QR Prezıdenti Q.K.Toqaevqa
Aýǵanstan, Pákstan, Saýd Arabııasy men Iran qazaqtaryn qoldaý sharalary týraly halyqaralyq
Konferenııa qatysýshylarynyń atynan úndeý
Qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly!
2022 jyly 1 shildede Nur-Sultan qalasynda eldiń qoǵam qaıratkerleri men qatysýshylary jeti elden qatysqan onlaın-oflaın aralas formatta ótken halyqaralyq konferenııada Aýǵanstan, Pákstan, Saýd Arabııasy men Irandaǵy qazaqtardyń turmys ahýaly men talap-tilekteri qarastyryldy. Konferenııadaǵy baıandalǵan málimetterge qaraǵanda Pákstan, Saýd Arabııasy men ishinara Irandaǵy qazaqtar Aýǵanstan Islam Ámirliginen aýyp barǵan qandastarymyz ekenine jáne de, buǵan deıin resmı jarııa bolǵan Aýǵanstanda nebári 200 qazaq turady degen aqparattyń shyndyqqa múldem sáıkespeıtinine kóz jetkizildi.
Aýǵanstanda týyp ósken qazaqtardyń birshamasy eldegi ornaǵan jańa rejım men bılik almasý saldarynan basqa elderdi saǵalap ketýge májbúr bolyp otyrǵany málim boldy. Sonymen birge dúrbeleńnen aman qalý maqsatynda aýǵandyq qazaqtar sol eldegi ózbek, tájik taǵy basqa halyqtardyń quramynda óziniń etnıkalyq tegin jasyryp amalsyz ǵumyr keshýge májbúr bolyp kelgeni aıan boldy.
Shyn máninde, Aýǵanstanǵa aýǵan qazaqtardyń tarıhy dúrkin-dúrkin bolǵan: sonaý Qazaq handyǵy qurylar tustan bastap, sońǵy syrtqa kóshý ótken ǵasyrdyń asharshylyǵy men qýǵyn-súrgini aralas dúrbeleńi bar 30-jyldarmen aıaqtalady. Búgingi aýǵan qazaqtarynyń deni osy dúrbeleńge ushyraǵandyqtan, bulardy Qazaqstan tarapynan eń aldymen saıası ári moraldyq arashalaý, reabılıtaııalaý men ótem tóleý mindeti kútip tur.
Konferenııada búgingi tańda Aýǵanstanda shamamen júz myńnan úsh júz myńǵa deıin qazaqtar bar ekendigi aıtyldy. Bulardyń áleýmettik ahýaly óte aýyr, bilim men saýat, mamandyq joq, turmystary tómen. Onyń ústine on úshke tolǵan qyz balalardy basqa ult ókilderi tarapynan áıeldikke tartyp alý qateri men jas jigitterdi armııaǵa áketý jaǵy tónip otyrǵandyqtan, olar túrli joldarmen tentirýge, bas saýǵalaýǵa kóshken.
Aýǵan qazaqtarynyń kópshiliginde jeke basty kýálandyratyn qujattary joq jáne olardy qazaq retinde tanýǵa resmı bılik tarapynan áreket joq jáne múmkin emestigi baıan etildi. Osynyń kesirinen qandastarymyzdyń adamǵa tán ómir súrý múmkindigi barynsha tarylǵan.
Aýǵanstannan osy jaǵdaıǵa baılanysty Pákstanǵa ótken úsh júzge tarta otbasynyń da jaǵdaıy múshkil, olar aýǵandyq bosqyn retinde kúı keshýde. Bul qandastarymyzdyń kópshiligi sol elderdegi Qazaqstan elshiligine óz jaǵdaılary boıynsha jolyqqanymen, olardy qazaq retinde taný men moıyndaý máselesi týyndap otyr. Tipti, ózderiniń qazaq ekendigin dáleldeý úshin pákstandyq bir top qazaqtar DNK saraptamasyn da tapsyryp, aılap kútip otyrǵan jaıy bar.
Atalmysh elderdegi etnıkalyq qazaqtar jaǵdaıyn baıandaı otyryp, Qazaqstan tarapynan bul máselege barynsha baıypty kirisý qajettigin basa aıtamyz. Táýelsiz Qazaqstannyń shetelderdegi qandastardyń taǵdyryna atústi qaraýy eshbir qısynǵa jatpaıdy.
Bul máselede astyn syzyp aıtatyn kemshilik: sheteldegi etnıkalyq qazaqtardyń tegin taný men moıyndaýdyń resmı túrde jasaqtalǵan júıesi men tártibiniń áli kúnge bolmaı otyrǵandyǵy. Óziniń ata-tegi men tarıhyn, jaǵdaıyn, tilin azdy-kópti bile tura, qazaq ekendigin dáleldeý aýǵandyq qandastar úshin qasyretke aınalyp otyr! Tipti nátıjesi neǵaıbyl DNK saraptamasyna júginýdiń ózi ábestik ekenin atap ótemiz. Bul jaǵdaıdyń álemdik deńgeıdegi Germanııa men Izraıl úlgisi bola turyp, munshalyqty shyrǵalań máselege aınalýy múldem túsiniksiz!
Konferenııa atalǵan memleketterdegi qandastarmen úsh baǵyt boıynsha júıeli jumysty qolǵa alý kerek dep sanaıdy:
- mádenı aǵartý – til úıretý, saýat ashý;
- gýmanıtarlyq járdem;
- tarıhı arashalaý, saıası reabılıtaııa men ótem tóleý jáne qandastardy Qazaqstanǵa qaıtarý boıynsha jumystar.
Qurmetti Prezıdent!
Egemen elimizdiń aldynda turǵan Jańa Qazaqstan qurýdyń birden bir sıpaty shetelderde turyp jatqan 5 mıllıonnan astam qazaq ultynyń ókilderin qamqorlyqqa alý ekenin eskere otyryp, Sizden atalǵan mindetti atqarýǵa qajetti sharalar qabyldaýdy ótinemiz. Sondaı-aq, elimizde qurylǵanyna ondaǵan jyldar bolǵan Dúnıejúzilik Qazaqtar qaýymdastyǵy men «Otandastar qorynyń» óz mindetterin tyńǵylyqty atqarýyn qamshylaıtyn naqty sharalar qabyldaýdy suraımyz.
Qurmetpen: Aýǵanstan, Pákstan, Saýd Arabııasy men Iran qazaqtaryn qoldaý sharalary týraly elaralyq Konferenııa qatysýshylary:
Aqpar Aıýbı (Danııa), Abdýlla, Amıdýlla Tadash (Aýǵanstan, Qabýl ýnıversıtetiniń professory), Hamıd (Pakıstan, Karachı), Ahmad Qojabaev (Saýd Arabııa, Mekke), Mohammad Tabyn (Aýǵanstan), Meıram Kenesary (Iran, Gorgan), Seıfolla (Iran, Gorgan), Jora Tabyn (Iran), Serik Erǵalı (Nur-Sultan), Dos Kóshim (Almaty), Qydyráli Oraz (Uly Brıtanıa, London), Beısen Ahmetuly (Nur-Sultan), Búrkit Nurasyl (Nur-Sultan), Býrahan Daqanov (Soltústik Qazaqstan oblysy), Aıatjan Ahmetjan (Nur-Sultan), Qurmet Talapqazy (Shymkent) taǵy basqalar.
Elsana Amanat qory. Sheteldik qazaqtardy qoldaý alqasy.
1 shilde 2022 jyl. Nur-Sultan qalasy.
Baılanys tel/vatsap. +77011971961, +77058404483
E-mail: erserik@gmail.com
