Aqtóbe oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy janynda 156 qoǵamdyq kelisim keńesi jumys jasaıdy. Atap aıtsaq, onyń ishinde bireýi — oblystyq, 4-eýi — qalalyq, 12-si — aýdandyq, 138-i — aýyldyq. Sondaı-aq bir óndiris ornynda qoǵamdyq kelisim keńesi bar. Jalpy, bulardyń quramynda 1134 múshe tirkelgen.
Aqtóbe oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy janyndaǵy keńester qyzmetin iske asyrý bóliminiń sarapshy mamany Túlkibaı Saparovtyń aıtýynsha, qoǵamdyq kelisim keńesiniń basty mindeti — óńirdegi turaqtylyqty, etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi nyǵaıtý jáne saqtaý maqsatyndaǵy jumystardy úılestire otyryp, qoǵamǵa qyzmet etý.
— Búkilqazaqstandyq birliktiń biregeı modelin qalyptastyrýda elimizde Qazaqstan halqy Assambleıasy mańyzdy ról atqaryp keledi. Onyń ishinde Aqtóbe oblysynda Qazaqstan halqy Assambleıasy 1998 jyldan beri jumys jasap keledi.
Kópetnosty Qazaqstan úshin turaqtylyqty, etnosaralyq kelisimdi qamtamsyz etý — memlekettik saıasattyń mańyzdy basymdyqtarynyń biri, áleýmettik – ekonomıkalyq jáne saıası reformalardy júrgizýdiń negizgi mindeti.
Qazaqstan halqy Assambleıasynyń negizgi tiregi – etnomádenı birlestikter. Bastapqyda olar ulttyq jandaný proessterin eńserip, árbir etnostyń mádenı qundylyqtary men salt-dástúr, tili men dininiń dáriptelýin kózdedi. Bul maqsatty olar sátti iske asyrdy dep aıtýǵa bolady. Óıtkeni memleket tarapynan qoldaý men kómek jetkilikti boldy. Búgingi tańda oblysta 16 etnomádenı birlestik jumys isteıdi. Bıyl jyl basynan beri etnomádenı birlestikter 108 shara ótkizip, oǵan 2539 adam qatysty, — deıdi ol.
Túlkibaı Saparovtyń aıtýynsha, bıylǵy jyldyń 9 aıynda Aqtóbe oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasy janyndaǵy qoǵamdyq kelisim keńesi 484 shara ótkizip, oǵan oblystyń 6186 turǵyny qatysqan.
Búginde qoǵamdyq kelisim keńesi janynda 153 analar keńesi qyzmet atqarýda. Onyń 942 múshesi bar. Analar keńesi barlyq aýdan men aýyldyq okrýgterde qurylyp, óz qyzmetin úılestirip júrgizýde. Analar keńesi músheliginde pedagogtar, mekeme basshylary, belsendi zeınetkerler, jeke kásipkerler, úı sharýasyndaǵy analar, etnomádenı birlestikterdiń músheleri, medıatorlar bar.
— Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn iske asyrý aıasynda analar keńesiniń qyzmeti teńdestirilgen etnosaralyq qatynasty qalyptastyrýǵa baǵyttalatyn bolady.Analar keńesiniń maqsaty — «Rýhanı jańǵyrý» jalpyulttyq baǵdarlamasyn, qazaq halqynyń salt-dástúrlerin, mádenıetin nasıhattaýmen qatar jastarǵa rýhanı-adamgershilik tárbıe berý, ulttyq qundylyqtardy boılaryna sińirý, urpaq boıyna qazaqstandyq patrıotızmdi tárbıeleý, azqamtylǵan jáne kópbalaly otbasylarǵa qaıyrymdylyq kómek berýdi uıymdastyrý, otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý. Bıyl jyl basynda el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı analar keńesiniń uıymdastyrýymen «Táýelsiz eldiń arý analary» atty qoǵamdyq-saıası is-shara ótkizildi. Atalǵan is-sharada elimizdiń osy kúngi jetistigin aıtý, boılarynda ulttyq rýhy, Otanǵa, eline degen patrıottyq sezimi qalyptasqan analardy bolashaq urpaqqa úlgi etý, tarıhymyzdy tanytý boldy. Is-sharaǵa 150-den astam adam qatysty. Sondaı-aq analar keńesiniń uıymdastyrýymen ZOOM platformasynda Qazaqstan halqynyń birligi kúnine oraı «Bir shańyraq astynda» qoǵamdyq-saıası is-sharasy júzege asyryldy. Sonymen qatar oblystyq analar keńesiniń tóraǵalarynyń qoǵamdyq qabyldaýlar júrgizildi. Is-shara barysynda analar keńesiniń tóraǵasy men keńes músheleri az qamtylǵan otbasylarmen kezdesip, keńes-nasıhat ótkizdi. Qabyldaýlar Shalqar, Alǵa, Oıyl, Yrǵyz aýdandarynda jáne Aqtóbe qalasynda ótti, — deıdi sarapshy maman.
Qazaqstan halqy Assambleıasy qyzmetiniń bir baǵyty – medıaııany damytý. Bıyl «Qoǵamdyq qarym-qatynas salasynda medıaııany damytý» baǵyty boıynsha Áıteke bı, Muǵaljar, Temir, aýdandarynda semınar-keńester uıymdastyrylsa, Aqtóbe qalasyndaǵy joǵary oqý oryndary men mektepterde 60 dóńgelek ústel ótkizildi. Jalpy medıaııa qyzmetine halyqtyń suranysy artyp keledi. Bıyl osy maqsatta ótkizilgen sharaǵa oblystyń 1261 turǵyny qatysqan.
Túlkibaı Saparovtyń aıtýynsha, Aqtóbe oblysynda «Qoǵamdyq kelisim» mekemesi janynan qurylǵan «Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysynyń óńirlik shtaby úzdiksiz jumys jasaıdy. Bul qozǵalystyń belsendileri qoǵamdyq jumystarmen jáne qaıyrymdylyqpen aınalysady.
«Jańǵyrý joly» jastar qozǵalysy jumysynyń basym baǵyttarynyń biri — jastar uıymdaryn shoǵyrlandyrý. Bul óńirdegi jastar uıymdarynyń qatysýymen etnosaralyq qatynastar salasyndaǵy birlik pen kelisimdi saqtaýǵa baǵyttalǵan birlesken áleýmettik jobalardy iske asyrýǵa múmkindik beredi. Sonyń nátıjesinde bıyl qozǵalystyń bastamasymen 23 shara ótkizilip, oǵan 709 adam qatysqan.
— Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdiginiń 30 jyl tolýyna baılanysty «30 ıgi is» qaıyrymdylyq akııasyna Aqtóbe oblysy Qazaqstan halqy Assambleıasynyń janyndaǵy etnomádenı birlestikterdiń ókilderi belsene qatysyp jatyr. Máselen,
9 aıdyń ishinde 6 591 400 teńge kóleminde qaıyrymdylyq kórsetildi. Atap aıtsaq, «Ázirbaıjandar qaýymdastyǵynyń» músheleri jataqhanada turyp jatqan jalǵyzbasty ananyń bólmesine 2 000 000 teńge kóleminde jóndeý jumystaryn júrgizip berse, evreılerdiń «Shalom» etnomádenı birlestiginiń músheleri tyl ardagerleri S.Vanshteın men N.Trılıkovskaıaǵa 16 000 teńge kólemindegi azyq-túlik paketterin usyndy.
Rıdder qalasynda bolǵan órt saldaryn zardap shegip, baspanasyz qalǵan otbasylarǵa kómek kórsetýge baǵyttalǵan «Rıdder, biz birgemiz!» akııasy aıasynda «Aqtóbe oblysy kárister qaýymdastyǵy» birlestik tóraǵasy K.haı jáne «Ýrartý» Armıan qaýymdastyǵy» birlestik tóraǵasy G.Terterıan 50 000 teńgeden, «Ellada» etnomádenı birlestiginiń tóraǵasy I.Kozmov 20 000 teńge kóleminde aqshalaı kómek kórsetti, —deıdi maman.
Sondaı-aq jańa oqý jylynda birlestik músheleri «Mektepke jol» akııasyna qatysyp, 20 oqýshyǵa materıaldyq kómek kórsetken. Jyl sońyna deıin qoǵamdyq kelisim keńesteri el táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna oraı taǵy birqatar bastamalardy júzege asyrmaq.
Danagúl BAIMUQASh,
«Adyrna» ulttyq portaly.
