Atyraý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń qoryn tolyqtyrǵan qundy jádigerlerdiń biri Saraıshyq qalasynyń qazbasynan tabylǵan qysh ydys – albarello. Qazba jumysy kezinde (2017j.) tandyr peshtiń tútin júretin arnasynan bútin kúıinde tabylǵan bolatyn.
Qysh ydystyń tulǵasy ılındr pishindi, túbi saqınaly tuǵyrly kelgen, aıyryqsha keń moıyndy. Ydys sarǵysh topyraq tústes syrmen syrlanǵan. Syrly ydystyń tulǵasy oıýly kompozıııamen kórkemdelgen. Tik tilik syzyqtarmen syzylǵan tórt jolaqtan turady, arasyna kóldeneń bólingen eki trapeııa túrindegi belgini shtrıhtap ornatqan. Joǵary jaǵynda tórtjapyraqty gúldi frız júrgizilgen. Iyq bóligi tik syzyqtarmen sektorlarǵa bólingen, bul beldeý 20 trapeııadan turady. Moıny shyrsha tárizdes órnekpen áshekeılengen. Sirá, oıýlar júıesi ydys mindetindegi jalpy logıkanyń mán mátininde oqylsa kerek.
Albarello - dárilik maılar men suıyqtyqtardy saqtaý, tasymaldaý úshin jasalatyn arnaýly ydys. Bul ydysty ortaǵasyrlarda Uly Jibek joly boıyndaǵy Saraıshyqqa Qyrymnan ákelgen bolýy múmkin dep joramaldaımyz. Óıtkeni sol kezderde Qyrym jaǵalaýynda Genýıa kolonııalary bolǵany málim. Al albarello álemde eýropalyqtardyń, ásirese ıtalııalyqtardyń tehnologııasy boıynsha daıyndalǵan ónim retinde esepteledi. Biraq, ydystyń Saraıshyqta jasalý múmkindigin de joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy.
Albarello ataýynyń maǵynasy týraly aıta ketsek, bizdiń munaıly óńir adamdary úshin «barrel» sózi birshama tanys bolar. Munaı kóleminiń ólshem birligin barrelmen esepteıdi. Barrel aǵylshyn tilinde «bóshke» degen sóz. Bul sóz aǵylshyn tiline kóne franýz tilinen ense, óz kezeginde franýzdarǵa arab tilinen kirgen. «Ál» degen arab tilindegi kómekshi sóz ózinen keıin keletin sózderdiń túsindirmesi retinde qoldanylady.
Albarello ydysynyń pishini de bóshke túrinde jasalǵany biraz jaıdy ańǵartsa kerek.
