Búgin — Muǵalimder kúni. Alashtyń aqyny Maǵjan Jumabaevtyń «Alty alashtyń basy bir jerge qosylsa, tórdegi oryn — ustazdiki» degen bir aýyz sózi osynaý mamandyq ıeleriniń qoǵamdaǵy ornyn aıshyqtap turǵandaı. Jas urpaqtyń boıyna bilimmen qosa izgilik nárin sebetin muǵalimder qaýymy úshin bul merekeniń mańyzy zor.
Muǵalimder kúni 1994 jyldan beri dúnıe júziniń 100-den astam memleketinde qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisinde atap ótiledi. Al birqatar elderde bul mereke 5 qazan kúni toılanady. Bizdiń memleketimizde de bul merekeni qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisi dep belgilengen.
Dálirek aıtsaq, muǵalimder kúni 1965 jyly 29 qyrkúıekte KSRO joǵarǵy keńesi prezıdýmynyń buıryǵymen qazan aıynyń alǵashqy jeksenbisine qoıylǵan. Sondaı-aq 1966 jyly 5 qazanda IýNESKO men Halyqaralyq eńbek uıymynyń ókilderi "Muǵalimderdiń mártebesine qatysty usynystar" qujatyna qol qoıǵan.
Qazaqstandyq ustazdar bul merekeni mindetti túrde pedagogıkalyq ujymmen birge atap ótedi. Sondaı-aq, bul kúni úzdik ustazdar merekelik is-sharalarda marapattalady.
Sońǵy ózgeristerge sáıkes, ustazdar birneshe ǵana qujat toltyrýǵa mindetteldi. Olardan artyq eshqandaı qujat suralmaýy tıis. Sondaı-aq aldaǵy 3 jylda muǵalimderdiń jalaqysy ár jyly 25 paıyzǵa artatyn boldy.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz Joldaýynda pedagogterdiń jalaqysyn arttyrýdy tapsyrǵan. Onyń aıasynda byltyr 1 qańtardan bastap muǵalimderdiń jalaqysy 25 paıyzǵa ósti. Bul basy ǵana, óıtkeni, aldaǵy 3 jylda olardyń jalaqysy ár jyly 25 paıyzǵa artyp otyrýy tıis.
2019 jyly 27 jeltoqsanda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Pedagog mártebesi týraly» Zańǵa qol qoıdy.«Pedagog mártebesi týraly» QR Zańy 21 baptan turady jáne elimizdegi 500 myńnan astam pedagogtiń múddelerin qorǵaýdy kózdeıdi. Zań normalary mektepke deıingi, orta, kásiptik jáne tehnıkalyq bilim berý, qosymsha bilim berý, mamandandyrylǵan, arnaıy bilim berý uıymdarynyń, ádistemelik kabınetterdiń pedagogterine qatysty talaptardy qamtıdy.
Qujatta qamtylǵan pedagogtiń quqyqtaryn keńeıtý normalary olardyń jeke tulǵalyq damýyna jáne oqý úderisin jetildirýine yqpal etedi. Sondaı-aq pedagogterdi qyzmetine jatpaıtyn jumysqa tartý, shamadan tys eseptilik, negizsiz tekserýler júrgizýge tyıym salý arqyly olardyń júktemesin azaıtý ózekti másele. Osyǵan baılanysty naqty sankııalar kózdelgen. «Pedagog mártebesi týraly» Zańdy iske asyrý úshin respýblıkalyq bıýdjetten 2020-2022 jyldarǵa qosymsha 2 trln. 282 mlrd. teńge (2020 jyly – 404 mlrd. teńge, 2021 jyly – 770 mlrd. teńge, 2022 jyly –1 trln. 108 mlrd. teńge) bólindi.
"Adyrna" ulttyq portaly elimizdegi barlyq ustazdardy kásibı merekelerimen quttyqtaıdy. Barsha ustazdardyń denine saýlyq, shyǵarmashylyq tabystar jáne zerek, daryndy shákirtteriniń kóp bolýyn tileımiz.
"Adyrna" ulttyq portaly.
