(Kollajdy jasaǵan Amangeldi QIIaS)
Búginginiń balasy shybyqty at qylyp minip, asyq oınap, alyspaıdy. Qaladaǵysyn aıtpaǵanda, aýylda ósip jatqandardyń ózi kók jáshikti aınalsoqtap, telefonǵa telmiredi. Mundaıda tórt qabyrǵaly bólmeden attap shyǵa almaıtyn qalanyń balasyn tipti de aıap ketetiniń ras. Ashyq aspannyń astynda asyr salyp oınaı almaǵan bala eriksiz mýltfılmderdi múlt jibermeıdi, oıynshyqtardy aldanysh etedi. Biraq bala oıynshyqpen oınap jatqanda, biz – ata-ana bolashaǵymyzben oınap júredi ekenbiz. Nege?
Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda «Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty – sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý... Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy», degen bolatyn. Al biz búgingi qoǵamnyń jetkinshekterin jazǵyrýdan buryn, osy nárdi áý basta olarǵa sińire aldyq pa degendi oıladyq pa? Mamandar buǵan «joq» dep kesimdi jaýap aıtyp otyr. Balabaqshadaǵy tárbıe men sheteldiń mýltfılmderin bylaı qoıǵanda, bir ǵana oıynshyq arqyly biz balalardyń sanasyn ýlap jatyrmyz degendi aıtady psıhologtar men ulttyq oıynshyq shyǵarýmen aınalysyp júrgen sanaýly ultjandy bıznesmender.
Abaı Jetinshi qarasózinde: «Jas bala anadan týǵanda eki túrli minezben týady... Bireýi – bilsem eken demeklik. Ne kórse soǵan talpynyp, jaltyr-jultyr etken bolsa, oǵan qyzyǵyp, aýzyna salyp, dámin tatyp qarap, tamaǵyna, betine basyp qarap, syrnaı-kerneı bolsa daýysyna umtylyp, onan erjetińkiregende ıt úrse de, mal shýlasa da, bireý kúlse de, bireý jylasa da tura júgirip, «ol nemene?», «bul nemene?» dep, «ol nege úıtedi?» dep, «bul nege búıtedi?» dep, kózi kórgen, qulaǵy estigenniń bárin surap, tynyshtyq kórmeıdi. Munyń bári – jan qumary, bilsem eken, kórsem eken, úırensem eken degen», deıdi. Búgingi kúni balanyń sol bilsem eken degen qııalyn shashy jalbyrap, bet-aýzynan qan aqqan Chakı, qubyjyq beınesinde Fnaf, kózi aqqan Mangl «qanattandyryp» júr. Qazaq batyrynyń beınesin elestetkendi qoıyp, estip te kórmegen bala «Órmekshi adam», «Betmen», «Sýpermen» bolǵysy kelmeı, qaıtsin?!
Qazaqy oıynshyqtardyń jeti birdeı túrin shyǵaryp júrgen «Jeti óner.kz» kompanııasynyń dırektory Erasyl Qasyqbaev oıynshyqtardyń bala damýyna erekshe yqpal etetinin aıtady. «Oıynshyq – balany ýaqytsha aldaıtyn qural ǵana emes, ol tanymdyq dúnıe. Zııaly ult bolyp qalyptasý úshin balanyń ıntellektýaldyq damýyna erekshe kóńil bólgen jón. Iaǵnı bala eń aldymen, saýsaq ushynyń sezýi arqyly ózi ustap otyrǵan zat týraly túsinik qalyptastyrady. Qoldaǵy motorıka men sensorıkanyń durys damýy, logıkasy men este ustaý qabiletiniń damýyna yqpal etedi. Óıtkeni mıdaǵy osy usaq motorıkaǵa jaýapty ortalyq pen sóıleý ortalyǵy jáne ıntellektýaldyq ortalyq úsheýi bir-birine jaqyn ornalasqan. Demek osylardyń bireýi durys damymasa, qalǵandarynyń áreket etýine keri áser etedi», deıdi Erasyl Sákenuly.
