Sýretshi Jasulan: Nazarbaevqa arnap sýret salý oıymda joq!

30304

Elimizdiń jahandyq damýyna óz úlesterin qosyp júrgen talantty, daryndy jastar óte kóp. Búgingi qazaqtyń ónerli jas býyn ókilderiniń ishinen kásibı sýretshi Jasulan Egeýbaıdy da osy qatarǵa qosýǵa bolady. Onyń ulttyq bolmystan tamyr tartqan ár týyndysy adamnyń janyna rýhanı azyq, boıyna kúsh-qýat syılap, ulttyq rýhty kóterýge jeteleıdi. Jeli qoldanýshylary Jasulannyń salǵan sýretterine tánti bolyp, jumysyna joǵary baǵasyn berip te úlgergen. Endeshe, jas sýretshimen jaqynyraq tanysaıyq.

 - Jasulan, shyǵarmashylyq bastaýyńyz týraly aıtsańyz? Bul ónerge qalaı keldińiz?

- Suraǵyńyzǵa raqmet. Kishkentaı kezimnen túrli úıirmelerge, baıqaýlarǵa qatysyp, mekteptiń plakattaryn salyp, jan-jaqqa kórinip júldeli oryndar alyp, jastyqtyń býymen úzbeı sýret salyp júrdim. Úıirmede oqyp júrgenime 2 jyl tolǵanda, 6-synyp oqyp júrgen kezimde úıirmeden beretin apaıym maǵan «Almatyda osyndaı T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń mektep-ınternaty bar. Osy jaqta 6-synyp bitirip, ary qaraı 7-8-9 synyptardy sol jaqta oqyp, oqýyńdy jalǵastyrýǵa bolady»,- dep edi. Sóıtip úıdegilermen aqyldasyp, T.Júrgenov atyndaǵy óner akademııasynyń mektep-ınternatyna Mańǵystaýdan 2 bala bolyp, kóp uzamaı oqýǵa tapsyrdyq. Sol jaqtan sýrettiń qyr-syrlaryn alǵash tanyp, sýretti qalaı salý kerektigin, qylqalamdy qalaı ustaý kerektigin, t.b. kóptegen qajetti aqparattardy bildik. Sodan beri qaraı beıneleý ónerimen aınalysyp kele jatyrmyn.

- Jaqsy! Júrgenov atyndaǵy mektep-ınternatta oqydyńyz... Odan keıin JOO-ǵa tústińiz be?! Qaı jerde bilim aldyńyz?

- Men sol Júrgenovke tapsyrǵan kezde, bir qyzyǵy eń tómengi 14 ballmen oqýǵa tústim. Sol kezde úıdegiler oqýǵa tapsyrdym degenimde qatty qýandy. Sóıtip sol jaqta 9-synypqa deıin bilim aldym. Kishkentaı aýyldan 3000 shaqyrym alys jerge, úlken qalaǵa, oblysqa qaraı oqýǵa barý ózime qıyn boldy... Ne de bolsa da, 9-synypqa deıin oqyp, ary qaraı Aqtaý qalasyndaǵy Mańǵystaý óner kolledjinde Qosan Manap, Maqsat Shorahanov degen kásibı sýretshilerden bilim aldym. Sodan beri qaraı sol kisilerdiń bilimimen ónerimizdi damytyp kele jatyrmyz. Qazir Aqtóbe qalasyndaǵy Jubanov ýnıversıtetinde "Vızýaldy óner, kórkem eńbek jáne jobalaý" mamandyǵy boıynsha bilim alýdamyn.

- Sizdiń sýret salý stılińiz de erekshe eken! Jańa zamanaýı erekshe legpen sýret salyp kele jatyrsyz... Buny qazirgi tilmen aıtqanda strıt-art dep ataýǵa bolady ǵoı?

- Bizdiń úırengen, bilim alǵan tásilimiz – negizgi akademııalyq baǵyttaǵy salynǵan beıneleý óneri. Al qazirgi zamanǵa saı damyp jatqan strıt-art, sketch, mýral – olardyń bári beıneleý óneriniń bir túrleri. Qazir endi kóbinese monýmentaldi baǵytta sýret salamyn. Monýmentaldi keskindeme degen jarǵa sýret salý bolsa, mýral – úılerdiń syrttaryna sýret salý. Qazir kóbinese osyndaı jumystarmen aınalysýdamyn.

- Osy jaqynda teri ıleýmen aınalysatyn, búrkit ushyratyn jigitter maǵan teri ılep berdi. Men ózime tyń, jańa nársemen tanystym, terige sýret salyp kóreıin dedim. Qoldan ılengen qoıdyń terisine sýretti maıly boıaýmen saldyq. Buǵan 2-3 kún ýaqyt ketti. Bunyń jaǵylýy da, kebýi de 5-6 kúnge sozyldy, keıde 7-8 kúnge deıin sozylýy múmkin.

- Teride salǵan sýrette ańshylyq, saıatshylyqpen aınalysatyn qazaqtyń bir dástúri beınelenip kórsetilgen. Maǵan bul sýretti saldyrǵan Dáýlet degen búrkitshi jigit. Onyń qyzyǵatyny búrkit bolǵannan keıin myna búrkitti bergi planǵa birinshi qatarǵa qoıdyq. Ar jaǵyndaǵy búrkitterdi ushyryp otqan ańshylar, qus baǵatyn búrkitshiler. Onyń ar jaǵynda  Mańǵystaýdyń tanymal Sherqala deıtin taýy beınelengen. Tarıhy tereńde jatqan taýlardyń biri. Sony beınelep, kórsettik. Osyndaı maqsatpen terige sýret saldyq, kópshiliktiń nazaryna erekshe unady. Aldaǵy ýaqytta da terige sýret salyp, taǵy da kóptegen týyndylar salsaq pa degen oıymyz bar.

 - Árbir óner adamnyń boıyna atadan balaǵa qanmen beriletini nemese uzaq eńbektenýdiń arqasynda keletini belgili. Týma talant pa, álde eńbek pe? Ózińizdi qaı topqa jatqyzar edińiz?

- Ár adamnyń ózine saı ár túrli túsinigi bar. Bireýler talant mańyzdy deıdi. Bireýler eńbek mańyzdy deıdi. Maǵan ekeýi de mańyzdy. Talant bolmasa, eńbegiń bolmasa onda bári paıdasyz. Adamnyń óziniń ynta-nıeti de, oǵan ketken eńbegi, ýaqyty da bolmasa, ol óz qolyn esh damyta almaıdy. Men ózimdi eki topqa da jatqyza alamyn. Bala kúnimde naǵashylarymnyń sýret salatynyn kóretinmin. Biraq, qatty kásibı salǵanyn baıqamadym. Ózimniń oqyp, úıirmelerge qatysyp, osyndaı jetistikke jetýimniń bári de eńbektiń de, talanttyń da arqasynda dep oılaımyn.

 - Óz jumystaryńyzda ulttyq sananyń qalyptasýyna baǵyttalǵan qazaqtyń uly tulǵalaryn keńinen nasıhattaıdy ekensiz. Sizdiń oıyńyzsha, qazirgi zamannyń uly tulǵalary kim? Bolashaqta Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa arnap sýret salýyńyz múmkin be?

- Men qazirgi zamanda jeke tulǵa retinde tarıhta qalatyndaı myqty adamdardy baıqaǵan joqpyn. Nazarbaev t.s.s. adamdarǵa arnap sýret salý oıymda joq. Oıyma keledi dep te oılamaımyn. Sebebi, kóp nárseden habarym bolsyn, bolmasyn, óıtip jeke tarıhta qalatyndaı, tarıh kitabyńa jazatyndaı tulǵalardy kóp baıqap júrgen joqpyn. Múmkin bar shyǵar... Men ony bilmeımin. Men tek sýretpen, ónermen basymdy aýyrtyp júrgennen keıin óıtip ishki-syrtqy jaǵdaılarǵa qaraı kóp basymdy aýyrtpaımyn. Jáı ǵana ózim osyndaı ónermen aınalysyp, ony balalarǵa úıretip, shákirtterimdi bıikten kórsetkim keledi. Ónerdi bólek, saıasatty bólek ustap, ekeýin aralastyrmaı, óz ónerimmen halyqqa tanylyp, halyqtyń kózaıymy bolyp júrgen kezderim ǵoı qazir... Maǵan osylaı jaqsyraq!

 - Ózińizge unaıtyn sýretshilerdi ataı alasyz ba?

- Ózime jumystary erekshe unaıtyn Talǵat Tileýjanov, Jumaqyn Qaırambaev, Nurlan Qılybaev, Qosan Manap, Mereı Bekejan, Jomart Orazymbetov t.b. kóptegen sýretshiler bar. Jalpy elimizde myqty-myqty sýretshiler óte kóp. Joǵaryda atalǵan, odan bólek basqa da sýretshilerdiń sýretterin kórsem, erekshe áserli sezimde bolamyn. Ózimniń shabytym oıanǵandaı jaqsy kóńil-kúıde, jaqsy bir pozıııaǵa ornalasamyn...


- Ózińiz kartınalaryńyzdy satylymǵa qoıasyz ba? Oǵan degen suranys qandaı?

- Endi men qazir kóbinese satylymǵa qoıylatyndaı sýretter salyp júrgen joqpyn. Satylymǵa áli sýret shyǵaryp kórmedim. Jalpy oıymda bar.  Qazaqstannyń kóz toımas kórikti jerlerin, Mańǵystaýdyń ásem tabıǵatyn salyp, qazirgi emes burynǵy tarıhı tulǵalardyń portretterin salyp, satylymǵa qoısam ba degen oıym bar. Biraq, qazir jarǵa salýdan tapsyrys kelgen saıyn meniń  ýaqytym kóbine bosamaı júr.

 - Osy tusta bizdiń elimizdegi sýretshilerdiń eńbegine degen qoldaý men qyzyǵýshylyq qaı deńgeıde ekenine toqtalyńyzshy? Qazaqstandaǵy sýret óneriniń búgingi jaı-kúıine kóńilińiz tola ma?

- Jalpy sýretshilerge degen qoldaý óte jaqsy, óte keremet dep aıta almaımyn. Sebebi bizdiń jaqta óner, mádenıet jaǵy damymaı, aqsańdap tur. Ony baǵalaıtyn halyqtyń ál-aýqaty da qatty damyǵan dep aıta almaımyn. Kóp sýretshi dostarymnan estigenim de osy, bizde ókinishke qaraı qoldaý qatty kórsetilmegen...

 - Sýretshi bolsam dep talaptanyp júrgen jas sýretshilerge aıtar aqyl-keńesińiz? 

- Jalpy aıtar basty keńesim: Adam óz-ózińe senýi kerek! Ol talantqa da, óziniń eńbegine de, jalpy ózińe múltiksiz senýi tıis. Bir isti bastaıtyn kezde qoryqpaý kerek! Óıtkeni, qorqynysh adamnyń óziniń boıyndaǵy barlyq ónerdi de, ynta-talantty da joıyp jiberedi. Adam tek ózine senýi kerek. Ary qaraı talpyna berse, joǵaryǵa qaraı órmeleı berse, bıikke shyǵatyny sózsiz!

 -  Ózińiz mashyqtap, bilgenińizdi úıretip, daıyndap júrgen shákirtterińiz bar ma?

- Bilgenimdi úıretip júrgen shákirtterim barshylyq. Olardyń jetken jetistikteri óte jaqsy! Deńgeıleri de ózderiniń jasyna sáıkes. Tipti óziniń jasynan  asyp túsip, bir aıtqandy qaǵyp alyp úırenetin, sýretti jaqsy salatyn daryndy oqýshylarym bar. Barǵan jerlerinen únemi bas júlde, birinshi oryn ákelip, abyroıymdy kókke kóteretin shákirtterim baryna óte qýanamyn. Basty maqsatym – elimizge shyn mánisinde eńbegi sińer osyndaı kóptegen shákirtter daıyndaý, solardy óner jolyna beıimdeý, tarıhı mańyzy bar sýretter salý, osy sýretter arqyly zamandastarymyzdy ulttyq bolmysymyzdy tereń tanyp-bilýge shaqyrý!


- Suqbatyńyzǵa kóp raqmet! Oıǵa alǵan barlyq maqsattaryńyz oryndalsyn! Kelesi ǵajaıyptaryńyzdy asyǵa kútemiz!

Suhbattasqan: Zarına ÁShIRBEK,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar