Karl Marks kommýnızmdi adamzat qoǵamy damýynyń eń joǵarǵy satysy dep eseptedi. Alaıda, kommýnızm eshqashan soıalızmmen shektelip, eshbir elge kelgen joq. Markstiń pikirinshe, damýdyń bir kezeńinen ekinshi satysyna ótý kommýnızmdi qospaǵanda, óte anyq júzege asyrylady.
Shynynda da, qarabaıyr júıeden feodalızmge, feodalızmnen kapıtalızmge, kapıtalızmnen soıalızmge, sodan keıin ... burynǵy deńgeılerge qaıta oralý. Kommýnızm múmkin emes degen negizsiz kúdik osynda. Óıtkeni tolyq áleýmettik teńdikke jetý múmkin emes.
1. Bul tek qaǵazdaǵy ıdeal
Dúnıejúzilik proletarıattyń kósemi Lenın: "Din adamǵa ıdeal beredi. Adamǵa ıdeal kerek, biraq tabıǵattan tys emes, tabıǵatqa saı adam". Ári qaraı, dindi almastyratyn uqsas «adamdyq» ıdeal retinde Lenın kommýnızmdi usynady. Iaǵnı, bolshevıkter áý bastan kommýnızmdi keıingi baqytty urpaqtyń armany retinde kórsetti. Kommýnızm bul jaǵdaıda esektiń aldyna baılanǵan sábizge uqsaıdy, ol ystyq-sýyqqa qaramastan óziniń qıyn kóterilýin jalǵastyrady.
Bolshevıkter Reseıde soıalızm ornatý jolynda kóp tynymsyz jumys isteý kerek ekenin túsindi, óıtkeni bul el kóptegen ǵasyrlar boıy tek agrarlyq boldy. Adamdar aýyldan qalaǵa kóshkende, mindetti túrde páterler jetkiliksiz bolady - sizge tyǵylý kerek bolady; azyq-túlik óndirisi «kommýnızmniń jat tabyna» qarsy qýǵyn-súrginge baılanysty qysqarady, judyryqtaı, – dep azamattar ashtyqtan talyp qalady.
Kúshti joǵaltpaý úshin bul qıyndyqtardyń barlyǵyn búrkeý kerek. Ol úshin, árıne, ıdeologııa kerek, biraq qandaı? Múmkindigi shekteýli adamdarǵa «kókten kelgen manna» dep ýáde berý kerek. Bul boldy. Shyn máninde, kommýnızm keńestik azamattar úshin dindi almastyrdy.
2. Adam qajettilikteri
«Árkimnen – qabiletine qaraı, árkimge – qajettiligine qaraı!» degen kommýnıstik urandy árkim biledi. Bul ıdeıa kommýnıstik ıdeıanyń negizinde jatyr, bul qoǵamdyq júıeniń ádildigi de osynda jatyr. Belgili bolǵandaı, kommýnızm jolyndaǵy adamdy onyń qajettilikterin ózi, jeke adam shekteıtindeı etip tárbıeleý kerek.
Sanaly azamat jeke ushaqtyń da, ıahtanyń da, saraıdyń da qajeti joq ekenin biledi. Ol pátermen, jańa ónimdermen, turmystyq tehnıkamen shekteledi ... Iaǵnı, kommýnızm adamdardy asketızmge, qarapaıymdylyqqa tárbıeleý.
Óıtkeni, eshbir áleýmettik júıe barlyq adamdarǵa qalaǵanyn bere almaıtyny anyq. Biraq tájirıbe kórsetkendeı, adam basylmaıtyn, ol únemi jańa qajettilikti tabady, al onyń eski qajettiligi qanaǵattandyrylady.
Munyń jarqyn kórinisi - Pýshkın «Balyqshy men balyq týraly»: kempir jańa naýaǵa da, jańa saıatqa da, patshaıym mártebesine de toqtaı almady. Tarıfterdiń turaqty ósýi baıqalady. Al adam balasynyń bul qasıetin joıý múmkin emes. Bul kommýnızmniń saltanat qurýyna úlken kedergi.
3. Baılyqtyń joqtyǵy. Defııt
Adam ózi úshin jumys isteýge kóbirek daıyn - bul aksıoma. Reseı ımperııasynda sharýalar azat etilgennen keıin jáne agrarlyq reformalar Stolypın, aýyl sharýashylyǵynyń órleýi boldy. Reseı astyqty eksportqa jóneltti, sharýalar eldi azyq-túlik salasyna qajettiniń barlyǵymen qamtamasyz etti.
KSRO-da, árıne, kommýnızm prınıpteri júzege asyryldy, osylaısha barlyq jer memleket menshiginde boldy, «búkil halyqqa» tıesili boldy. Kolhozdar men sovhozdar quryldy. Biraq bul mindet emes, Keńes Odaǵy kezinde aýyl sharýashylyǵy óz eliniń qajettiligin de óteı almady.
Belgili fakt: Keńes Odaǵy bıdaıdy AQSh-tan satyp aldy. KSRO-da bul taqyrypta tipti anekdot boldy: «Eger bizge aıtqandaı, búkil álemde kommýnızm jeńetin bolsa, onda biz astyqty qaıdan satyp alamyz»?
Endi ótken ǵasyrdyń 1920-shi jyldaryn eske alaıyq, Keńes úkimeti erekshelik retinde marksızm, kommýnızm prınıpterinen alshaqtap, Jańa Ekonomıkalyq Saıasat nemese NEP-ti engizdi. Býrjýazııa qaıtadan paıda boldy, dúńgirshekter men dúkender qaıtadan azyq-túlikke toly boldy. Úlken qalalarda azyq-túlikpen baılanysty problemalar bolǵan joq.
Biraq Stalın kezinde ujymdastyrý júrgizilgende, NEP joıyldy, bári totalıtarly-komandalyq qalpyna keldi.
Kolhozdar halyqty barlyq qajetti zattarmen qamtamasyz ete almady, 1930 jyldary ónimder raıon kartasymen satyldy. Tapshylyq problemasy Keńes Odaǵynyń búkil ómir súrgen ýaqytynda boldy.
4. Kapıtalızmnen soıalızmge ótý
Markstiń teorııasy boıynsha kapıtalızmnen keıin soıalızmge, sodan keıin kommýnızmge kóshý bastalady. Biraq suraq týyndaıdy: nege kapıtalızmnen qoǵamdyq qurylystyń sol jaq júıelerine tranzıt qajet? Kapıtalızm jaǵdaıynda JIÓ úlkenirek, tehnologııalyq progrestiń quraldaryn engizý jyldamyraq, óndirýshilerdiń motıvaııasy joǵary ... Kommýnızm «adam qoǵamy damýynyń joǵarǵy satysy» mártebesine sózbe-sóz sáıkes kelmeıdi, óıtkeni aldyńǵy kezeńder áldeqaıda tartymdy kórinedi.
5. Konkýrenııa
Vıktor Gıýgo «Baqytsyzdar» kitabynda bylaı dep jazdy: «Kommýnızm men agrarlyq zań ekinshi máseleni sheshýdi usynady. Olar aldamshy. Bul bólý óndiristi óltiredi. Birdeı bólý básekeni, demek, eńbekti buzady».
Rasynda, básekelestiksiz ilgerileý múmkin emes. Árbir memlekettik kásiporyn birdeı tapsyrys alyp, jumysshylar birdeı jalaqy alatyn bolsa, odan da kóp jumys isteýge, óndiristi jaqsartýǵa, jańa, qalasańyz, bıznes-ıdeıalar jasaýǵa ynta joq.
Demek, kommýnızm kópshilik úshin tabıǵı emes nárse. Óıtkeni, báseke qashanda adamzatty qýǵan. Alǵashynda adamdar ańshylyqta jarysty - ańshylyq kezinde kimniń joly kóbirek bolsa, ol ózin jáne otbasyn nemese taıpasyn tamaqtandyrady, al basqa baqytsyz ańshylar eshteńesiz qalady. Adamdar «jylyraq» oryn izdep, báribir jarysady. Budan qutylý múmkin emes.
Kerimsal Jubatqanov,
«Adyrna» ulttyq portaly
