Áskerge óz erkimen barýǵa yntaly bozbalalar barshylyq. Biraq olardyń úlesi áskerden qashatyndarmen teńesip keledi. «Báıgege qosar atyńnyń erin alma, terin al, kúreske túser batyrdyń kóńilin jaıla, sherin al» degen halyq danalyǵy. Keıde áskerge barýǵa qulyqsyz jastardy oılasaq, osy oramdy sóz eske túsedi. Árıne, otyz jyldyń bederinde órkenıetti elderdiń kóshinen qalmaýdy kózdep, ashyqtyq qaǵıdatyn ustanǵan memleketimiz damýdyń jańa kezeńine aıaq basty. Degenmen bul sheshimniń keıde burys tustaryn da baıqamaý múmkin emes. Nege deseńiz, áskerge barýǵa nıeti joq jastar men patrıottyq tárbıeni umytqan ata analar áleýmettik jelide nebir sumdyqty estip, bilip otyr. Sodan bolar keıde otbasynyń úlkenderi erjetken balasyn áskerden alyp qalýdyń qam-qareketin oılastyryp baǵady.
Al elimizde Otan qorǵaýǵa tek áskerıler ǵana emes, árbir er azamat jaýapty emes pe? Jýyrda áleýmettik jelide taraǵan birneshe beınematerıaldan dıplom qorǵaýǵa kelgen túlekterdi jappaı áskerge alyp ketip jatqan áskerılerdiń áreketin baıqadyq. Sóıtsek, Taraz qalasynda da dıplomdyq jumysyn qorǵaýǵa barǵan jastardy eskertýsiz qorǵanys isteri jónindegi bólimge alyp ketip jatqan sarbazdar bar eken. Máselen, qala turǵyny Aınur Álseıitova óziniń Taraz polıtehnıkalyq kolledjiniń sońǵy kýrsynda oqıtyn ulyn dıplomdyq jumysyn qorǵaýǵa barǵan kúni eskertýsiz alyp ketkenin aıtady.
– Ulym Taraz polıtehnıkalyq kolledjinde programmıst mamandyǵynda oqıtyn. Bıyl oqýyn aıaqtap, jumysqa ornalasýǵa daıyndalyp júrgen. Sodan 17 maýsymda dıplomyn qorǵaýǵa barǵan bir top bozbalany áskerıler kólikpen alyp ketipti. Bizge eshqandaı shaqyrtý qaǵazy kelmedi. Sodan ne kerek, habardy túste estip, alyp ushyp qorǵanys departamentine jettik. Negizi balam ózi áýelden áskerge baryp, Otan aldyndaǵy boryshyn óteýdi azamattyq mindeti sanaıtyn. Óse kele sol sózinen taımady. Men de erjigit áskerge barý kerek dedim. Balamnyń sheshimine qarsylasqam joq. Negizi balamnan kolledjde dıplom qorǵaǵan balalardy áskerge alyp ketýde degen habardy birer kún buryn estigenim bar. Barǵanymyzda ondaǵylar balańyz araǵa eki kún salyp, Qyzylordaǵa barady dedi. Biraq Taraz qalasynan jıylǵan jastardyń qatary kóp bolǵannan ba, áıteýir qujattaryn rettep úlgermepti. Sodan Qyzylordaǵa aýdannan shaqyrylǵan jastar kóptep baratyn bolsa, qaladaǵylardyń deni qaldy. Sol arada áskerge barýǵa úzildi-kesildi qarsylyq bildirgen jastardy qınap ustamady bilem. Keıin araǵa apta salyp, Petropavlǵa balamyzdy shyǵaryp saldyq. Onda 6613 áskerı bólimine barypty. Keshe áskerı bólimdegiler «Whatsapp» messendjerinen top quryp, bizdi de qosqan. Endi sol toptan balalarymyzdyń sýretin kórip, jaǵdaıyn bilip otyrmyz. Demalys kúnderi habarlasyp turamyz. Endi tuńǵyshymyzdyń artynan ergen ekinshi 16 jastaǵy ulym da áskerge baratyn kúndi kútip júr. Árıne, biz de balamyzdyń el tutqasyn ustaıtyn myqty azamat bolyp qalyptasýyn qalaımyz, – deıdi Aınur Álseıitova.
