Joljazba
Ushaqtyń tekpesheginen túse bere jolaýshylardy úlken avtobýs kútip turdy. Opyr-topyr túsip, syıǵanymyzsha minip aldyq. 20-30 metrden keıin avtobýs toqtap, esigin aıqara ashty. Bárimiz qaıtadan túsip qaldyq. Avtobýs keri burylyp, qol sozym jerde turǵan ushaqtaǵy basqa jolaýshylardy alyp kelýge qaıtadan ketti. Qudaı biledi, eger ushaqtaǵylar beri qaraı jaıaý aıańdasa, biz avtobýstan túsip bolǵansha olar da kelip úlgerer edi. Meıli ǵoı, bul da bir tártip shyǵar…
Aeroport ishi ári tar, ári sonaý ótken zamannan qalǵan jóndeýimen tur eken. Eger qazaqstandyq nemese sheteldik rejısserlar alda-jalda keshegi sovet ýaqyty týraly kıno túsiretin bolsa, osy áýejaı sol zamannyń kelbetin aına-qatesiz jetkizetini anyq. Ábden eskirgen, surqaı. Esigi ashylyp-jabylǵan saıyn shıq-shıq etedi. Ǵımarat tar bolǵandyqtan shyǵar, saparǵa shyǵatyn jolaýshylar ushaqty jertólede kútip otyrýǵa májbúr. Onyń jalǵyz esikten basqa kún sáýlesi túsetin bir tesigi joq. Qudaı ózi keshirsin, quddy bir syrtta jaý ushaqtary tóbeden bomba jaýdyryp, sol soıqannan bas saýǵalap jer astynda jasyrynyp otyrǵan soǵys adamdaryna uqsaısyń…
Buryn-sońdy bul qalaǵa jolym túspegen edi, Nursultan áýejaıynan aspandap alyp-ushqan kóńilimdi Oraldyń áýejaıy osylaısha sý sepkendeı basyp tastady. Qansha degenmen áýejaı qalanyń basty qaqpasynyń biri ǵoı. «Qandaı qala boldy eken, adamdary qandaı, shahardyń qandaı ereksheligi bar?» dep, eski qalany bir kórýge qumartyp kelgen adamnyń aldynan sonaý sovet zamanyn eske túsiretin aeroport shyqqanda, osyǵan tuńǵysh prezıdenttiń aty berilgende jarqyrap turar ma edi dep eriksiz oılaısyń.
Degenmen de oraldyqtar er kóńildi jandar eken. Anaý aeroporttan keıin eńsem túsip, dúnıeniń bári surqaı tartyp kele jatqanda taksıst jigitterdiń adal qyzmeti kóńilimdi bir kóterip tastady. «Turaqty jumys joq. Kedeıdiń tirliginde ne qyzyq bolsyn…» – dep taksıst jigit qalaǵa jetkenshe áńgimesin bastady. Paradoks. Álemdegi eń baı kenishterdiń biri, Qarashyǵanaqtyń dál irgesindegi el jumystyń joqtyǵy men kedeıshiliktiń kebin aıtady. Aına arqyly artqy oryndyqtaǵy maǵan bir qarap qoıyp, taksıst sózin sabaqtap keledi.
«Oralda jumys tabý óte qıyn. Munaı men gaz salasyna qoly jetkender ǵana turady. Kóbisi Reseıge jaqqa baryp jumys isteıdi. Reseı qalalary bizge jaqyn ǵoı. Olar da halyq kóp bolǵannan keıin be, bizge qaraǵanda sharýalary myqty… Negizi, Oralda úlken óndiris joq. Ashylyp jatqan kásiporyndar da óte az. Amal joq, osylaı taksı aıdap, jolaýshy tasyp nápaqa tabamyz, bolmasa jazdyń kúnderi qurylysqa jaldanyp, maýsymdyq jumys isteımiz. Áıteýir, kún kórýdiń amaly ǵoı. Oblysty qansha baı dese de, shekesi shylqyp, baılyǵy tasyp jatqan halyqty kórmedim. Bári qarapaıym tirshilik keship jatyr. Bizdiń oblystyń taǵy bir problemasy – jol. Ásirese aýdandarǵa jolyń tússe tipten qınalasyń. Bókeıordasy aýdanyna baratyn jarty joldyń kóbisi asfalt degen ne ekenin bilmeıdi. Jaýyndy-shashyndy kóktem-kúzderde joldyń mı-batpaǵy shyǵyp, kólikterdiń júrýi tipten qıyndaıdy».
Oralǵa birinshi márte kelip otyrǵanymdy bilgen jigit aǵasy ár qonaqúıge jetelep aparyp, ózi alǵa túsip, tirkeýshi qyzdarǵa «bul kisi alystan kele jatyr eken, durystaý oryn taýyp berińder» dep ańqyldap, eki-úsheýine bas suǵyp júrip, aqyrynda «Oral» qonaqúıinen oryn aldyq. Árıne, oryn tabyla ketkenine qýandym. Áıtpese aldynda biz kirgen «Qurmet», taǵy da basqa qonaqúılerde múldem oryn joq boldy. Soǵan qaraǵanda Oralǵa syrt jaqtan qonaqtar kóp keletin sııaqty. «Oral» qonaqúıiniń baǵasy salystyra aıtqanda arzan eken. Biraq munda da sovet zamanynan qalǵan kórinister jetip jatyr… Jalpy alǵanda, jergilikti turǵyndar óte mádenıetti, sypaıy, qonaqjaı. Kóshede jol surasań, ynty-shyntysymen túsindirip beredi. Eski ǵımarat bolsa da, qonaqúıdiń qyzmet kórsetý sapasy óte joǵary eken.
Batys Qazaqstan oblysy Reseı Federaııasynyń bes: Astrahan, Volgograd, Saratov, Samara, Orynbor jáne ózimizdiń Aqtóbe oblysymen shektesip jatyr ǵoı. Bálkim, Reseımen aýyly aralas, qoıy qoralas jatqandyqtan bolar, bul óńirde memlekettik tilge qaraǵanda orys tiliniń mereıi ústem be dep qaldym. Áıteýir, osy qalada bolǵan úsh kúnde kóshe, kafe-ashanalarda, qonaqúıde qanshama jergilikti adamdarmen tildestim, barlyǵy resmı tilge júırik, óziń bas bolyp qazaqsha sóılemeseń, á degennen orys tilinde saıraı jóneledi eken. Áıtpese oblys halqynyń sany 2016 jyldyń 1 qańtaryna 636,9 myń adamdy qurasa, sonyń 74,29 paıyzy (ınternetten alyndy) qazaq ultynyń ókilderi. Oblys halqynyń teń jartysyna jýyǵy, ıaǵnı 317,2 myń adam nemese barlyq halyq sanynyń 49,8 paıyzy qalalyq jerlerde turady.
Iaǵnı Batys Qazaqstan oblysy halqynyń tórtten birin ǵana ózge ulttyń ókilderi qurap otyrsa da, memlekettik tildiń mártebesi áli de óz deńgeıinde emes. Bálkim, osy maqala jaryq kórgennen keıin osy oblystaǵy til basqarmasynyń basshylary «mine, bizdiń oblysta qazaq tiliniń kórsetkishi mynandaı, qaǵaz-qujattarymyzdyń qazaqsha tildegi kórsetkishi mynandaı» dep daý aıtýy da múmkin. Biraq men ózim kórgen, ózim kýá bolǵan jaıttardy ǵana aıtyp otyrmyn. Oblys halqynyń 75 paıyzy qazaq bolsa da, áli kúnge eki aýdan oryssha atalady. Kaztalov jáne Zelenov aýdandary. Jaı ǵana mysal retinde alar bolsaq, ózim jaqsy biletin Jambyl oblysy halqynyń 72,55 paıyzy (ınternetten alyndy) qazaq ultynan turady eken. Iaǵnı paıyzǵa shaqqanda Jambylǵa qaraǵanda Batys Qazaqstan oblysynda qazaqtar kóp turady. Biraq eki oblystaǵy qazaq tiliniń jaǵdaıy múldem eki túrli.