Demek bala nemen oınasa, erteń sonyń «jolyn qýady». Elimizde 2007 jyly 21 shildede qabyldanǵan «Oıynshyqtardyń qaýipsizdigi» týraly zań bar. Soǵan saı Bilim jáne ǵylym mınıstri 2008 jyly 10 maýsymda №337 buıryq boıynsha oıynshyqtardy pedagogıkalyq-psıhologııalyq saraptamadan ótkizý erejesin shyǵarǵan bolatyn. Biz kóterip otyrǵan máseleni de osy qujat sheshýi tıis edi. Alaıda, 2011 jyldyń 15 shildesindegi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyna engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlarǵa sáıkes bul saraptamanyń qajettiligi alynyp tastalady. Kóz túgil, kóńildi de qýantyp úlgermegen ulttyq standarttyń endi qaıta qalpyna kelýi múmkin be?
Mundaı standarttyń ózge elder shegelep bekitip te qoıǵany anyq. Derekterge súıensek, Germanııada balalar oıynshyǵyna jarty ǵasyrdan beri «Spiel gut» degen uıym saraptama júrgizilip keledi eken. Onda oıynshyqtardy psıhologııalyq-pedagogıkalyq saraptamadan ótkizý de mindettelgen kórinedi. Iaǵnı bul belgi qoıylmaǵan oıynshyqtar Germanııanyń bazaryna shyǵarylmaıdy.
«Shynymen de qazirgi keı oıynshyqtar adamgershilikke, tipti jaratylysqa qaıshy keledi. Sondyqtan Qazaqstan Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa Keden odaǵynyń biryńǵaı aýmaǵynda júzege asyrylatyn oıynshyqtardyń psıhologııalyq-pedagogıkalyq qaýipsizdik talaptaryn belgileý boıynsha «Oıynshyqtardyń qaýipsizdigi týraly» Kedendik odaqtyń tehnıkalyq reglamentine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly usynystarǵa bastamashylyq etilgen. Keden odaǵynda bizdiń bastamamyzdy jaqtaǵan el kóp bolǵanymen, sarapshylardyń pikiri ártúrli bolyp jatyr. Mysaly, qazir shyǵyp jatqan jynys músheleri aıqyn kórsetilgen «pýpsıkterdi» bala tárbıelep otyrǵan ana retinde óz basym qoldamaımyn. Al medıına jaǵyndaǵy ókilderimiz ol balaǵa reprodýktıvtik tárbıe beredi, sondyqtan kerek degen oı bildiredi. Qaı eldi alsaq ta bala oıynshyq arqyly tárbıelenedi. Oıynshyq balanyń psıhıkasyna, tulǵa bolyp qalyptasýyna, tanym-túsinigine úlken áserin tıgizbeı qoımaıdy. Dúnıejúzilik tájirıbege qaraı otyryp, oıynshyqtarǵa «usynylǵan» jáne «usynylmaǵan» degen belgini ata-analarǵa kómek retinde usynǵan durys», degen Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Balalardyń quqyqtaryn qorǵaý komıteti Adamgershilik rýhanı qundylyqtardy nyǵaıtý jáne aqparattyq súıemeldeý basqarmasynyń basshysy Gúlnash Qoshqarova máseleniń tek zańmen retteý arqyly ǵana sheshilmeıtinin aıtady.
