótinish berýshi júrip-turýyndaǵy qıyndyqtarǵa baılanysty aýyr syrqattyń, múgedektiktiń nemese ózge de mán-jaılardyń saldarynan qabyldaý ornyna kele almasa, quqyqtyq kómek onyń turǵan jerinde júrgiziledi.
Sonymen qatar, azamattar advokattyń nemese zań keńesshiniń kómegine arnaıy aqparattyq júıe arqyly júgine alady. Ol úshin www.eup.kz saıtyna kirip, «qyzmetter» bóligin tańdap, «zańgerdi tabý» baǵanasy arqyly qajetti krıterıılerdi toltyryp, «menimen baılanys» siltemesine ótýi kerek. Az ýaqyt ishinde azamatpen keri baılanys ornatylady. Dál osy saıtta «onlaın keńeske» de júginýge bolady. Qyzmettiń bul túri hat almasý túrinde kórsetiledi.
Sondaı-aq, zań keńesshilerdiń tolyq tizimi Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń saıtynda ornalastyrylǵan.
Aıta keteıik, bir másele boıynsha tulǵa memleket kepildik bergen zań kómegin bir is boıynsha bir-aq ret ala alady.