Áskerge barmaýdy oılastyratyndardan da aıla artylmaıdy. Al mundaı jastar zańnan, tártipten qutyla almaıdy. Sebebi barshaǵa qoıylar talap ortaq. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Áskerı qyzmet jáne áskerı qyzmetshiler mártebesi» týraly Zańyna sáıkes áskerge jaramdy 18 ben 27 jas aralyǵyndaǵy Qylmystyq jaýapkershilikke tartylmaǵan kez kelgen Qazaqstan azamaty merzimdi áskerı qyzmetin óteýge mindetti. Negizi elimizde áskerge shaqyrý naýqany jylyna eki ret, ıaǵnı kóktem, kúz aılarynda júredi. Bıyl da sol úrdis boıynsha oblystyq qorǵanys isteri jónindegi departamentinde áskerge shaqyrý naýqany qyzý júrip jatqanyn baıqadyq. Muny biz áleýmettik jelidegi jylt etken jazbalardan da bilip otyrmyz. Departament óńirdegi jergilikti áskerı basqarý organdarynda áskerı esepte turatyn 18 ben 27 jas aralyǵyndaǵy er balalarǵa (áskerge shaqyrylatyn) 1414 nómirinen SMS arqyly habar joldap, turǵylyqty mekenjaıy boıynsha áskerge shaqyrý qaǵazdaryn taratqan.
Sonymen kóktemgi áskerge shaqyrý naýqanynda qorǵanys isteri jónindegi departament arqyly 1300-den asa azamat ásker qataryna shaqyrylǵan. Bul kórsetkishtiń byltyrmen salystyrǵanda edáýir joǵary ekeni baıqalady. Atalǵan departament azamattardy merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrý jumystaryn tıisti zańnamaǵa sáıkes qatań túrde júzege asyrýdan taıqymaǵan. Zań aıasynda oblys ákimdiginiń bilim basqarmasymen kelisilgen josparǵa saı bilim mekemeleriniń túlekterin medıınalyq kýálandyrýdan ótkizip, bos jastardy áskerge jóneltý jumystary júıeli júrgizilip jatqan kórinedi.
Qoldanystaǵy zańnamada merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrýdan jaltarǵandardy Ákimshilik jáne Qylmystyq jaýapkershilikke tartý máselesi qaralǵan. Ashyp aıtsaq, QR Ákimshilik quqyqbuzýshylyq týraly Kodeksiniń 647-babynda áskerge shaqyrylǵandardy belgilengen merzimde dáleldi ári sebepsiz kelmegeni úshin 5 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salý kózdelgen. Sondaı-aq medıınalyq kýálandyrýdan jáne tekserýden ótýden jaltarǵandarǵa 3 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde aıyppul salý Ákimshilik Kodekstiń 648 babynda qaralǵan.
Budan bólek shaqyrtýdan jaltarý deregi boıynsha zańǵa baǵynbaǵandarǵa Qylmystyq Kodekstiń 387-babynyń 1-bóliginde kórsetilgen 1000 aılyq eseptik kórsetkish nemese túzeý jumystaryna tartý qaralǵan. Tipti bolmasa 1 jylǵa deıin bas bostandyǵynan shekteý kózdelgen. Sol baptyń 2-bóligine sáıkes áskerge barmaýdy oılaǵandar óziniń densaýlyǵyna zııan keltirip, aýrý-sımýlıaııa nemese jalǵan qujat jasaýǵa oqtalsa, oǵan 3000 aılyq eseptik kórsetkishke deıin aıyppul salý mindettelgen.
Búginde oblystyq Qorǵanys isteri jónindegi departamentindegi áskerge shaqyrý nemese merzimdi keıinge qaldyrý bóliminde barlyq suraqtar boıynsha keńes alý úshin jedel júıe jumys isteıdi. Bul júıe Qorǵanys Mınıstrliginde de bar. Onda jaýapty, laýazymdy tulǵalar turǵyndardy tolǵandyrǵan barlyq suraqtarǵa túsindirme beredi. Sonymen qatar oblystyq Qorǵanys isteri jónindegi departamentinde de senim telefondary ornalasqan. Barlyq jergilikti áskerı basqarý organdarynda «Facebook», «Instagram» jelisinde akkaýnt ashylǵan. Bir sózben aıtqanda, keri baılanys máselesine de erekshe kóńil bólinýde.
Talǵat Amanov úsh aıda úsh balasyn áskerge jiberip, kópke úlgi kórsetken áke. Ol 12 jyldan beri memlekettik qyzmette eńbek etip júrgen aýylyna syıly, tirligine tııanaqty azamattardyń biri. Búginde Baızaq aýdany, Yntymaq aýyldyq okrýginiń apparatynda bas maman. Balalardyń anasy Gúlbaq Qurymbaeva balabaqshada tárbıeshi. Úlgili otbasynyń tórtinshi uly, 16 jasar Aıdar da eki jyldan soń aǵalarynyń izinen áskerge barýdy qazirden josparlaı bastapty. Ol qazir ákesi sekildi voleıbol oınaýdy sheber meńgerip júrgen talantty, armany asqaq jas. Biraq sol armanyna jetý úshin áýeli áskerge barýdy oılastyrǵany qýantarlyq jaıt.