Oral qalasyn qaq jaryp ótetin eń úlken dańǵyldyń biri – Drýjba kóshesin qazaqshalap Dostyq dep aýystyryp, keıinnen azshylyqtaǵy ózge ulttardyń da úlesin erekshe eskergen bolýy kerek, qazir bul kóshe «Dostyq – Drýjba» dep, qos ataýdy ıemdenip tur. Kóshe boıyna ilingen taqtaıshalarda dál osylaı jazylǵan. Bul ne qylǵan jalpaqshesheılik ekenin túsinbedim. Bul jerde men batysqazaqstandyq baýyrlarymdy jerden alyp, jerge salyp otyrǵanym joq. «Balyq basynan shirıdi» degen, negizi, oblys basshylarynyń ózi qazaq tiliniń qanat jaıýyna asa yqylasty emes sııaqty. Oral qalasynda júrgen kezimde joldaýdy talqylaýǵa baılanysty oblys ákimdigi alqasynyń májilisi ótti. Oblys ákimi Altaı Kólginovtiń ózi tóraǵalyq etken bul jıynda minbege kóterilgenderdiń 90 paıyzy orys tilinde baıandama jasady. Tipti arasynda aǵylshynsha sóılegender de boldy. Oblys ákiminiń ózi ár sóıleýshige sóz bergen saıyn eki tilde habarlap otyrdy. Eger oblys basshysynyń ózi meılinshe ana tilinde sóılep, memlekettik tildi ózgelerge úlgi etpese, memlekettik tildi bılik tili jasamasa, qarapaıym halyq qazaq tiliniń qadirin, qudiretin, aıbaryn qanshalyqty sezinedi?
Oral – qabyrǵasy aǵashtan órilgen eski úıleri kóp qala ǵana emes, ádemi eskertkishterimen de erekshe kózge túsetin shahar. Abaı, Qurmanǵazy, Dına, Syrym Datuly, Juban Moldaǵalıev, Jahansha Dosmuhamedov, Qadyr Myrza Áli jáne taǵy basqa da alyptardyń eskertkishteri óte sátti shyqqan. Turǵan jerleri de keremet. Qalanyń kórkin ashyp tur. Biraq osynaý alyptardyń arasynan Chapaevtyń da eskertkishi «men mundamyn» degendeı syǵalaıdy. Sovet Odaǵy álpeshtegen kommýnıst batyrlardyń biri Frýnze esimimen atalatyn kóshe de álgi Dostyq-Drýjba dańǵylyn kesip ótip, uzynynan kósilip jatyr.
Oblys ortalyǵynyń irgesinde úlken kent jatyr. Alǵash ataýyn estigende «Jańylys estip turǵan bolarmyn, múmkin, ataýy «Qashaǵan» bolar» dep oılaǵanym ras. Joq, «Zachagan» eken. Shaǵan ózeniniń boıynda ornalasqandyqtan, osylaı oryssha atalyp ketipti.
Osy kenttegi №30 mektepte Oral qalasynyń ákimi Murat Muqaevtyń eseptik kezdesýi ótti. Qala ákiminiń kezdesýi degen aty bolmasa, negizgi esepti Zachagan kentiniń ákimi Ádilbek Qadyrov berdi. Qala ákimi sóz sóılep, turǵyndardyń suraqtaryna jaýap berýmen shekteldi. Negizi, jergilikti gazetterdegi habarlandyrýlarda «19 qańtar kúni saǵat 17:00-de Oral qalasynyń ákimi esep beredi» dep jazylǵandaı edi. «Sonda esepti nege qala ákimi bermedi?» degen suraqty, árıne, eshkim qoımady.
Mektepte ótkennen bolar, eki ákimniń esebinde muǵalimder aıaqtarynan tik turyp qyzmet etti. Kelgen adamdardan qaı mekemeden nemese qaı kósheniń turǵyny ekenin aqyryn surap, jıyn ótetin ekinshi qabatqa siltep otyrdy.
Jıynǵa sál erterek baryp, aldyńǵy qatarlardyń birine otyra ketken edim, óńkeı muǵalimderdiń ortasyna jaıǵasyp alyppyn. Olardyń májbúrli túrde kelgenderi á degennen-aq baıqalyp qaldy. Óıtkeni «Kózderine bir kórindik qoı, endi qaıta bersek bolar ma eken? Jınalys tezirek bitse eken» dep, ózara áńgime aıtyp, bul zalǵa amalsyz kelgenderin sezdirip, eger adam kóbeıip bara jatsa tezirek sytylyp ketýge shaq otyrdy. Ákimdi kúnde kóre bermeımiz, osy sátte jaǵdaıymyzdy aıtyp qalaıyq dep talpynǵan muǵalimdi kórmedim.
Zaldaǵy oryndar aqyryndap tola bastady. Árkim qalaǵan ornyna jaıǵasyp jatqandaı kóringenimen, aldyńǵy qatarǵa eshkim aıaq baspady. Biraq bul oryndar jıyn bastalar shaqta bas suqqan úlken kisilerge buıyrdy. El aıaǵy basylǵan sátte qala ákimi Murat Muqaevtyń tóbesi de kórindi. Ákim keń zalǵa kire salysymen aldyńǵa qatardaǵy úlken kisilermen quraq usha amandasyp, jaǵdaılaryn surap, mıkrofondy ala salyp, jıyndy bastap ketti. Bastaǵany sol – kent ákimine sóz berdi. Jergilikti aqparat quraldarynyń jazýyna qaraǵanda, kent ákimi Ádilbek Jánibekuly ótken jylǵy eseptik kezdesýinde «kelesi esebimde qazaqsha baıandama jasaımyn» dep ýáde bergen eken. Ýádesinde qanshalyqty turǵany bul joly anyq baıqaldy. Baıandamasyndaǵy qazaqsha joldardy qınalyńqyrap bolsa da, áıteýir, oqyp shyqty. Biraq memlekettik tilde erkin sóıleı almaıtyny báribir bilinip tur. Kent ákiminiń ejiktep qazaqshalaǵany memlekettik tilge degen qurmeti, álde basqasy ma, qala ákimi men jergilikti turǵyndar bul máselege kóńil aýdarmady.
Kent ákiminiń ish pystyratyn uzaq-sonar baıandamasynan keıin jáshiktegi hattar oqylyp, qalyń uıqyǵa ketip bara jatqan halyqty sergitip tastady. Sosyn baryp qana zaldan suraqtar qoıyldy. Mine, sol kezde ákimdik qyzmetkerleri mıkrofondy eń aldymen aldyńǵy qatarda otyrǵan aqsaqaldarǵa berýmen boldy. Shynyn aıtý kerek, olardyń keıbiri mıkrofonǵa umtylǵan da joq. Iaǵnı sóıleýge anaý aıtqandaı qulyqtary bolmaǵan sııaqty. Qala ákimi «Al, endi zaldaǵylar suraq qoısyn…» deýi muń eken, zaldaǵy halyq qozǵalaqtap, arasynan birnesheýi mıkrofonǵa umtyla berdi. Biraq ákimdiktegiler «siz sóıleńizshi» degendeı mıkrofondy belgili bir aqsaqaldarǵa uzatýmen boldy. Qala ákimi bul kórinisti kórip tursa da, kórmegendeı keıip tanytty. Al mıkrofondy tyqpalap, zorlyqpen ustatqan aqsaqaldar ne aıtsyn?
Bir tańǵalǵanym, úlkenderdiń ózderi de orysshaǵa zýyldap tur. Bylaısha aıtqanda, mıkrofon ustaǵandarda qazaqsha sóılemedim-aý degendeı qysylý, ımený bolǵan joq. Soǵan qaraǵanda mundaı jıyndar burynnan orys tilinde ótip júrse kerek. Árıne, úlkenderdiń ishinde birdi-ekili másele kótergenderi de boldy. Biraq sózderiniń sońy «kent ákiminiń esebin qanaǵattanarlyq dep baǵalaýlaryńyzdy ótinemin» deýmen aıaqtalyp jatty.
Shaǵyn ǵana bolsa da, Zachagannyń máselesi shash etekten. Gaz baǵasyn tóleýdegi qıyndyqtar, keı kóshelerde jaryq joq, barynyń ózi ólimsirep janady, jol nashar, keıbirinde asfalt tóselmegen, mádenıet úıi salynsa, jastar arasynda buzaqylyq órship barady, qalaǵa qatynaýdyń qıyndyqtary… Halyqty erkin sóıletse, aıtatyn taqyryp az emes eken.
