Qazirgi ýaqytta tórtkúl dúnıeniń nazary Aýǵanstanda. Alǵash ret halyqaralyq deńgeıde terrorlyq uıym dep tabylǵan lańkestik qozǵalys bir eldi tutas jaýlap aldy. Bul Ortalyq Azııa memleketterin alańdatyp otyr.
Óıtkeni Aýǵanstan Ortalyq Azııamen shekarasy bar, Ózbekstan, Túrkimenstan, Tájikstanmen tikeleı shekaralas aımaq bolyp tabylady. Sondyqtan terrorlyq qaýiptiń aımaqqa ótýine bizdiń qaýipsizdik kúshteri daıyn ba degen mańyzdy saýal ár qazaqstandyqtiń kókeıinde júrgeni anyq. Sondyqtan biz, «Adyrna» ulttyq portaly Qazaqstan Respýblıkasynyń qorǵanys mınıstrligine «Qazaqstan bıligi Aýǵanstandaǵy jaǵdaıdy muqııat qarap otyr. Bizdiń áskerı áleýet Aýǵanstandaǵy jaǵdaıǵa qarap, lańkestik uıym dep tabylǵan qozǵalystan tutas eldiń áskeri jeńilis tapqanyna analız jasaý, qatelikterin saralaý jáne sol boıynsha áskerı daıyndyq jasaý jolyn júrgizýde me?» degen suraq joldadyq. Mınıstrlik ýádeli ýaqytta óz jaýabyn berdi. Mınıstrliktiń jaýabyn ózgertpesten berip otyrmyz
«Adyrna» ulttyq portaly atynan joldanǵan suraý saýal Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstrliginde qaraldy, qaraý nátıjeleri boıynsha mynany habarlaımyz.
Aýǵanstan Islam Respýblıkasyndaǵy ahýaldyń shıelenisýine baılanysty Qarýly Kúshterde qyraǵylyqty kúsheıtý boıynsha sharalar qabyldandy. Eń aldymen bul arnaıy operaııalar kúshteriniń bólimshelerine, maıdan jáne áskerı-kólik avıaııasyna, áýe shabýylyna qarsy qorǵanysqa qatysty bolyp otyr.
Óńirdegi jaǵdaıdy qadaǵalaý jáne taldaý, kúshter men quraldardyń táýliktik kezekshiligin uıymdastyrý boıynsha mindetter jáne joǵary qyraǵylyqty qamtamasyz etý maqsatynda áskerı qyzmetshilerdiń kezekshilik atqarýy boıynsha júktemeni birdeı bólý qajettiligi atalýda.
Qarýly Kúshterde qyraǵylyqty kúsheıtý sheńberinde mynadaı is-sharalar júrgizilýde:
- daǵdarystyq jaǵdaılar týyndaǵan kezde kezekshi kúshter men quraldardyń is-qımyldary tártibi naqtylandy jáne jattyǵýlar ótkizildi;
- yqtımal birlesken is-qımyldardy uıymdastyrý boıynsha memlekettik organdarmen, basqa da áskerlermen jáne áskerı quralymdarmen ózara is-qımyl uıymdastyryldy;
- áýe keńistigin qorǵaý boıynsha qyzmet atqaratyn kezekshi kúshter men áýe shabýylyna qarsy qorǵanys jáne maıdandyq avıaııa quraldarynyń quramy ulǵaıtyldy;
- áskerı nysandardyń dıversııaǵa qarsy qaýipsizdigi kúsheıtildi, qoımalar men arsenaldardy kúzetý úshin qosymsha jasaqtar bólindi;
- arnaıy operaııalar jáne áskerı-kólik avıaııasy kúshteriniń bólimsheleri kúsheıtilgen jumys rejımine kóshirildi;
- Qarýly Kúshterdiń memlekettik shekarany qorǵaýdy kúsheıtý jónindegi is-qımyl josparlary naqtylandy” deıdi mınıstrlik ókilderi.
Mınıstrlik jaýabynan túsingenimizdeı, elimizdiń qorǵanys kúshteri barlyq qaýipke saqadaı saı. Áýe, jer jáne teńiz deıgeıinde eldiń tutastyǵy men tynyshtyǵyn qorǵaýǵa daıyn. Aýǵanstannan tónýi múmkin qaýiptiń aldyn alý mańyzdy. Sebebi aýǵan qyr astynda bolsa da, aramyzda býferli aımaq retinde ózge elder tursa da, odan tónetin qaýip azaıyp, seıilmeıdi. Atap aıtqanda lańkesterden bas saýǵalap qashqan nópir halyqtyń sany myńdaǵan adamdy quraıdy. Aldaǵy tańda olardyń sany júz myńdaǵan, tipti mıllıondaǵan bolýy múmkin. Bosqan beıbit halyqtyń ishinde qoı terisin jamylǵan jat aǵymnyń sodyrlary da enip ketpesine kepildik joq. Sondyqtan Qazaqstan qarýly kúshteri qyrǵıdaı qyraǵylyq tanytýda. Ásirese shekaralyq aımaqtyń kúzeti kúsheıtilip, qorǵanysy myǵymdalǵan.
Odan bólek Aýǵanstannan esirtki tasymaldaý trafıgi de eselep artýy múmkin. Óıtkeni lańkestik uıymdardyń basty qarjy kózi zańsyz qarý satý men esirtki saýdasy. Aýǵanstan-Ortalyq Azııa – Reseı – Eýropa marshrýtyn jaýyp tastaý maqsatynda qorǵanys kúshteri men ulttyq qaýipsizdik sarbazdary arnaıy jattyǵý ótkizip, qorǵanysty kúsheıtken. Lańkestik uıym tarapynan tónýi múmkin ıdeologııalyq qaýipke de qarsy turý jumystary jasalýda. Jat aǵymnyń jeńisi men lańkesterdiń ústem bolǵanyn kórgen radıkaldyq kózqarastaǵy azamattardyń shalys basyp, el tynyshtyǵyn buzýǵa tyrysý áreketteri bolmaý úshin ıdeologııalyq keńistikte úlken jumystar atqarylyp jatyr. Sondyqtan aýmaǵy alyp Alash eliniń tynyshtyǵyn qasqyr júrek qazaq sarbazdary qashanda janyn salyp qorǵaýǵa ázir ekenin aıtýǵa tıispiz.
"Adyrna" ulttyq portaly