– Rasynda úsh ulymdy izdi-izinen áskerge jiberemin degen oı buryn- sońdy túsime de kirmepti. Balalardyń sheshimi shyny kerek, ózimizge de kútpegen jańalyq boldy. Soǵan qaramastan olardyń sheshimine qarsy kele almadym. Sebebi ózim balalarymdy býyny qataıa bastaǵan kezden sportqa baýlyp, patrıottyq tárbıege de sol sátten mán bergen adammyn. Biz Keńes úkimeti tusynda 2 jyldyq áskerdi kórdik. Eseıdik, shynyqtyq, qataıdyq, jańa dostar taptyq. Menińshe, patrıottyq tárbıeniń qaınaǵan ortasy áskerde. «Er jigittiń moınynda qyl arqan shirimes» degen. Sondyqtan jas balanyń otbasynan jyraqta júrip, Otan aldyndaǵy boryshyn óteımin degen tilegine tosqaýyl bola almaısyń.
Áskerge birinshi ortanshy ulym Aıdyn attandy. Ol bir aı Almatydaǵy áskerı bólimde bolsa, keıin Aqtaýǵa teńiz áskeriniń qosyna qosyldy. Artynsha 1999 jyly týǵan úlken ulym Aıbek portty qalaǵa attandy. Keıin aǵalaryna qarap boı túzep júrgen 18 jasar ulymyz Aıdos ta áskerge baratynyn aıtyp, Qostanaıdaǵy Ulttyq ulan jaýyngerleriniń qosynda sap túzedi. Demalys kúnderi uldarym habarlasqanda hal-jaǵdaı surasyp turamyz. Úsheýi de áskerı ómirge beıimdelgenin aıtýda,– deıdi sarbazdardyń ákesi.
Aýyldyq okrýg ákimi apparatynyń áskerı esep júrgizýshi bas mamany Aıdos Ińkárbektiń aıtýynsha, kóktemgi áskerge shaqyrý naýqanynda 335 tútini bar Yntymaq aýylynan 2 balany ásker qataryna qosý mindettelgen. Biraq Talǵat Amanovtyń kenje ulynyń artynan qurdastary ilesip, áskerge barýǵa nıet bildirgen soń, jospar artyǵymen oryndalypty.
Oblystyq ardagerler keńesiniń 72 jastaǵy qurmetti aqsaqaly Ydyrys Iýnýsovtyń aıtýynsha, balalarǵa patrıottyq tárbıe berý isi balabaqshadan bastalýy kerek. – 4 ul, 3 qyzdan 30 nemere, 7 shóbere súıip otyrǵan úlgili otbasydanbyz. Bir shóberem naq qazir Shymkentte áskerı mindetin ótep júr. Ekinshi nemerem de áskerge barýǵa daıyndalýda. Ózim sonaý 1969 jyly Keńes úkimeti tusynda Qapshaǵaıda gıdro rotada eki jyl Otan aldyndaǵy boryshymdy ótedim. Keıinnen bizdi 22 shaqyrym jatqan Talǵar aýdanyna apardy. Sonda júrip, qarý ustaýdy, kez kelgen jerden taza aýyz sý shyǵarýdy úırendik. Sonda túıgenim, áskerı ómirdiń tártibi, tárbıesi jastarǵa úlken sabaq. Qazir el úkimeti áskerdi tıimdi uıymdastyrýdy myqtap qolǵa alýda. Bul, árıne, oryndy qımyl. Oqý bitirgen jasqa omalyp úıde otyrý jaraspaıdy. Qazir oılanyp qarasaq, biz patrıottyq tárbıeni aqsatyp alǵandaımyz.
Buryn mekteptegi alǵashqy áskerı daıyndyq sabaǵynda bir apta ashyq jerde daıyndyqtan ótetinbiz. Áskerı ómirdi shama-sharqymyzǵa qaraı túsinetinbiz. Qazir aqparattyq dáýirde áskerı ómirdiń kóleńkeli tustaryn estip, jaǵa ustaıtyn boldyq. Bizdińshe, tárbıelik mańyzy joǵary jumystarǵa mektep jasynan kirisý kerek. Qazir ásker dese «ýaqytymdy bosqa ótkizgim kelmeıdi» deıtinder kóbeıgen. Demek, jastardyń áskerge barmaýyna naryqtyq zaman da belgili bir deńgeıde áser etýde.
Buryn áskerde mamandyǵy joq jastar qurylys batalonyna baratyn. Onda sarbazdar dánekerleýshi, molıar, tas qalaýshy, usta syndy mamandyqtardy meńgerip, oń-solyn baǵamdap, jumys istep, tipti qaıtarda aýylyna aqshamen oralatyn. Keıin sol jumysyn bolashaǵymen baılanystyryp, shańyraq kótergendi kórdik. Qazir osy sharýany qaıta qolǵa alý kerek dep esepteımin. Mysaly, búginde aýylsharýashylyq salasyna jastardyń barǵysy joq. Sondyqtan jemisi mol isti qazir qolǵa alyp, tabysy joǵary jumysshy mamandyqtaryna jastardy tartsaq, aqsap turǵan salalardy damytýǵa úlken serpilis bolar edi. Elimiz 30 jylda damýdyń dańǵyl jolyna tústi. Biraq jasyratyny joq, ıdeologııa jaǵy aqsap tur. Ideologııa bolmasa, búgingi berekeli bastamalardan paıda shamaly, – deıdi qarııa.
Ydyrys Iýnýsovtyń aıtýynsha qazir áskerge baramyn dep umtylǵandardyń joly bolmaı, kerisinshe barǵysy joqtar ketip jatqan kórinedi. Bul da bolsa qoǵamnyń keseli deıdi aqsaqal.
– Qazirgi jastar qıyndyq kórmeı ósken soń, áskerge barýdan qashady. Áskerge shaqyrsa, baladan buryn, ata- anasy qorqatyn kún de taıady. Jigit degen barlyq synǵa tózimdi bolýy kerek qoı. Áskerden jaltarǵandar keıin otbasyn qalaı asyramaq? Onyń ústine qazir áskerde Otan qorǵaýshylarǵa barlyq jaǵdaı jasalǵan. Nemeremnen surasam, qazir áskerde mamandar kúndelikti ár sarbazdy tekserip, jaraqaty bar- joǵyn anyqtaıtynyn aıtýda. Al buryn denemizdi tekserý degen atymen joq edi. Soǵan qaramastan áskerdiń tártibi jeńildegen saıyn oqystan qaza tapqandar kóbeıip ketti.
Búginde áskerı bólimmen ata-analar da baılanysyp, balasynyń daýysyn estip, sóılesip turady. Odan artyq ne kerek? Jastardyń patrıottyq sezimin bala kezden oıatyp, durys tárbıe bere bilý kerek. «Súırep qosqan tazy túlki almas» degen. Sonda jetektep alyp qatarǵa qosqan jastan qandaı sarbaz shyǵady? Ótkenge oralsaq, keńes ókimeti tusynda áskerge barmaǵandardy el-jurt aýrý dep oılaıtyn. Kópshilik ortada áskerge barmaǵandar basyn tómen salyp, qymsynatyn. Qosh, batys elderinde áskerge barǵandarǵa táp-táýir qarjy tólenedi eken degendi estidik. Biz de sol tásildi qoldansaq, Otanyn aqshaǵa qorǵaıtyn jas, týǵan jerin aqshaǵa satýǵa da daıyn bolyp jetilmesine kim kepil?
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Jańa Qazaqstan quramyz dedi. Mine, sol istiń basynda ıdeologııaǵa myqtap kóńil bólýden bastaǵan lázim. Qalǵany sátimen keledi. Jastar Otanymnan ne alamyn dep emes, Otanǵa ne beremin deýi kerek! Ata-analar balasyna tıisti bilim alýǵa jaǵdaı jasamaı, qala berdi áskerge jibermese ne paıda? Qazir tárbıeni úıden, balabaqshadan bastaý kerek. Sebebi bala kezdegi tárbıe tasqa oıǵan tańbadaı joıylmaıdy. Ulty dúngen bolsa da, balalarym men nemerelerim qazaq mektebinde oqyp, qazaqshany jetik meńgerip aldy. Bul da tártip pen tárbıeniń arqasy dep bilemin, – deıdi aqsaqal.
Búginde áskerge shaqyrtý kelse, qaraly qaǵaz kelgendeı úreılenetin otbasylar da bar. Densaýlyǵynyń múkistigine shara qabyldamaı, shúkir etetinderge ne dersiń? Ol azdaı qazir kórý múmkindigi tómendegen jastardyń úlesi de az emes. Qyryq syltaýy taýsylmaıtyndar qaıtse de aılaǵa basyp, áskerden qashyp jatqanyn kórip te júrmiz. Áskerge barmaı, aılasyn asyrǵanyna maqtanatyndar keler jańa tolqynǵa qandaı úlgi kórsetpek? Qalaı degende de, áskerge shaqyrý naýqanynda zań júzinde qolǵa alynǵan sharalarǵa qarsy kelmegenimiz durys. Sebebi batyr Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı, «Tártipsiz el bolmaıdy, tártipke bas ıgen qul bolmaıdy!» emes pe?!.