Aıtpaqshy, jergilikti gazetterdiń birinen Oral qalasyndaǵy Depo kópiriniń qurylysy bıylǵy jyldyń tamyz-qyrkúıek aılarynda aıaqtalyp, paıdalanýǵa beriletini týraly aqparatty oqyp qaldym. Negizi, 2017 jyldyń naýryz aıynda bastalǵan bul qurylys eki jylǵa josparlanyp, 2019 jyly aıaqtalýy tıis edi. Byltyr áleýmettik jelide osy kópir úlken shý bolǵan-dy. Qoǵamdyq belsendi Aıbolat Bókenov 2,3 mlrd teńgege jobalanǵan kópir qurylysyna buryn qoldanylǵan, ıaǵnı shirigi bar qubyrlardy paıdalanyp jatqanyn aıtyp dabyl kótergen-di. Tipti áleýmettik jelilerge osy sózderin aıǵaqtaıtyn vıdeolar da saldy. Osy saparymda Aıbolatpen de sóılestim. Ol máseleni tipten arydan bastaıdy.
– Bul daýdyń basy ózimniń eki aýyldasymnan bastaldy, – deıdi bizben áńgimesinde Aıbolat Bókenov. – Osy kópir qurylysynda jumys istep júrgen eki jigit jalaqylarynyń tym azdyǵyn aıtyp keldi. Sodan qurylys basshylaryna jolyǵyp, mán-jaıdy anyqtadym. Sóıtse, olar «qaıta qurylysshy jigitter bizge qaryz, biz olardy oqyttyq, qoldaryna kýálik berdik» deıdi. Iá, shynynda, olarǵa «dánekerleýshi, kirpish qalaýshy» degen sııaqty kýálik bergen. Biraq ol jigitter bul kásip boıynsha múldem oqymapty. Sonda kýálikti qaıdan alǵan? Osyny anyqtamaq bolyp bir top jýrnalısti ertip, qurylys basyna bardym. Biraq kúzetshiler «arnaıy qurylys kıimderiń joq, bastaryńa kirpish qulap ketse, kim jaýap beredi?» dep alańǵa jolatpaı qoıdy. Degenmen alǵan betimnen qaıtpaı, buryshty aınala bere temir qaqpadan ózim sekirip tústim. Sóıtsem, biz túgil, qurylysshylardyń ózderinde de arnaıy kıimder joq, úı kıimimen, aıaǵyndaǵy jeńil súıretpemen betondy kúrekpen shaıqap, barlyq jumysty qolmen atqaryp jatyr. Áleýmettik jelige bul sózderimdi dáleldeıtin de vıdeolar saldym. Biraq selt etken basshylar bolmady.
Áleýmettik jelilerde qandaı vıdeo tursa da, qoǵamdyq belsendi Aıbolat Bókenovtiń aıtqandaryn dáleldeý tym qıyn. Qurylys basshylary ártúrli sebep aıtýy múmkin. Jeme-jemge kelgende ózderin aqtap alary sózsiz. Biraq osy jaıttar sebep boldy ma, álde el ishinde ártúrli áńgimeniń kóbeıip bara jatqany sebep boldy ma, áıteýir, Depo kópiriniń bıyl paıdalanýǵa beriletini týraly aqparat oraldyqtardy qatty qýantyp tastady.
Árıne, Batys Qazaqstan oblysy kóshtiń eń sońynda qalǵan ólermen óńir emes. Ózine tán tirshiligi bar. Bolashaǵy, damýy bar dep sıpattalatyn aımaqtardyń biri. Degenmen de Oral óńiri qudaı bergen keni men gazynyń arqasynda qorasy qoıǵa, sharasy maıǵa tolǵan baqýatty aımaqtyń biri dep aıtýǵa bola ma? Alystaǵy aýylyn, shalǵaıdaǵy qystaýyn kórmeı, oblys ortalyǵynda júrgen úsh-tórt kúngi saparymda, shyny kerek, osy suraqqa jaýap taba almadym…
Oralhan DÁÝIT
zhasalash.kz
