Iranda árbir tanymal parsy aqynynyń týǵan kúnin keń túrde atap ótý dástúri bar. Sol úshin árbir parsy aqynyna bir kúndi arnaǵan. Sonyń ishinde Fırdaýsı da bar. Parsynyń áıgili aqyny Ábilqasym Fırdaýsıdyń (935-1020) týǵan kúnin dástúrli túrde Iranda jyl saıyn 15-mamyr kúni keń túrde atap ótedi. Iran kúntizbesi boıynsha bul 25-ýrdıbeheshtke týra keledi. Osy oraıda Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti shyǵystaný fakýlteti Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasy 2022 jyl 16 mamyr kúni «Fırdaýsıdyń Shahnamasy jáne Qazaq ádebıeti» atty dóńgelek ústel uıymdastyrdy.
«Fırdýsı kúnine» oraı uıymdastyrylǵan dóńgelek ústel barysynda Ábilqasym Fırdaýsıdiń Shahnama shyǵarmasynyń qazaq ádebıetinen alatyn orny, qazaq tiline aýdarylýy jáne t.b. taqyryptar tóńireginde belgili ırantanýshylar baıandama jasap pikir almasty. Dóńgelek ústelge qatysqan shyǵystanýshy ǵalym, f.ǵ.d. I.Jemeneı osy kúnge deıin qazaq tiline aýdarylǵan Shahnama shyǵarmalarymen tanystyrdy. Atap aıtqanda ózi shyǵarǵan eki basylymyna erekshe toqtaldy.
1961-jyly Á.Tájibaevtyń alǵysózimen jaryq kórgen Rústem-Dastan shyǵarmasy osy shyǵarmanyń tolyq aýdarmasy emes. Keıingi jyldary jaryq kórgen Shahnamanyń aýdarmalary 1961-jylǵy basylymnyń tolyqtyrylǵan basylymy. Biraq bul degen sóz Shahnama jyry qazaq tiline tolyq aýdarylyp bitti degendi bildirmeıdi. Dóńgelek ústelge qatysqan Ǵylym ordasy Ortalyq ǵylymı kitaphanasynyń qyzmetkeri G.Ábıkova atalmysh kitaphananyń qoljazba jáne sırek kezdesetin kitaptar qorynda saqtalǵan Shahnamanyń qoljazbalary, qazaq jáne túrik tilderindegi qoljazba kúıinde saqtalǵan aýdarma nusqalary týraly qundy málimetterimen bólisti. Ásirese kópshilik bile bermeıtin Oraz molda Shahnamasynyń qoljazbasy men Á. Tájibaevtyń anasy Aınamkúl Tájibaeva saqtaǵan Shahnamanyń qaloljazbasy týraly málemetteri kópshiliktiń nazaryn aýdardy. Irandyq ǵalym Z.Hajıshakaram hanym Shahnamany oqı otyryp Fırdaýsıdyń qoǵamtanýshy ǵalym bolǵandyǵyna tań qalmasqa amal joqtyǵyna toqtaldy. Shahnamada búgingi qoǵamtanýshylar aıtyp júrgen qoǵamnyń birneshe satydan turatyn damý úlgileri týraly aıtylǵandyǵyna nazar aýdardy. Fırdaýsı resmı túrde qoǵamtanýshy emes, biraq myń jyldan astam ýaqyt buryn ómir súrgen Fırdaýsıdyń Shahnamasyn oqı otyryp aqyndy qoǵamtanýshy emes dep aıtý qıyn ekendigin atap kórsetti.
Fırdaýsıdyń Shahnamasy jáne Qazaq ádebıeti atty dóńgelek ústelge Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Iran Islam Respýblıkasy Almaty qalasyndaǵy Bas Konsýly Mýhsın Faǵanı myrza men Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Iran Islam Respýblıkasy Elshiliginiń mádenı ister boıynsha keńesshisi Álı Akbar Talebı Mátın myrza qatysyp, Fırdaýsıdyń parsy ádebıeti men álem ádebıetinen alatyn orny týraly jan-jaqty baıandap berdi.
Atalmysh ádebı ári mádenı shara aıasynda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Iran Islam Respýblıkasy Almaty qalasyndaǵy Bas Konsýly Mýhsın Faǵanı myrza Irantaný ortalyǵyna birqatar ǵylymı ádebıetter syıǵa tartty. Bul kitaptardy Reseıdegi Ibn Sına qory jaryqqa shyǵarǵan. Al syıǵa berilgen kitaptar til, ádebıet, mádenıet, tarıh, fılosofııa jáne t.b. ǵylym salalaryna arnalǵan belgili shyǵystanýshylardyń eńbekteri bolyp keledi. Aldaǵy ýaqytta bul kitaptardy ırantaný bóliminiń stýdentteri qosymsha oqýlyq nemese oqý quraly retinde paıdalana alatyndyǵy erekshe qýantardyq jaǵdaı ekenin aıta ketken jón.
Fırdaýsı kúnine jınalǵan zııaly qaýym dóńgelek ústel barysynda bul shyǵarmanyń kólemi qanshalyqty úlken bolsa, búgingi zamanaýı qoǵamǵa aıtar úndeýi sonshalyqty mol jáne aldaǵy ýaqytta zertteýshiler áli talaı Shahnama shyǵarmasyna qaıta oralady degen pikirmen tarqady.
Ǵ.Qambarbekova,
Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasynyń
oǵa oqytýshysy, f.ǵ.k.
