Bata berý baıyrǵy salt

6380

Qazaq dástúrge baı halyq. Sonyń biri «Bata berý». Bata - basy tilek. Bata berý ıslam kelmeı turyp qalyptasqan salt.

Jalpy qazaqtyń turmys-saltynyń qaı jaǵy bolmasyn batasyz bolmaıdy. Qazaqtar batadan tek jaqsylyq kútedi.Batany ádette úlken kisiler beredi. Er adamdar men qatar áıel adamdar da bata beredi. Bata náreste dúnıege kelgende, oǵan esim tańdalǵanda, bala táı-táı júrip tusaýyn keskende, balany ashamaı erge otyrǵyzǵanda, bala mektepke barǵanda, jastar otaý qurǵanda, qudalyqta, kelin túsken kezde betasharda, qonaǵasy kezinde, egin jınalyp bitkende, toı-tomalaqtarda, halyq merekelerinde, sarbazdar jaýǵa qarsy shaıqasqa shyǵar aldynda beriledi. Aqyn, sheberler  ustazynan bata alady, batyrlar da úlken áýlıe kisilerden, bılerden bata alady. Bata berý jaǵdaılary da túrleri de óte kóp. Batalardyń kólemi men mazmuny da túrli-túrli bolyp keledi.

 

Bata qalaı beriledi? Bata beretin kisi eki alaqanyn aldyna keýde tusynda jaıyp ustap turyp bata beredi. Basqalarda osylaısha qolyn jaıyp turady. Bata berlip bolǵan soń kópshilik betin sıpaıdy. Bata túregep turyp ta otyryp ta beriledi. Bata kún-tún demeı jaǵdaıǵa baılanysty qaı mezgil bolsa da beriletin bolǵan. Mysaly shaıqasqa bara jatqan batyr Raıymbek Hankeldiulyna anasy batany túnde bergen.

Qazaq tarıhy batalar tarıhy dese de bolady. Sebebi tarıhı tulǵalarǵa berilgen batalar mátini kóptep saqtalǵan. «Abaı» enıklopedııasynda mynadaı málimet keltirilgen: «Jánibek Qoshqaruly (1693-1752). Halyq arasynda Shaqshaq Jánibek atanǵan – Shaqshaq úshinshi atasy. 126 jastaǵy Qarakereı Sary abyzdan, 90 jastaǵy Toıǵan qarııadan bata alǵan. 17 jasta jasynda jekpe-jekte qalmaqtyń bas batyryn óltiredi».

Ataqty Ańyraqaı shaıqasynda erligimen aty shyqqan Qoıgeldi batyrǵa Tóle bı bylaı dep bata bergen eken:

Ataly uldyń sózi baıan-dy,

Atasyz uldyń sózi shaıan-dy.

Ataly ul Qoıgeldim,

El úshin neden aıandy?!

Jelkesin úzdi sum jaýdyń,

Degende qater taıandy.

Olja ápergen erińe

Saıalat elim saıańdy!

Qoıgeldim, jaı qolyńdy,

Alla ońǵarsyn jolyńdy!…

Ata jolyn qýǵan ul

Alashqa ámse pana bol!

Uldaryna aǵa bol!

Qyzdaryna pana bol!

Qoıgeldim ámse qyran bol,

El-jurtyńa uran bol!

Halyq jadynda saqtalǵan batalardy túrli ádebıet kózderinen jınap qurastyryp kitap shyǵarǵan K.J.Orazalınnyń jınaǵynda basqa da batalar keltirilgen. Solardyń biri jońǵarlarǵa qarsy joryqqa attanbaq bolǵan Raıymbekke anasynyń bergen batasy:

Qolyńdy jaı qulynym,

Járdem bolsyn qudaıym.

Medet tilep pirlerden,

Jaratqanǵa jylaıyn.

Ǵaıyp eren, qyryq shilten,

Adassa jolǵa salyp júr,

Syrtyńnan qorǵap baǵyp júr…

Jaýǵa attanyp barasyń,

Anańnyń qurttyń sharasyn.

Qalmaqtan kekti aldyryp,

Jazǵaısyń kóńil jarasyn.

Seskenbeı júr shyraǵym,

Atańa jetip barasyń.

Jaratqan ıe qoldasyn,

Jolbarys bolsyn joldasyń!

Qazaq basqa halyq ókilderine de, tipti qaraqshylarǵa da bata beretin bolǵan. Mysaly Domalaq Ana áýlıe atanǵan Nurıla Maqtymaǵzamqyzy óz aýylyna kele jatqan qaraqshylardy kórip kempirdiń kıimin kıip otyra qalady. Jón suraǵan qaraqshylarǵa jylqyǵa da jylqyshylarǵa da tımeýin eskertedi. Biraq olar Domalaq Ananyń aıtqanyn tyńdamaı jylqyny qýyp ketedi de tasyp jatqan Boraldaı ózeniniń taıazdaý jerinen ótpek bolǵanda sýǵa ketip qala jazdap áreń degende jaǵaǵa shyǵady. Sodan soń Domalaq ananyń tegin adam emestigin sezip qaıtyp baryp keshirim suraıdy. Sonda Domalaq ana:

– Endeshe qoldaryńdy jaıyńdar!

Qudaı ońdasyn, arýaq qoldasyn!

Adal júrip, adal turyńdar

Aldaryńnan jarylqasyn! –

dep bata beripti.

Qazaqtyń belgili jazýshySábıt Muqanuly «Ómir mektebi» atty ómirbaıandyq shyǵarmasynda halyqqa keń tanymal «Gákký» ánin shyǵarǵan ánshi-kompozıtor Úkili Ybyraıǵa qatysty mynadaı qyzyqty derek keltirgen:

«Buryn atyn da estıtin, óleńderi men ánderin de estıtin Taıjan, ataqty Ybyraı aqyn Sandybaıulynyń týǵan jıeni bop shyqty. Onyń – sheshesi Bopysh Ybyraıdyń bir áke, bir shesheden týǵan apasy eken. Taıjannyń túr-tulǵasy da, bet beınesi de aýmaǵan – Ybyraı… Ybyraı jeńiltek, oınarqy, qaljyńbas ne aıtsa da óleńdetip uıqastyra sóıleıtin saýyqqoı, kúlegesh. Taıjannyń da minez-qulqy sondaı…

Taıjan kishkene kúninen saıqy-mazaq, jyndylaý bop ósken, árkimdi óleńmen syqaqtap maza bermeıtin bolady. On bes, on alty jasqa jetken shamada ol tipti qutyrynyp, mańaıdaǵy eldiń mazasyn alady. Jurt ony «jyndandy» dep baılap tastaıdy. Biraz ýaqyt jatqanda úıine sózi tyńdaýly áldekim kep túsedi de:

–       Bunyki jyn bolmaý kerek, naǵashysy Ybyraı aqynnyń arýaǵy

qonǵan bolýy kerek. Ybyraıdan bata alsa, jyny jazylady, buny soǵan jiberý kerek, – deıdi.

Mezgil qys bastalǵan shaq eken… Ybyraıdyń mekeni «Jaman jalǵyztaý» osy joldyń ústinde bolady. Ákesi Taıjannyń «barmaımyn» dep baıbalam salýyna qaramastan, kıizge bóleıdi de, kireshige qosyp Ybyraıǵa jiberedi.

Ybyraıdan «bata alǵannan» keıin Taıjannyń «jyny» jazylyp aqyn bolady. Aldaǵy jyldyń jazynda Ybyraı ony úıirine qospaq bop kóshken elmen alyp júredi. Naǵashysy atalǵan Qaraýyl rýynan da, týǵan naǵashysy Ybyraıdan da zor syı-qurmet kórgen Taıjan, rahmet retinde:

–       Halqym súıip atymdy qoıǵan Taıjan,

Egiz týǵan anadan Arǵyn,  Naıman.

Osy aradan bóten esh jumysym joq,

Bata alǵaly kelip em Ybyraıdan.

 

Biriń emes, báriń de naǵashymsyń,

Sazdaı jerge órbigen aǵashymsyń.

Osy joly Taıjandy syılap jiber,

Budan bylaı Taıjannyń baǵy ashylsyn.

 

Halqym súıip atymdy qoıǵan Taıjan,

Egiz týǵan anadan Arǵyn,  Naıman.

On eki ata – Qaraýyl, – segiz ata – Dáýit,

Jıenge umytpaıtyn tıdi paıdań.

dep alǵys aıtady».

Halyqtyq merekelerde beriletin batalar da bar. Mysaly «Naýryz» merekesinde bata bylaısha beriledi:

Nıetteriń aq bolsyn,

Naýryzdyń aqsha qaryndaı.

Bastaryńa baq qonsyn,

Shashtaryńnyń barlyq talyndaı!

 

Sanasy asyl adamnyń,

Kóńilde kiri qalmasyn.

Quty qashyp jamannyń,

Jaqsy tapsyn jalǵasyn!

 

Tynysh bolsyn dalamyz,

Túgel bolsyn nýymyz.

Taza bolsyn aýamyz,

Tunyq bolsyn sýymyz.

 

Qaıǵy-ýaıym joq bolsyn,

Oralmasyn kez ógeı.

Yrysymyz kóp bolsyn

Búgingi naýryz kójedeı.

Úlkender Naýryz merekesi kezinde Naýryz kóje pisirgen kelinshekterge rızashylyq batasyn beretin bolǵan:

Kóje istegen kelinder,

Kópke jaqyn elshi bol,

Boztorǵaıdaı tólshil bol,

Or qoıandaı kózdi bol,

Adam tappas sózdi bol!

Qazaq jańa aıǵa da bata bergen:

Ótken aı ózimen ketsin,

Týǵan aı jarylqasyn,

Aıaz álin bilip,

Kúnekeı kún jarlyqasyn!

Uly sýretshi Ábilhan Qasteıulynyń shańyraǵynda qonaqta bolyp jubaıy Saqysh apanyń qolynan shaı ishkenim bar. Tańǵy sháıden soń apamyz bylaı dep bata jasady:

Qudaı joldy ońdasyn,

Esh jamandyq bolmasyn.

Densaýlyǵymyz zor bolsyn,

Dastarhanymyz mol bolsyn!

Keıbirde jasy kishi syıly adamdar úlkenderge bata aıtatyn bolǵan.

Aqyn Farıza Ońǵarsynqyzy qarııalarǵa bylaı dep bata bergeni belgili:

Túnderiń tynysh bolsyn,

Úılerińe yrys tolsyn.

Kelinderiń esti bolsyn,

Uldaryń sesti bolsyn.

 

Balalaryń qýanysh ákelsin,

Nemereler jubanysh ákelsin.

Oryndaryń tór bolsyn,

Dastarqandaryń mol bolsyn.

 

Qatarlaryń kóp bolsyn,

Ýaıym qaıǵylaryń joq bolsyn.

Jastardyń qazasyn kórmeńder,

Zulymdardyń jazasyn kórmeńder!

Elińde birlik bolsyn,

Jarasty tirlik bolsyn!

Bata árqashan adamnyń janynan tabylady. Úlken adamdar kóńili tússe beıtanys kisilerge de bata beredi. Birde avtobýs aıaldamasynda jalǵyz otyrǵan bir aqsaqalmen amandastym. Qasymda kishkentaı ulym bar edi. Álgi qarııa maǵan qarap:

– Men Túrkistan qalasynda turamyn, qazir zeınetkermin. Balańa bata bereıin, – dedi.

Ulymdy aldyma alyp qarııanyń qasyna otyryp alaqanymdy jaıdym. Ol kisi ulyma kóptegen jaqsy tilekter aıtyp batasyn berdi. Úıge kelgen soń kúndeligime bolǵan jaǵdaıdy jazyp qoıdym. Qazir ulym jıyrma tórtte, óz ornyn taýyp qoǵamǵa paıdasyn keltirip júr. Onyń osyndaı bolyp júrgenine sol bir aqsaqaldyń bergen batasynyń da oń áseri bolǵanyna senimdimin.

Qazaq batasy qoǵamnyń durys damýyna, sol qoǵam músheleriniń durys júrýine áseri óte zor. Batalardy úlken kisiler shyǵarady. Bata berýshi úlkenderdiń batalarynda óz zamanynyń ómir tynysy kórinis taýyp otyrǵan. Bul úrdis búginde de óz jalǵastyǵyn tabýda. Osydan biraz ýaqyt buryn bir jıynda belgili aqyn Orazaqyn Asqar qarııanyń batasyn estidim:

Elbasymyz alysty kórsin,

El-jurtymyz tabysty bolsyn.

Qyzdarymyz sulý,

Uldarymyz namysty bolsyn!

 

Kórshilerimiz tynysh bolsyn,

Tańdaǵanymyz jumys bolsyn.

Malymyz tóldep, eginimiz kóktep,

Dastarhanymyzǵa yrys tolsyn!

 

Naryq qaltany qaqpaıtyn bolsyn,

Teńgemiz teńdik saqtaıtyn bolsyn.

Qazaqstannyń barlyq azamattary

Qazaqsha sóılep, alǵa attaıtyn bolsyn!

 

Soǵystyń beti bolsynshy ári,

Renjimesin ómirine kári.

Baýyr etimiz balalar túgil,

Satylmasyn qus balapandary!

 

Mádenıetimiz mándi bolsyn,

Turmysyz sándi bolsyn.

Bárin aıt ta, birin aıt,

Derbestigimiz máńgi bolsyn!

Qazaq halqy óz ádet-ǵuryptaryn sılaıtyn halyq. Jas urpaqty tárbıeleýde úlken mańyzdy oryn alatyn batalar urpaqtan urpaqqa jalǵasa bermek.

Berdaly OSPAN,

"ADYRNA" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy