Jahandaný dáýirimen birge adamzat damýynyń tórtinshi – postındýstrıaldy kezeńi kelip jetti. Bul qoǵamda dúnıege kelgen Z urpaǵyn 2010 jyldan bastap ómir esigin ashyp jatqan Alfa(A) urpaǵy almastyrýda. Jasandy ıntellekt zamanynda er jetetin bul tulǵalardyń paıym deńgeıi ózgeshe bolyp keledi, sol sııaqty, ózindik qundylyqtary da basqa bolatyny sózsiz.
Árip tanymaı jatyp gadjet tilin aldymen meńgeretin bul jetkinshekter úshin talǵam erkindigi men ózin-ózi jetildirý máselesi birinshi orynda turady. Olar áleýmettik jelidegi paraqshalary arqyly óz daralyǵyn jan-jaqty aıshyqtaıdy, sonymen qatar, ózderi jaqsy kóretin mýltfılmder men mýzykany «aqyldy algorıtm» júıelep beretinine úırengen. Sandyq tehnologııalar jańalyǵyn qalaı paıdalanýdy sábı kezinen meńgergendikten, bolashaqta jyldam áreketke beıimdelgen erekshe keńistikte ómir súretini daýsyz.
Olaı bolsa, búgingi aqparattyq qoǵamdaǵy ǵylym-bilim júıesi osyndaı damý úrdisindegi tulǵalarǵa laıyqty júıelengen be? Bul salanyń qazirgi ahýaly qandaı?
Postındýstrıaldy qoǵamdaǵy ǵylym-bilimniń qazaqstandyq modeli týraly «Aspandau» ǵylymı-bilim berý Qorynyń negizin qalaýshy, ǵalym, DBA Qanat Nurov óziniń «Aqparattyq qoǵam aǵartýshylarynyń manıfesi» kitabynda taldap, ózindik ereksheligin aıqyn kórsetip beredi.
Aqparattyq qoǵamdaǵy bilim berýdiń maqsaty basqa. Endigi bilim obektisi bolatyn tulǵa óz boıyndaǵy rýh, jan, ar-ojdan, ujymdyq beısanalyq, sýper-ego, t.b. sııaqty obektıvti qundylyqtar júıesin jete túsinip alyp, ózin-ózi shyǵarmashylyq damytýy mańyzdy. Aqparattyq qoǵamda bilim berýshi men alýshynyń maqsatqa jetýiniń alǵysharty – olardyń boıynda ishki motıvaııanyń bolýynda jatyr. Qazaqstandaǵy ǵylym-bilim júıesi aqparattyq qoǵam ıdeologııasy men fılosofııasyn negizge alǵanda ǵana maqsatyna jetýi múmkin.
«Aqparattyq qoǵam aǵartýshylarynyń manıfesi» eńbeginde avtor elimizdegi ǵylym-bilim júıesiniń damýyna osyǵan deıin kedergi keltirip kelgen birneshe faktordy ataıdy.
Birinshiden, postkeńestik kezeńde bilim berý salasy deıdeologızaııaǵa ushyrap, moraldyq tárbıeniń kúrt tómendep ketýi qundylyqtarymyz ben dúnıetanymymyzǵa ózindik salqynyn tıgizip ketti. Birizdilikten jyraqtalǵan soń, ǵylym qańtarylyp, bilim tozdy. Sonymen qatar, naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý kezinde teris tájirıbeni ıdealdandyrý qoǵamdyq moral men adamgershiliktiń quldyraýyna alyp keldi.
Ekinshiden, postkeńestik kezeńde dinı kertartpalyq beleń alyp, pragmatızm men ýtılıtarızm ústemdik qurdy. Ateızmdi dáriptegen keńes ıdeologııasy júıesinen jańa bosaǵan qazaq qoǵamy ártúrli dinı aǵymdardyń tuzaǵyna op-ońaı túsip qaldy.
Úshinshiden, beleń alǵan jemqorlyq faktory ǵylym-bilim salasyn damytpady. Memleket tarapynan ǵylymǵa bólingen qarjy jetkiliksiz bolýǵa aınaldy, bilim júıesin osy salady dúdamal jolmen jetistikke jetken biliksiz «ǵalymdar» jaýlap aldy. Olar shyn mánindegi daryndy mamandardyń ǵylymı izdenisin yǵystyra bastady. Ǵylym óli kúıge tústi, al bilim – ǵylymnan alshaqtap ketti.
Avtordyń ýájine júginsek, dál qazir elimizdegi bilimniń akademııalyq deńgeıi qatty tómendep ketken. «Arnaıy orta bilim men kásiptik-tehnıkalyq, ıa bolmasa, ınjenerlik-pedagogıkalyq bilimdi bylaı qoıaıyq, qazir ǵylymı izdenisti kózdeıtin joǵary bilimniń ózi de memlekettik bilim berý standarty boıynsha «kásibı» deńgeıden aspaı qaldy», - deıdi ǵalym. Onyń pikirinshe, barlyq joǵarǵy bilim aldymen akademııalyq(ǵylymı) sıpatqa ıe bolýy tıis, sodan keıin ǵana kásibı (praktıkalyq) sıpaty bolýy bolýy kerek. Mysaly, ǵylymı-pedagogıkalyq salada mamandyq alǵysy keletin óz salasyna ınnovaııalyq tehnologııalar men ózge de ǵylymı jetistikterdi óndiriske alyp kelýi – damýǵa serpin beredi.
Ǵylym-bilim berý salasynyń endigi jerdegi maqsaty – aqparattyq qoǵam tulǵasyn qalyptastyrý bolǵany durys. Qazir dene eńbeginiń dáýiri ótti, budan bylaı, jeke tulǵanyń talanty men ıntellektýaldy qabiletin damytýǵa kúsh salý mańyzdy. Bul jerdegi tulǵa — bilim berýdiń passıvti obektisi emes, óziniń bilim proesiniń belsendi shyǵarmashylyq sýbektisi. Oqytýshy men oqýshy bir rólden basqa rólge erkin aýysý arqyly úırene de, úırete alady.
Akademııalyq bilimniń zamanaýı proesi ómir boıy — týǵannan sońǵy demi taýsylǵanǵa deıin sozylatyny belgili. Alaıda, bilim neǵurlym progressıvti ǵylymı jetistikterge súıenetin bolsa ǵana aqparattyq qoǵam tulǵasynyń ózin-ózi damytýy úshin ońtaıly jaǵdaı týǵyza alady. Bul júıe damýdyń ózindik ereksheligi, fılosofııasy hám ıdeologııasymen erekshelenedi. Sandyq tehnologııalar men telekommýnıkaııalardyń ómirimizge dendep enýimen tyǵyz baılanysty bolǵandyqtan, bul júıede adam neǵurlym óz-ózin úzdiksiz jetildirip, aqparat almasyp, jan-jaǵymen qarym-qatynasqa ashyq bolýy mańyzdy. Dene eńbeginiń dáýiri ótkendikten, endigi jerde talanty men ıntellektýaldy qabiletiniń arqasynda nápaqasyn taýyp jeı alatyn bolýy kerek.
Jańa júıede tarıh, demografııa, psıhologııa, áleýmettaný jáne t.b. ǵylymdary neǵurlym úlken mánge ıe bolady. Tek osy ǵylymdar ǵana bilim berý teorııasy men praktıkasyn jetildirý úshin qajetti áleýmettik proesterdiń boljamdyq modelin qurýǵa qabiletti. Eger aqparattyq qoǵam tulǵasy osyndaı ózgeristerge daıyn bolyp, basqalardan oza damýyna múmkinshilik ashylsyn desek, bulardyń júıeli damýy asa mańyzdy bolyp tabylady.
Óz eńbeginde ǵalym Ǵ.I.Nurov aqparattyq qoǵamdaǵy bilim berý strategııasyn usynady. Jeke tulǵalyq potenıaldy qalyptastyrý úshin tutas qoǵamdy sanany ózgertý kerek, ol úshin tórt túrli mańyzdy mindet alǵa tartylady.
Onyń alǵashqysy, «Tanymnyń jedel komponenti» (TJK) boıynsha álemde, aınalasynda bolyp jatqan ózgeris-oqıǵalardyń aq-qarasyn ajyrata alatyndaı jeke tulǵanyń qalyptasqan uǵym-tanymy bolýy kerektigi aıtylady. Úlken kólemdi aqparatty óńdeı alatyndaı, totalıtarlyq rejım jetegindegi qoǵamdyq sana manıpýlıaııalaryna túsip qalmaıtyndaı, júıeli synı oılaý ereksheligin damytý mańyzdy.
Kelesi, «Qundylyqtardyń obektıvti júıesi» (QOJ) boıynsha sanany ýlaıtyn keri ilimderge jol bermeıtin rýhanı jáne zaıyrly qundylyqtardyń obektıvti moralin ashý baǵytyna basymdylyq berilse, úshinshi, «Jalpyadamzattyq ulttyq ıdeıada» (JUI) barlyq qazaqstandyqtardyń boıynda postkeńestik, postkolonıaldyq, neokolonıaldyq, panıslamdyq jáne qazaqtyń ulttyq táýelsiz memleketine ıa ultqa ústemdik júrgizgisi keletin kez kelgen ımperııalyq yqpalǵa qarsy tura alatyn tıtýldyq ulttyń egıdasynda azamattyq ulttyq biregeılikti qalyptastyrý qajettigi sóz bolady.
Degenmen, aqparattyq qoǵamda kózdeletin eń basty ıdeıa – «erkin quqyqtyq sanaǵa» (EQS) ıe bolý. Eń sońynda, avtor jalpyǵa ortaq dúnıetanymda quqyqtyq sananyń erkin bolýy – qoǵamdyq sananyń ósýine bastaıtyn tóte jol ekenin atap ótedi. Munyń bári ǵylymı negizde, júıeli júzege asýy kerek.
Bul eńbekte ǵylymı-tehnıkalyq úderis qazirgi ǵylym-bilimniń bólinbes bólshegi ekeni kórinedi. Bilim berý mekemeleriniń akademııalyq erkindigin jáne ózin-ózi basqarýdyń avtonomdylyǵyn saqtaı otyryp, úzdiksiz akademııalyq bilim berýdiń biryńǵaı ulttyq modelin ornatý qajet. Sonyń ishinde «Ashyq tulǵany qalyptastyrý» – ýaqyt talaby retinde kórinis beredi. Ǵylymı negizdelgen synı oılaý, qundylyqtardyń obektıvti júıesin ózektendirý jáne nasıhattaý, barsha álemge ashyq bolý, erkin quqyqtyq sanany damytý arqyly qoǵamdyq sanany ózgertý, akademııalyq jáne kásiptik bilim berýde t.b. ulttyq model qalyptastyrý da avtor úshin ózekti másele.
Aqparattyq qoǵam – jahandaný órkenıeti jetistikteri arqyly jańadan kelip jatqan júıe bolǵandyqtan, ony mádenı jańǵyrtý, aqparattyq tulǵa qalyptastyrý jolynda mańdaı terin tógetin aǵartýshylardyń bolýy mańyzdy. Manıfest – jańanyń jarshysy. Aqparattyq qoǵamnyń da óz júıesi, erejesi bolýy tıis. Bul eńbektiń «Aqparattyq qoǵam aǵartýshylary manıfesi» dep atalýy da sondyqtan. Bul kitap «Aspandaý» qorynyń aspandau.kz saıtynda barsha oqyrmandarǵa qoljetimdi. Manıfeske onyń qundylyqtaryn, ıdeıalaryn bólisetin kez kelgen adam qosyla alady. Ol úshin saıtta arnaıy memorandýmǵa qol qoıý formasy da kórsetilgen.
Anar Qabylqaq, ádebıettanýshy
"Adyrna" ulttyq portaly