Onyń aıtýynsha oıynshyqtyń eń alǵashqy sarapshysy ata-ana bolýy qajet. «Balaǵa oıynshyq tańdaýda ata-analardyń saýattylyq tanytyp, jaýapkershilikpen qaraǵany durys. Materıaldyq turǵyda zattyń sapasyna ǵana kóńil bólip qoımaı, ár oıynshyq balama qalaı áser etedi, qandaı tárbıelik máni bar densaýlyǵyna jáne psıhıkalyq damýyna zııan keltirmes pe eken degendi de eskerýi durys dep oılaımyn. Al sol ata-analardy aqparattandyrýmen jumys jasaıtyndar biz ben sizder. Atalǵan másele tek memlekettik mekemelerdiń ǵana emes, jalpy halyqtyń, qoǵamnyń birlesip qarastyratyn ortaq máselesi ekeni belgili. Osy turǵyda ata-analar oıynshyq tańdaýda ulttyq dúnıetanymymyzǵa jat oıynshyqtardy emes, tárbıelik máni bar oıynshyqtarǵa kóńil bólip, suranys týdyrsa, atalǵan másele birshama retteleri sózsiz», degen Gúlnash Hamıtqyzy elimizde ulttyq oıynshyqtar jasaıtyndardyń az ekenin, al shyǵyp jatqan oıynshyqtardyń qaltany qaǵatynyn aıtady.
Shynynda da, Qazaqstanda ulttyq oıynshyqtar shyǵaratyn kásipkerler az. Onymen qoımaı olar suranysty tolyqtaı qanaǵattandyryp otyrǵan joq. Biz joǵaryda aıtqan «Jeti óner.kz» kompanııasynyń óndiristik qaýqary aıyna 2 mln teńgeniń oıynshyǵyn shyǵarýǵa ǵana jetip otyr. Tek aǵashtan, sapaly túrli-tústi boıaýlardy paıdalanyp oıynshyq óndiretin eh úshin bul azdyq eteri sózsiz. Soǵan qaramastan, aldaǵy ýaqytta «Jeti óner.kz» kompanııasynyń negizin qalaýshy, «Jeti oıynshyq» jobasynyń avtory Sáken Bolysov kúnine 7-8 mln teńgeniń ónimin óndirýdi josparlap otyrǵanyn aıtady. «Negizinde men aǵashtan ulttyq aspaptar jasaıtyn shebermin. 2010 jyldan beri oıynshyqtar jasaýdy qolǵa ala bastadym. «Jeti oıynshyqtyń» negizgileriniń biri – aǵashtan jasalǵan, qurastyrmaly kıiz úı men dombyra. Balanyń tiline jeńil bolý úshin qurastyrýdyń barysyn óleń joldarymen keltirip, qosymsha túsindirme kitapshasyn da shyǵardyq. Osyǵan uqsas maǵynaly oıýlar dep atalatyn, 70 túrli bólshekten quralatyn syrmaqtar men tekemetter bar. Ulttyq saz aspaptarynyń balalarǵa arnalyp jasalǵan túrin de osy jobaǵa jatqyzamyz», deıdi S.Bolysov.
Budan bólek elimizde tek qazaq tilinde ertegi oqyp, án aıtatyn elektrondy oıynshyqtar da shyǵyp jatyr. Kásipker Ǵalymbek Qyzyrbekuly shyǵaratyn «Elektrondy kıiz úıde» balalarǵa arnalǵan 1200 shyǵarma jınaqtalsa, Qanathan Ábilǵalıuly men Janar Saılaýbekqyzy birlesip óndirip jatqan «Aqyldy qoıanda» 3000-nan asa, «Aqyldy qalamda» 2500-deı balalar qazynasy qamtylǵany kóńilge qýanysh uıalatady.
«Bala tárbıesi – óner. Óner bolǵanda aýyr óner. Jeke bir ǵylym ıesi bolýdy tileıtin óner. Bala tar oıly, aqymaq bolsa bala kináli emes. Tárbıeshi kináli. Bala sulýlyqtan lázzat ala bilmeıtin mylqaý jandy bolsa bala aıypty emes. Tárbıeshi jazaly» demeı me Maǵjan Jumabaev! Búgin biz balalarymyzdy batystyq barbılermen aldasaq, erteńgi urpaq bizdi qartaıǵan shaǵymyzda qarttar úıine súıremesine kim kepil?!
Maıgúl SULTAN,
«Egemen Qazaqstan»
