Qazaq halqynyń búkil turmys-tirshiligi maqal -mátelderde kórinis tapqan. Onyń ishinde adam esimderi atalatyn maqal-mátelder barshylyq. Bundaı maqal-mátelderdiń keıbireýleriniń qalaı paıda bolǵany týraly halyq esinde túrli ańyz-áńgimeler saqtalǵan. Solardyń biri Esim han týraly: «Eline jaqyndaǵanda estidi, Tursyn han muny aldap, qańǵytyp jiberip, Túrkistandy shaýyp, talap, oljalap alyp qoıǵanyn. Muny estigen soń, Esim jyndandy deıdi. Qasyndaǵy joldastaryn óltire jazdapty. Baılap qoıaıyq degende, qyrqyn jerge domalatyp, byqpyrt tıgendeı qylypty. Birazdan soń, sylq qulaı ketti. Ári beri jatyp, basyn kóterip alyp:
– Maǵan ne boldy? – deıdi.
– Siz jyndandyńyz, – desipti.
– Onda meni nege baılap qoımadyńdar? – depti.
– Álimiz jetpedi, – desipti.
– Osy otyrǵan báriń jabyldyńdar ma?
– Jabyldyq.
– Shamalaryń kelmedi me?
– Kelmedi.
– Bir kisi jyndansa, qyryq kisiniń áli kelmepti. Osy otyrǵan qyryq kisi
jyndansa – dúnıe toly jannyń shamasy kele me? Kel, bárimiz kóterile jyndanaıyq ta osy betimizben Táshkentke kirelik! – depti. Lap qoıa shaýyp, Táshkentke kirip, kózine kóringendi qyryp, han Tursyndy óltiripti...
Qataǵannyń han Tursyn,
Qaı aramdy ant ursyn, –
degen maqal sonan bylaı jurt aýzynda qaldy desedi...» Bul derek tarıhshy J.Artyqbaevtyń «Materıaly k ıstorıı pravıaego doma kazahov» atty kitabynda keltirilgen.
Qurbanǵalı Halıdtiń qazaq tarıhy keńinen baıandalǵan «Bes tarıh" atty eńbeginde adam esimine baılanysty derekter az emes. Osy súbeli eńbektiń 94 jáne 233 betterinde bylaı dep jazylǵan: «Maıqy bı Shyńǵys hannyń atasy Jasýbaımen bir týma, ıaǵnı Jasýbaı men Maıqy bı Baısuńqardan týǵan. Maıqy bı óte sheshen, úlgili kisi bolypty. «Túgel sózdiń túbiri bir, túp atasy Maıqy bı» degen sóz osy kisige arnalǵan bolyp qazaqta keń taraǵan».
«Orta júzdiń ózinen, ıakı balasynan Naıman týǵan. Naımannyń balasy Ókiresh, baǵzylar Ókiresh laqaby deıdi, oǵan mynadaı mátel de aıtady:
Ókiresh aty Naıman-dy,
Qartaıǵanda qyz qushyp,
Ókiresh atyn alǵan-dy».
Belgili ádebıetshi ǵalym Nysanbek Tórequl «Qanatty sózder» kitabynda «Jaq tartýshy kóp edi, jalasy Abylaıda qaldy», «Jaýdy qara qashyrdy, batyr ataq Baraqta qaldy» syndy basqa da sózderdi keltirgen. Solardyń biri Abylaı han týraly ańyzǵa baılanysty sózdiń paıda bolý oqıǵasy óte qyzyq: «Jas kezinde Sabalaq atanǵan Abylaı qojasynyń túıesin baǵyp, keshke taman balalarmen birge áskerı oıyndardy oınaıdy eken. Abylaı bastaǵan balalar ekige bólinip alyp saı-jyralarǵa bekinip, birin-biri «barlap», «sholyp», «aıqasqa» shyǵatyn kórinedi. Bir kúni túste túıe shańdaqta jatqan kezde Abylaı bir top balalarǵa bas bolyp, ózenniń arǵy jaǵalaýyndaǵy qaraıǵan belgini sadaqpen kózdep atysyp jatsa, abaısyzda bireýiniń jebesi sol mańaıda oınap júrgen kishkentaı balaǵa tıip ketip, jazym bolady. Jas balanyń sheshesi oıbaıyn sala júgiredi. Aýyl adamdary jınalyp qalady. Balanyń sheshesi sadaq tartqan kóp balada jumysy bolmastan Abylaıdy kelip ustap:
– Balamdy atqan sensiń, seniń jebeń tıdi! – deıdi. Jınalǵan jurt ishinen biri:
– Osylardyń bárin sadaq tartqyzyp, qylysh qaǵystyryp júrgen sensiń!, – dese, taǵy biri:
– Sen kelgeli beri balalardyń bári jaýgershilik oıyn oınaıtyn boldy! – deıdi.
– «Bóriniń aýzy jese de qan, jemese de qan», buǵan tek Abylaı kináli, – desedi endi biri. Keıin balaǵa Abylaıdyń emes, basqa balanyń jebesi tıgeni ashylady. Sony esitken jurt «Jaq tartýshy kóp edi, jalasy Abylaıda qaldy» dep ketedi».
Shákárim Qudaıberdiulynyń «Qalqaman – Mamyr» jyrynda mynadaı shýmaq bar:
Kókenaı taǵy kónbeı jatyp aldy,
Bitim bolmaı neshe kún jurt sandaldy.
«Qalqaman men Mamyrdyń daýyndaı» dep.
Muhtar Áýezuly 1927-1933 jyldar aralyǵynda jazǵan Abaı ómiriniń alǵashqy nusqasynda: «Óskembaı eldiń «adal bolady» degen dámesin aqtaǵan bı boldy desedi. Eskiden qalǵan kóp aýzyndaǵy daqbyrtqa qaraǵanda: «Isiń adal bolsa Óskembaıǵa bar, aram bolsa, Eralyǵa bar», – dep kórsetken.
Osyndaı bir sózdiń shyǵý tarıhyn etnograftar Jaǵda Babalyquly men Abdolla Turdybaev birigip jazǵan «Saıat» kitabynda áńgimelenedi: «Sondaı-aq uly júzdiń jalaıyr rýynan shyqqan Shora degen adamnyń qusbegilik dańqy búkil qazaqqa jaıylypty. Jurttyń aıtýyna qaraǵanda, Jalaıyr Shora qus ataýlynyń «tilin bilipti». Qyrandardyń mekeni men shabytty órisin, qaıda qonaqtap, qaıda uıalaıtynyn, nege shabyttap neni alatynyn bilgen. Tipti ushyp ótken qustyń jasyn, onyń qyran ne qyran emes ekenin aıyra biledi eken. Shoranyń ózi ǵana emes, onyń balalary da daryndy qusbegi bolǵandyǵy týraly el arasynda ańyz-áńgimeler kóp.
El aýzynda: «Usha bersem qanatym talady, jerge qonaıyn desem jalaıyr Shora alady» – dep búkil qyran bitken zar jylaıdy eken degen ańyzdar da bar».
Qazaq halqynyń maqal-mátelderi arasynda esimge baılanystylar ózindik oryn alady.
Berdaly OSPAN.
"ADYRNA" ulttyq portaly.
