Psıhologtar adamnyń bát-álpetinen bastap, júrgen-turǵanyna deıin zerttep, ár áreketinen túıin shyǵaryp otyratyny belgili. Búgingi kezek adamnyń telefondy qalaı ustaıtynyna baılanysty minezin anyqtaý. Endeshe ózińizdi tekserińiz.
Eger telefondy bir qolǵa ustaıtyn bolsańyz, bul sizdiń segiz qyrly, byr syrly jan ekenińizdi kórsetedi. Siz barlyǵyn tap-tuınaqtaı etip jasaısyz. Ózińizge ne unaıdy, ne unamaıdy – birden anyqtaısyz. Az tyńdap, kóp sóıleısiz. Biraq eshkimniń kóńiline qaıaý túsirmeısiz. Shynaıy mahabbat pen jalǵan sezimniń parqyn ajyrata alasyz. Jan jaryńyz úshin taý qoparýǵa da daıynsyz.
Telefondy eki qolǵa ustap, (pernetaqtany) bas barmaq basatyn bolsańyz, er adamnyń ózińizge kóńil bólip, qamqor bolýyna múmkindik týǵyzasyz. Deneńizdi bosańsasytyp, qalypqa kelip almaı, esh iske kirise almaısyz. Ózińizge ne keregin ózgelerge ashyq aıtýdy úırenińiz jáne emoııaǵa erik berińiz.
Telefondy eki qolǵa ustap, qos bas barmaqpen basyp, mátin teretin bolsańyz, jetistikke kúrdeli jolmen jetesiz. Ol úshin janyńyzda baǵyt-baǵdar berer senimdi serigińiz bolýy kerek. Sonda ǵana ózińizge senip, alǵa qadam basasyz. Bireý qoldap otyrmasa, esh iske moıyn bura almaısyz. Aınalańyzdan qoldaý kórmedińiz eken, bitti. Bári keri ketýi múmkin.
Telefondy bir qolǵa ustap, suq saýsaqpen mátin teretin bolsańyz, sizge tynysh ta birqalypty ómir tán. Ózgeler áldenege qol jetkizý úshin barlyǵyn qurban etýge barsyz. Adam kóp jınalǵan jerden boıyńyzdy aýlaq salasyz. Janyńyz jaı tabatyn tynysh jerde uzaq ýaqyt turaqtaısyz. Mahabbatta da solaı, tynysh ómirdi tańdaısyz. Tek jaqyndaryńyzdyń kóz jasyn kótere almaısyz. Janyńyzǵa kim qandaı qaıaý salsa da, birden keshire beresiz.
"Adyrna" ulttyq portaly.
