Jahandyq tordyń tutqynymyz

384

Adamzat balasy ınternetke qol jetkizgeli beri shekara uǵymy joıyla bastaǵan syńaıly. Búginde qaı-qaısymyz bolsyn «aıshylyq alys jerlerden kózińdi ashyp-jumǵansha jyldam habar alǵyzǵan» osy jahandyq «tordyń» tutqynymyz. Mundaıda es biletin eresekterden buryn ońy men solyn tanyp úlgermegen balalar men jasóspirimder úshin alańdaıtyn boldyq. Oǵan sebep – balany óz-ózine qol jumsaýǵa deıin jetkizetin býllıng pen kıberbýllıngtiń kesiri. Búginde elimizdegi 11-15 jastaǵy jasóspirimderdiń 12%-ǵa jýyǵy – osy kıberbýllıngten japa shekkenderdiń qatarynda.

Býllıng pen kıberbýllıng máselesin qozǵamas buryn osy sózderdiń shyǵý tarıhyna, mán-maǵynasyna úńilgen jón bolar. Býllıng (bullying) sózi aǵylshyn tilinen aýdarǵanda qorlaý, qýdalaý, mazalaý, kemsitý, qorqytý degendi bildiredi eken. Búginde osy býllıng uǵymy ınternet jelisi damyǵaly beri ásirese, áleýmettik jelilerde jıi kórinis taýyp, ony kıberbýllıng dep aıdarlap aldyq. Iaǵnı kıberbýllıng – adamdy ınternette, máselen, áleýmettik jelilerde qorlaý nemese qýdalaý degendi bildiredi. Jasyratyn nesi bar, osy kúni balalar zaman aǵymynan, kóshten qalmasyn dep gadjetter men telefonǵa úıirsek etip aldyq. Hat-habar alysyp, júris-turysyn qadaǵalap turǵan jaqsy árıne. Biraq, taıaqtyń eki ushy bolatyny sekildi, áleýmettik jelilerdiń de ekinshi ushy baryn umytpaǵan jón. Ókinishtisi sol, búginde zamanaýı tehnologııalardyń paıdasynan góri zııany kóbeıip barady. Ásirese, álemdi ábigerge salǵan pandemııa kezinde balanyń bilim alýy da onlaın júıege kóship, oqýshy kompıýter men telefonnan bas almaıtyn boldy. Mundaıda bala sabaǵyn oqyp qana qoısa jaqsy. Ata-anasy bile bermeıtin túrli qosymshalardy júktep, ınternet keńistigin sharlaı bastaıtyny kóńilge kúdik uıalatady. Áleýmettik jelilerdi aqtaryp, buryn-sońdy túrin kórip-bilmegen, jasynan da, jynysynan da beıhabar «dostar» tabatynyn qaıtersiz. Ondaı onlaın dostyń da dosy bar. Biri ermek úshin áńgime-dúken qursa, endi biri aram oımen balanyń senimine kirýge tyrysady. Biz qozǵap otyrǵan búgingi másele de osy oıynda jymysqysy bar júziqaralar týraly bolmaq. Olar aldymen túrli oıyndar arqyly balany qyzyqtyrady. Odan soń bala týraly málimetti jınap alyp, birte-birte qorqytý, bopsalaý, sendirýge kóshedi. Aqyr sońynda ańqaý bala jalǵan akkaýnt ıesiniń aıtqanyna kónip, aıdaǵanyna júretin deńgeıge jetedi. Osyndaı «dostyqtyń» sońy balanyń óz-ózine qol jumsaýymen aıaqtalǵan qaıǵyly oqıǵalar da az bolmaı otyr.

Bul máseleni Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta nazardan tys qaldyrǵan joq. Memleket basshysy bıylǵy «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda «Balalardy kıberbýllıngten qorǵaý jónindegi zańnamalyq sharalardy qabyldaıtyn kez keldi. Balalar quqyn qorǵaý jónindegi basqa da sharalardy kúsheıtý kerek»,- degen edi. El Prezıdentiniń osy tapsyrmasyn tıisti organdar qaperge alady dep senemiz. Sebebi, erteńgi urpaqty kıbershabýyldan qorǵaýdy zań júzinde qolǵa alatyn kún áldeqashan týǵan bolatyn. Bul jumys jedel qolǵa alynbasa aldaǵy kúni san soǵyp qalýymyz ábden múmkin. Búginde jat aǵymnyń jeteginde ketken jastardyń basym kópshiligin de osy kıbershabýyldyń qurbany dep qaraýǵa bolady.

Býllıng jasaýshy óz shabýylyn kúshpen de, sózben kemsitý arqyly da jasaıdy ári bul áreketin jıi qaıtalaýy múmkin. Qoǵamda “býllıng mektep oqýshylary arasynda ǵana bolady” degen túsinik qalyptasqan. Shyndyǵynda, kez kelgen jastaǵy adam úıde, kóshede, jumysta, oqý ornynda, barlyq jerde býllıngpen ushyrasýy múmkin. Biraq bul tásilmen shabýyl jasaıtyndar negizinen kámelet jasyna tolmaǵan mektep oqýshylaryn nysanaǵa alady. Óıtkeni, qorǵansyz balalar qoryqqanynan ózine qysym jasalyp jatqany týraly eshkimge aıtpaıdy. Tipti, ata-anasy men jaqyndaryna tis jarmaı, shabýylshynyń aıtqanynan shyqpaıdy. Kıberbýllıng jasaıtyndardyń arasynda pedofılder kóp kezdesedi. Olar balalardy aldap-arbap, jelige jalańash túsken vıdeo ne sýretterin salýǵa kóndiredi. Keıin sol sýretterdi jurtqa jarııa etemin dep qoqan-loqqy jasaý arqyly kezdesýge shaqyrady, ne aqsha bopsalaıdy. Al qysymǵa shydamaı, sharasyz kúıge túskenderi kóp jaǵdaıda ózine qol salady. Sarapshylardyń sózinshe, kıberbýllıng qazir búkil álemdegi óte ózekti problemaǵa aınalǵan. Ókinishtisi, Qazaqstanda da kıberbýllıngke ushyraǵan balalar az emes. Kıberbýllıng óz qurbanyna táýligine 24 saǵat boıy tynym bermeıdi, jasóspirimniń óziniń qorǵaýsyz qalǵanyn sezintip, aýyr psıhologııalyq kúıge ushyratady. Jasóspirim ózin kim ańdyp júrgenin bilmeıdi jáne qaýipti ulǵaıtyp kórsetýge beıim keledi. Ańdýshylardyń aty-jóniniń jasyryn bolýy qorqynysh, úreıin kúsheıte túsedi eken.
Kıberbýllıng jaıly belgili zańger Abzal Quspan óziniń feısbýktegi paraqshasynda: «Bizde arnaıy zań joq. Qazir qoǵamdaǵy belsendi azamattar, bastamashy top quryp, osyǵan kirisip jatqanynan habardarmyn. Ondaı zań sózsiz qajet, sebebi ınternet jelisinde býllıng áreketteri kóbeıýde. Ol bólek qoǵamdyq qatynas bolǵandyqtan zańdy retteýdi sózsiz qajet etedi!»,- dep kıbershabýylshylardyń jymysqy áreketteriniń jaı japsary jaıly túsindirgen bolatyn.

Rasymen de qazirgi tańda áleýmettik jelidegi «álemjettik» jasaý joldary jyl saıyn túrlenip, quıtyrqy árekettiń qurbandarynyń qatary kóbeımese azaıar emes. Shalys basqandy shuqyp kórsetip, adamnyń ar-namysyn aıaq asty etetin jeke bastyń máselesin jasqanbaı jalpaq jurtqa jarııa ete beretin qoǵamnyń maqsaty adam óltirý bolmasa da, kıbershabýlshynyń árekettine saıatynyn biri túsinse, biri túsine bermeıdi. «On kúnániń toǵyzy tilden» degen, búginde tilderi sala-qulash, ishki zapyranyn syrtqa shyǵaryp, aınalasyna aıdaharsha aqyryp otyratyndar ózgeniń ómirin oılamasa da, óz urpaǵyna qandaı tárbıe berip jatqandyǵyn oılasa ıgi edi. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń» degendeı ata-ananyń «ómirin» kóshirip alatyn balalar sol árekettirdi qaıtalamasyna kim kepil?!

Óskeleń urpaǵymyz óreskel isterge barmasyn, eshkimniń ala jibin attamasyn, úkili úmitimizdi úzbesin desek ózimiz úlgi kórsetip, aqyryn júrip anyq basqanymyz abzal bolar!

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy