Ártúrli tarıhı, áleýmettik, saıası sebepterge baılanysty elimizde birneshe ult ókili qonystanyp, birneshe ult basyn qosty. Búgingi tańda Qazaqstanda 130-dan astam ult pen ulys ómir súrýde. Osy ult ókilderi úshin qazaq jeri jeruıyqqa aınaldy. Qazaqstannyń kópultty memleketke aınalyp, bir shańyraq astynda beıbit ómir súrýi – elimizdiń basty jetistigi.
Dese de, elimizde ultarazdyq túsinispeýshilikter, etnosaralyq qaqtyǵystar oryn alyp jatady. Oǵan «Qordaı qyrqysy», Penjimdegi oqıǵa dálel. Mundaı qaqtyǵystar elimizdiń tutastylyǵy men birligine nuqsan keltirýi múmkin. Osy oqıǵalarǵa qatysty «Qazaqstannyń uıǵyr jastary odaǵynyń» tóraǵasy Rýstam Kaıryev bylaı dep pikir bildirdi:
«Mundaı qaqtyǵystar turmystyq, áleýmettik máselelerden týyndaıdy. Biraq elimizdegi ulttardyń, etnostardyń bir-birine degen jekkórý sezimi joq. Bir ultqa belgili bir qysym jasalyp jatqan joq. Áleýmettik jelilerde ony ýshyqtyryp, basqa jaǵynan kórsetetinder kóp. Alaıda «jaman ult bolmaıdy, jaman adam bolatynyn» umytpaıyq! Tatý-tátti ómir súreıik!».
Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń tapsyrysymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń uıymdastyryp jatqan “Birlik - bereke bastaýy” jobasy da eldi birlikke shaqyrady. Joba aıasynda ózge etnos ókilderin qoldap, olardyń qazaq tilin meńgerýine jaǵdaı jasaldy, túrli jarystar ótkizildi. «Jańǵyrý joly» óńirlik shtabynyń múshesi Chepel Vladımırmen kezdesý ótip, memlekettik tildiń mańyzdylyǵy talqylandy. Jastar toleranttylyq uǵymymen tanys bolyp, Qazaqstan halqy Assambleıasy ókilderimen tanys boldy.
Mundaı sharalar tek bir joba kóleminde shektelmeı, jalǵasyn tapsa ıgi. Óıtkeni «Birligi myqty el ozady» demekshi, halyq jáne etnosaralyq jaǵdaıymyz ońdy bolǵanda, belesterdi baǵyndyramyz.
«Adyrna» ulttyq portaly
