Aısha bıbi kesenesi (XI-XII ǵǵ.)

2913

Aısha bıbi kesenesi HI-HII ǵasyrlarda turǵyzylǵan ortaǵasyrlyq arhıtektýranyń eń úzdik nusqasy.

Bizdiń ǵajap ólkemizge aıaq basqan árbir adam musylman álemi qurmet tutatyn, «áýlıe oryn» dep atalǵan ortaǵasyrlyq sáýlet óneriniń injý-marjany. Kesene qabyrǵalarynyń syrtqy jaǵy qoldan oıylǵan oıý-órnekteri bar 62 túrli terrakot qysh taqtalarmen kómkerilgen. Ár qıly úılesim men nusqalardan turatyn, túrli ósimdik gúlderi men geometrııalyq túrler sarynyndaǵy órnekterge baı. Bul ortalyq Azııa men Qazaqstandaǵy ónboıy oıý-órnektermen kómkerilgen jalǵyz eskertkish. Terrakot qysh taqtalardyń 18-shi qalanymynda arabtyń kýfa áripterimen oıýlanǵan «Kúz...bulttar...jer ǵajaıyp...» degen tylsym sózder  jazylǵan. Keseneniń ishki jaǵynda jer besik tur. Ańyz boıynsha keseneni ǵashyǵy Shah Mahmýd Qarahan saldyrǵan eken.

Jerlengen adam týraly tek ańyzdar ǵana saqtalǵan. Ańyzdardyń birinde Taraz bıleýshisi Qarahanǵa ińkárlik sapary kezinde jylan shaǵyp, qaıtys bolǵan, Zeńgi baba men Anýar begimniń arý qyzy Aısha bıbi týraly aıtylady. Ańyz boıynsha - Qarahan óziniń súıiktisine arnap keremet kesene saldyrǵan.


“Rýhanı jańǵyrý” baǵdarlamasy aıasynda 

Jambyl obylsy ákimdiginiń mádenıet,

arhıvter jáne qujattama basqarmasy men

“Adyrna”ulttyq portalynyń  birlesken jobasy


 

Pikirler