Halyq qoldaýymen Quralaı Meırambek «Qazaqstan daýysy» megajobasynyń jeńimpazy atandy. Baıqaýdyń aqtyq synynda jobada úzdik óner kórsetip kelgen tórt qatysýshy tartysqa tústi. Ereje boıynsha qatysýshylar jeke jáne óz tálimgerimen ónerin ortaǵa salyp, jeńimpaz kórermenniń daýys berýi arqyly sheshildi.
Nátıjesinde tórtinshi oryn Arýjan Aıdarbekke buıyryp, úshinshi oryndy Ernar Amandyq, ekinshi oryndy Erik Tólenov ıelense, bas júldeni Syr elinen kelgen 18 jastaǵy Quralaı Meırambek qanjyǵasyna baılady.
Degenmen, jobanyń ádil bolmaǵanyn aıtyp, narazylyǵyn bildirgender de tabyldy. Úshinshi orynǵa ıe bolǵan Ernar Amandyqtyń tálimgeri Maıra Muhamedqyzy fınalda qazaq ánin shákirtinen basqa eshkimniń artyq oryndaı almaǵanyn aıtty.
Jeńiske meniń balam bir qadam jetpeı qaldy. Kóbi «Berilgen daýysymyz qabyldanbady» dep shaǵym aıtyp jatyr. Bul jerde kimdiki durys, kimdiki burys ekenin aıta almaımyn. Biraq, meniń shákirtim jan-jaqty óner kórsetti. Menińshe sál de bolsa ádildik jetpedi. Qazaq áni men qazaq óneri úshin eń bolmaǵanda ekinshi oryn alý kerek edi, - deıdi Maıra Muhamedqyzy.
Alaıda, Quralaıdyń tálimgeri Sáken Maıǵazıev shákirtiniń ózgege uqsamaıtyn daýysy men án aıtý tehnıkasyn kásibı ánshilerdiń ózi qaıtalaı almaıtynyn tilge tıek etip, jeńis syılaǵan kórermenge alǵysyn bildirdi.
Kózi qaraqty kórermenge alǵysymdy aıtqym keledi. Quralaı jeńiske ábden laıyq. Gúlnur Orazymbetovanyń Quralaıǵa yrymdap bergen boı tumaryn jaqsylyqqa baladym. Gúlnurdyń repertýaryndaǵy ánimen bastap, tolǵaýymen aıaqtaǵanymyz da beker bolmady. Bul ánder jeńiske jeteledi. Halyqqa rızashylyǵymdy bildiremin.
Atalmysh mýzykalyq jobaǵa qatysýshylar elimizdiń barlyq óńirinen jáne shet memleketterden qatysyp, talantymen tanyldy. 6 myńǵa jýyq ánshiniń arasynan sýrylyp shyqqan Quralaıdyń óneri, rasynda, halyqty tánti etti. Quralaı Meırambek barlyq kezeńde eń myqty degen ánderdi oryndap, erekshe ıirimderdi qosyp, halyqtyń júregine jetkizýge tyrysqanyn aıtty.
Bul joba maǵan senimdilik berdi. Ár kez kórermennen shabyt alyp otyrdym. Osy joly birlesip tańdaǵan án halyqtyń kóńilinen shyqty dep oılaımyn. Sol sebepti bul jeńiske halyqtyń arqasynda jettim. Barlyq qoldaǵan jandarǵa, qazaq eline, jerlesterime rahmet. Erekshe alǵysymdy tálimgerim Sáken aǵaǵa bildirgim keledi. Osy kisiniń arqasynda osyndaı dárejege jettim, - dep tálimgerine rızashylyǵyn jetkizdi.
Ónerli otbasynda dúnıege kelgen ánshiniń ata-anasy mýzyka mamany. Úlken ápkesi Gúlzát Ádbikárimova belgili «Qońyr» tobynyń ánshisi. Ekinshi ápkesi Ulpan Ábdikárimova opera salasynda qyzmet istese, aǵasy Baqdaýlet medıına salasynyń qyzmetkeri bolsa da ándi naqyshyna keltirip oryndaıdy. Úıdiń kenjesi, 9-synyp oqıtyn Dýlat Ábdikárim de birneshe baıqaýlardyń júldegeri atanyp júr. Jobaǵa qatysýyn asyǵa kútken Quralaı irikteý kezeńi bastalǵanda óziniń armanyn ata-anasyna aıtyp, otbasynyń qoldaýymen irikteý kezeńnen sátti ótken. Osylaısha jas ánshi juldyzdy ómirine qadam basady.
Alǵashqy tájirıbem otbasymnan bastaý alady. Otbasym óner adamdary bolǵandyqtan, úıde meniń jasym jobaǵa laıyq kelip turǵandyqtan ata-anam ruqsatyn berdi, - deıdi jeńimpaz.
