Saıragúl soty - 1 bólim
Sondaı-aq, "Onyń qylmysy asa aýyr emes" dep baǵalandy. Saıragúldi eki balasynan, otbasynan ajyratpaý úshin osyndaı sheshim qabyldaǵan. Sýdıanyń mundaı sheshimge BUU balalar quqyǵy konvenııasy negizge alǵan. "Etnıkalyq qazaq retinde, Qazaqstan azamattyǵyn alýǵa quqyǵy bar azamat retinde ony Qazaqstannan shyǵaryp jiberý jazasy taǵaıyndalmady" dedi ol. Caıragúldiń qorǵaýshysy, advokat Abzal Quspan aıyptaýshy prokýrordyń suraǵan jazasymen tolyq kelisetinin jáne sottyń óte ádiletti júrgizilgenin aıtty. Munda bir ǵana adamnyń taǵdyry emes, Qytaıda qysym kórip jatqan myńdaǵan qandasymyzdyń ómiri turǵanyn da atap ótti. Osylaısha Qazaqstan úkimeti Pekınniń Saıragúldi ekstradıııalaý týraly ótinishin qabyldamady. Ony árkim ár túrli baǵalaýda. Biri «Saıragúl Saýytbaı shekara buzbady, seńdi buzdy. Endi Qytaıda qysym kórgen talaı qazaq qashyp keledi áli» - dese, endi biri «halyqtyń quqyq qorǵaý organdaryna degen qurmeti artty» dep jatty. «Saıragúldiń jeńisi – búkil qazaq jeńisi, jasasyn qazaq eli!» - degen urandar da aıtyldy sot mańynda. Eń bastysy Saıragúl isi oń sheshimin taýyp, aıyptalýshy elde qaldy. Jáne tilekshi bolǵan dúıim jurttyń qýanyshynda shek bolmady. Aq túıeniń qaryny jarylyp, aq tilekterdiń aqtarylǵan kúni boldy. Táýelsiz Qazaqstan tarıhynda tuńǵysh ret kezdesip otyrǵan bul oqıǵa el esinde mágige qalmaq. Qazaqtyń birligi men iriligin dáleldegen Saıragúl soty týrasynda aldaǵy ýaqyttarda taǵy da tushymdy materıaldar jarııalaıtyn bolamyz.
