Jumys kúshin yntalandyrý – bul adamdy belsendi bolýǵa jáne eńbek ónimdiligin arttyrýǵa ıtermeleıtin tásildiń biri. Qajetti mamandyqtar boıynsha tegin qaıta daıarlaý – eger adam qandaı da bir sebeptermen jumysqa ornalasa almasa nemese qoldanystaǵy mamandyqtyń talaptaryna sáıkes kelmese, ony qaıta daıarlaý qajet. Óıtkeni adam ózimshildikti esh qıyndyqsyz jeńe bilýi kerek.
Kásipkerlikke kómektesý, isker adamdardy yntalandyrý – bastama men kásipkerlik qabiletterdi qoldaý jańa jumys oryndarynyń paıda bolýyna, qoǵamdaǵy áleýmettik masyldyqtyń paıyzy soǵurlym tómen bolýyna ákeledi.
Qyzmetkerlerdiń eń kóp jáne áleýmettik mańyzdy bóligi – jastar. Jastardy jumysqa ornalastyrýǵa kómek kórsetý baǵdarlamasy naryqta suranysqa ıe emes. Saıyp kelgende, munyń ózi jumys sapasynyń tómendeýine, nasharlaýyna jáne táýeldilikke ákelip soqtyrady.
Egde jastaǵy adamdardy jumyspen qamtý baǵdarlamasy – zeınet jasyna jetken jáne densaýlyǵyna eleýli qarsy kórsetilimderi joq adamdardyń tolyqqandy jumysyn qamtamasyz etý. Bul da áleýmettik táýeldilikti tómendetý tásili bolyp tabylady.
Jańa jumys oryndaryn qurý jáne eńbek kadrlaryn tartý. Qaıta daıarlaýǵa kómektesý – ár túrli salalardaǵy jumys oryndarynyń kóbeıýi jumyssyzdardyń qolaıly jumys izdeýge degen qyzyǵýshylyǵynyń artýyna ákeledi.
Áleýmettik sýbsıdııalardy negizsiz qysqartý táýeldilikti sheshýdiń negizgi tásilderiniń biri bolyp tabylady. Al áleýmettik saıasat táýeldiliktiń qalyptasýyna ákeledi dep aıtý qısynsyz. Óıtkeni ol halyqtyń osal toptaryna kómek pen qoldaý bildirýge baǵyttalǵan. Al táýeldilik – qandaı da bir memlekettik saıasat barysynda áleýmettik baǵdarlamalardy iske asyrýǵa jumsalatyn shyǵyndardan basqa eshteńe emes.
Ózińizdi asyraý jáne basqalardyń esebinen ómir súrý. Adamdardyń basym kópshiligi ekinshi nusqany tańdaıdy. Bul áleýmettik táýeldilikten týyndaǵan problemalarǵa ákeletin tańdaý jasaý múmkindigi.
Batys elderiniń tájirıbesi boıynsha, halyqqa kómek kórsetý árqashan paıda ákele bermeıdi. AQSh pen Eýropa elderi jumyssyzdarǵa on jyl boıy kómek kórsetý saıasatyn júrgizip keledi, óıtkeni bul qalypty ómir súrý jáne adamnyń negizgi qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin jetkilikti. Bul memleketten belgili bir tólemder alatyn jáne jumys izdeý qajet dep sanamaıtyn mıgrant bosqyndarǵa qatysty.
Sondyqtan táýeldilikti qalypty áleýmettik qubylys dep sanaýǵa bolmaıdy. Eger memlekettiń asyraýyndaǵy adamdar jumys isteı almasa, kómekke muqtaj adamdar kóp bolsa, onda ol áleýmettik mekemelerge tek joıqyn zııan tıgizedi.
«Táýeldilik» termıni ádette «jumys isteı almaıtyn adamǵa onyń ómir súrýine qajetti quraldardy berý» degendi bildiredi. Sonymen qatar qarapaıym sóıleýde bul termın «bireýdiń esebinen ómir súrý, bireýge táýeldi bolý» maǵynasynda qoldanylady, ıaǵnı adam mundaı jaǵdaıda, onyń ishinde obektıvti, áleýmettik mańyzdy sebepterge baılanysty bolýy múmkin.
Kóp jaǵdaıda «táýeldi» termıni teris sıpattaǵy kez-kelgen adamdy kinálaý úshin qoldanylady jáne «adamnyń bárine basqalarǵa sengisi keledi, ózi úshin tolyq jaýap bermeıdi» degendi bildiredi.
Qazirgi qoǵamda táýeldilikti norma dep sanaýǵa bolmaıdy. Iaǵnı áleýmettik táýeldilikti aýytqý dep sanaýǵa bolady.
Áleýmettik táýeldiliktiń paıda bolýyna oń áser etetin jaǵdaılar:
• Jeke zertteý nátıjelerin baǵalaý múmkin emestigi;
• Basqalarmen salystyrǵanda mańyzdy emes mindettemelerdi oryndaý;
• Eńbek ujymynyń barlyq músheleriniń qatysýy;
• Beıtanys adamdarmen jumys;
Sonymen qatar áleýmettanýshylar jumysshylar tobynyń birligi neǵurlym joǵary bolsa, onda áleýmettik táýeldiliktiń kórinisi soǵurlym az bolatyndyǵyn dáleldedi.
Joǵaryda aıtylǵandardyń bárine súıene otyryp, qarastyrylyp otyrǵan qubylyspen kúresýdiń eń durys ádisi onyń kórinisi úshin qolaısyz jaǵdaılardy jasaýǵa jáne damytýǵa baǵyttalǵan memlekettiń oılastyrylǵan áleýmettik saıasaty bolyp tabylady dep qorytyndy jasaýǵa bolady.
Mundaı saıasat táýeldi minez-qulyqty aıyptaýdy, belgili bir materıaldyq jazalardy, azamatty jaýapkershilikke tartýdy jáne t.b. qamtıdy. Munyń bári adamdardyń minez-qulqyn ózgertýge kómektesedi.
Áleýmettik táýeldiliktiń zııandylyǵyn túsiný, jolyn kesý – adamnyń áleýmettik jaǵdaıdaǵy áreketin ajyratatyn kóptegen faktorlardyń biri. Eger táýeldilik áleýmettik qaýipti qubylys bolsa, ol áli de aýytqýlardyń basqa túrlerine ákelýi yqtımal. Táýeldi adam kóbinese óziniń ál-aýqatyn qamtamasyz etý jáne saqtaý úshin zańsyz áreketterge júginedi.
Memleket áleýmettik táýeldilik sııaqty problemalarmen kúresý úshin «óz qatelikterimen jumys isteýi kerek».