Sonymen qatar, Quralaı Meırambek jobadan utqan 5 mıllıon teńgeni armandaryna jumsaıtynyn aıtyp, josparymen de bólisti.
Men bul qarajatty ónerime jumsaımyn jáne ata-anama kómek retinde beremin. Opera bolsyn, dástúrli án bolsyn barlyq janrda erkin shyrqaı alatyn ánshi bolǵym keledi. Osy armanymdy qolǵa alyp, álemdik arenaǵa shyǵyp, elimniń kók týyn jelbiretkim keledi.- deıdi ánshi.
Kúni keshe ótken «Qazaqstan daýysy» jobasynyń jeńimpazy Quralaı Meırambektiń tálimgeri Sáken Maıǵazıev shákirtiniń qateligine kóz jumyp kelgen. Óıtkeni, Quralaıdyń múkindigine qarap, jeńimpaz bolatynyn sezgen.
Meniń tobymdaǵy on alty qatysýshy da «Qazaqstan daýysy» ataǵyna laıyqty. Degenmen, sanaýly adam sanamda júrdi. Olar keıbir sátsizdikke baılanysty jobadan shyǵyp otyrdy. Ondaı sátsizdik Quralaıda da boldy. Biraq ózimniń strategııalyq josparym men boljamymdy jasadym. Ár óner kórsetken saıyn Quralaıdyń san qyrlary ashyla berdi. Onyń potenıalyna qarap «Kórsetkennen kórseteri kóp shyǵar, bergeninen bereri kóp shyǵar» dep sońyna deıin jetelep keldim. Sezimim men úmitimniń aldamaǵanyna táńirge shúkir deımin.
Alaıda, Quralaı Meırambektiń joba boıy tańdaǵan ánderi talqyǵa salynyp, synǵa ushyrady. Kópshiliktiń aıtýy boıynsha, kórmeı tańdaý kezeńindegi «Qorqyt-qobyz» áninen basqa ándi ánshi oryndaı almaǵan.
Quralaıdyń oryndaǵan ánderiniń ishinde erekshe unaǵany, árıne, ol álemdi jaýlaǵan Ramazan Taımanovtyń «Qorqyt-qobyz» áni. Biraq, basqa qatysýshylar renjimesin, dál Quralaı sııaqty este qalarlyqtaı áni bolsa ol ánshiniń myqty ekenine kúmán keltirmegen bolar edim. Demek, Quralaıdyń kórsete alatyndaı áni bar. Bul án onyń tólqujaty. Al odan bólek fınalda oryndaǵan tolǵaýy da, aǵylshynsha, túrikshe oryndaǵan ánderi de erekshe, ǵajap, sátti shyqty dep esepteımin. Sol sebepti, Quralaı Meırambek jeńiske ábden laıyq boldy.
Jobanyń sharty boıynsha, Sáken Maıǵazıev shákirtimen «MýzArt» tobynyń repertýaryndaǵy «Zaman-aı» ánin oryndady. Sodan keıin halyqtan keshirim surady.
Ómir degen tepe-teńdikten, aq pen qaradan, kún men túnnen turady. Meniń tamaǵymnyń aýyrýyn, dýetimizdiń sátsiz shyǵýynyń ózin men jaqsylyqqa baladym. Bir jaǵynan Alla synap, ekinshi jaǵynan jeńisti násip etti. Halyqtyń aldynda daýsymdy kórsete almaǵanym Quralaıdyń jeńisiniń qasynda túk emes.
Degenmen, dýettiń sátsiz shyqqanyna qaramastan tálimger men shákirti oryndaǵan án halyq júreginen oryn aldy. Nátıjesinde eń joǵarǵy upaıdy jınady. Sáken Maıǵazıev jobanyń ádil ótkenin, barlyq qatysýshynyń da «Qazaqstan daýysy» ataǵyna laıyq ekenin aıtty. Sonymen qatar, jeńis syılaǵan halyqqa ystyq yqylasyn jetkizdi.
Halyqqa alǵystan basqa aıtarym joq. Quralaıdyń jankúıerleriniń belsendiligine rahmet. Shynyna kelsek biz sizdermen ǵana óner adamymyz, kıeli sahnada óner kórsetip júrgenimiz tek sizderdiń arqańyz. Alla barshańyzǵa jar bolsyn, - dep aq tilegin joldady.
Eske sala keteıik, alty aıǵa sozylǵan «Qazaqstan daýysy» jobasynyń fınaly 25-jeltoqsanda ótti.
Aıym ABDRAShIT,
"Adyrna" ulttyq portaly
