Mal sharýashylyǵy Qazaqstanda ata zamannan kele jatqan kásip. Biraq Qazaqstandaǵy sharýashylyqtyń 45%-y mal sharýashylyǵyna tıesili bolǵanmen, odan keletin tabys kózi áli de álsizdeý. Máselen, 2020 jyldyń kórsetkishteri boıynsha, mal sharýashylyǵy 2,3 trln. teńgege ónim óndiripti, al ósimdik sharýashylyǵy odan 600 mlrd. teńgege kóbirek ónim óndirdi.
Alaıda bul kórsetkishter únemi solaı tura bermeıdi dep paıymdaıdy eldala.kz jáne salalyq damý baǵdarlamasynyń esebine súıensek, 2028 jylǵa deıin sıyr eti ónimin 372 myń tonnaǵa, ıaǵnı 10 esege ósirip, álemdegi eń iri sıyr etin óndiretin elderdiń qataryna kirý josparlanýda. Al qoı eti ónimin 2027 jylǵa qaraı 108 myń tonnaǵa arttyrmaqshy.
1991-1998 jyldary eldiń aýyl sharýashylyǵynyń barlyq derlik salalary quldyraǵan kúıde boldy. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda Qazaqstan Keńes zamanynan qalǵan qurylǵylarmen qoldanyp, sol zamannyń óniminen qalǵan 10 mln. qara iri basy, shamamen 34 mln. qoı men eshki, 35 mln. egistik jeri men onyń ishinde 11 mln. gektardan astamy tek mal azyqtyq daqyldary boldy. Shyny kerek, kúlli jańa qurylǵylar paıda bolyp, agroónimniń damýyna qaramastan, qazirdiń ózinde biz bul kórsetkishterden asa almadyq. Osy molshylyqtyń mólsheri kúnnen kúnge azaıyp, egistik alqaptary men ónim kólemi qysqardy. Máselen, 7 jyldyń ishinde iri qara basynyń sany 9,7 mln.-nan, 3,9 mln.-ǵa deıin eki esege kemidi. Usaq maldyń jaǵdaıy odan da nashar boldy. Qazaqstandyq qoılardyń maıly tabyndary pyshaqtyń astyna tústi, burynǵy 34 mıllıon bastan on mıllıony da qalmady. 1996 jylǵa qaraı úı qustary 59-dan 15 mıllıonǵa deıin qysqardy, al osy jyldary qazaq dalasynan 650 myń jylqy joǵalyp ketti.
Egistik jaǵdaıy da onsha jaqsy emes edi. Ol ýaqytta egistik alqaptary edáýir qysqarǵan bolatyn. Eger 1991 jyly qazaqstandyqtar 34 935 000 ga jerge egis egse, 1999 jyly nebári 15 285 300 ga. egis egildi.
Aýyl sharýashylyǵy jańa myń jyldyqtyń basynda ǵana aqyryndap kóterile bastady, biraq eshkim de 10 jyl buryńǵy kórsetkishterden asýǵa tyrysqan joq. Negizgi maqsat – bar nárseni saqtap qalý edi. Alaıda ókinishke qaraı, keıingi jyldary aýyl sharýashylyǵy damyǵan joq. QR eks-Prezıdenti jyl saıyn uıymdastyrylatyn jyldyq qorytyndylaý kezdesýlerinde aýyl sharýashylyǵyna baılanysty talaı jobalar uıymdastyrylýda deıtin.
Máselen, «Qazaqstan: mal sharýashylyǵyn turaqty damytý baǵdarlamasy 2021-2025» baǵdarlamasynyń esebi boıynsha Qazaqstan aýyl sharýashylyǵy úshin arnalǵan jer kólemi boıynsha álemde besinshi orynǵa ıe – 25 mıllıon gektarǵa jýyq egistik jáne 70 mıllıon gektardan astam jaıylymdyq jer bar, qazirdiń ózinde bul jerdiń tek 30% -y paıdalanylady. Elde jetkilikti sý qory bar, taza, tabıǵı óndiristik bazasy – joǵary sapaly ónim shyǵarý múmkindigin týǵyzady.
Bul kórsetkishter kózden jas ytqyzady, biraq shildede qurǵaqshylyqtan malynan aıyrylǵan malshylar úkimetten tótenshe jaǵdaı jarııalaýyn jáne zardap shekkenderge kómek kórsetýin ótindi. Olar juttyń keletini áli kóktemde-aq belgili bolǵan dedi. Prezıdent Aýyl sharýashylyǵy mınıstrin qyzmetinen qýyp, «memleket malshylarǵa qajetti kómek kórsetedi» dep ýáde berdi.
- Aýa raıy men teris boljamnyń kesirinen Mańǵystaý men Qyzylorda oblystarynda jaǵdaı qıyndap ketti. Mańǵystaý oblysynyń ózinde ólgen iri qara sany 3 myńǵa jetti. Bir tonna shóp 23 myń teńge, al keıbir óńirlerde tipti, 42 myń teńge bolypty – dedi ol.
-
Q-J. Toqaevtyń aıtýynsha, «ákimdikter men Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi durys sheshimder qabyldamady, ári júıeli jumys júrgizilmegen». «Nátıjesinde malshylar qıyn jaǵdaıǵa tap boldy» – dedi prezıdent.
Toqaev úkimet pen ákimderge «Báıterek» holdıngimen birlesip, zardap shekken malshylardy qoldaý sharalar keshenin ázirleý kerek dep «shuǵyl túrde» «erekshe tapsyrma berdi» jáne erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarda shóp jınaýdy tótenshe shara retinde qarastyrdy – dep habarlaıdy rus.azattyq.org.
Prezıdent pen úkimet bolashaqta aýyl turǵyndaryna kómektesý kerek deıdi, biraq malshylar qazir kómekke muqtaj. Dálirek aıtqanda, olar kómekti kóktemniń ortasynan beri kútip keledi.
Mańǵystaý oblysyndaǵy juttyń bolatyny qysta jáne erte kóktemde jaýyn-shashynnyń az bolýynan bilindi.
Áleýmettik jeli qoldanýshylary aryqtap qalǵan jylqylardyń sýretterin taratyp jatty. Al sońǵy málimetter boıynsha, qurǵaqshylyq kúsheıdi.
- Jaıylym degen aty ǵana. Usaq janýarlar shóp taba almaıdy. Aınala tek tastar men qatty jer. Olar bir orynnan qozǵalmaı, qýraǵan butalardy kemirip tura beredi. Túske qaraı, kún ysı bastaǵan kezde qoılardy aýylǵa aıdaımyz. Qoılar mańyrap úılerine qaıtady. Qoralarda da shóp pen jem joq. Eger kebek bolsa, onda biz sýǵa malynǵan kebek nemese karton beremiz. Karton da tapshy. Kartonnan jasalǵan qoraptardy dúkenderden birden alyp ketedi. Al keıbireýleri kartondy Aqtaýdan alyp keledi – dedi Jánibek Qojyq.
-
Jánibek Qojyq – Mańǵystaý oblysynyń belsendisi. Ol 2019 jyldyń maýsymynda Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan prezıdenti bolyp saılanǵannan keıin qurǵan Qoǵamdyq senim jónindegi ulttyq keńestiń múshesi boldy. Jánibek óziniń kezegi kelgende týǵan aýylynda qoı baǵýǵa shyǵatynyn aıtady. Onyń aıtýynsha, ár kóshedegi 15-16 otbasy usaq maldy 300 basqa jetetin otarǵa biriktirip, jaıylymǵa aıdaıdy, biraq qoılar aýyldan bes-alty shaqyrymnan ári qaraı uzap, kete almaıdy.
Mańǵystaý oblysynyń depýtaty Samat Musabaev ta qurǵaqshylyqqa baılanysty tótenshe jaǵdaı jarııalaýdy qoldaıdy. Alaıda ol respýblıka boıynsha emes, Mańǵystaý oblysy men Aral óńirinde-aq tótenshe jaǵdaı jarııalasa jetkilikti dep oılaıdy.
Mamyrdaǵy qurǵaqshylyqqa baılanysty aýyl sharýashylyǵy mınıstri 12 adamnan turatyn komıssııa quryp, Mańǵystaý oblysyna jiberdi. Komıssııa quramyna men jáne Májilistiń taǵy bir depýtaty Edil Jańbyrshın kirdik. Sharýashylyqtyń quldyraǵan kúıin kórgen komıssııa tótenshe jaǵdaı jarııalaý qajet dep sheshti. Biz mamyr aıynyń sońynda óz usynysymyzdy premer-mınıstr Asqar Mamınge jiberdik. Biraq tótenshe jaǵdaı áli jarııalanǵan joq – dedi depýtat.
Samat Musabaevtyń esebinde Mańǵystaý oblysynda qurǵaqshylyqtan 6-7 myń bas iri qara óldi. Ol resmı jáne beıresmı derekterdiń bir-birine sáıkes kelmeýin «halyqtyń qolda bar maldy tirkegisi kelmeıtindigimen» túsindiredi. Eger janýarlar memlekettik tirkeý tiziliminde joq bolsa, onda ólgen jaǵdaıda olar óli janýarlar sanatyna jatqyzylmaıdy – deıdi rus.azattyq.org.
Al Orta Azııada mal túgili, halyq ta qurǵaqshylyqtan zardap shegýde. Eń joǵary temperatýra Orta Azııanyń ekonomıkasyna úlken zııan keltirýde. Ózen boıynyń ústińgi jaǵynda ornalasqan elder – Qyrǵyzstan men Tájikstan sýdyń jetispeýshiliginen zardap shegip otyr jáne ony ózderi úshin saqtap qalǵysy keledi. Ózen boıynyń tómengi aǵysyndaǵy elder – Ózbekstan men Qazaqstan óziniń qoryn ulǵaıtý úshin mámilege kelýge tyrysýda.
Ózbekstanda maýsym Ýzgıdromettiń temperatýranyń ádettegiden 7-10 gradýsqa joǵarylap, kúrt kóterilýi 3-shi, 7-shi maýsymda kútiledi degen habarlamasynan bastaldy. Bul qatty ystyqtyń bastalýyn bildiredi. Tashkentte 6 maýsymda aýa temperatýrasy 42,6 gradýs elsıı boldy, bul 1811 jyly tirkelgen rekordtan asty, ol kezde temperatýra 38,5 gradýs bolǵan edi.
Al 8 maýsymda Tájikstan meteorologııalyq ortalyǵynyń dırektory Djamıla Baıdýlloeva Azattyqtyń Tájikstan redakııasy – Ozodı radıosyna bergen suhbatynda maýsymnyń birinshi aptasynda Dýshanbede jáne Hatlonnyń ońtústik bóliginde termometrler 45 gradýs elsıı kórsetken kúnder bolǵanyn aıtty. Bul maýsym aıynyń basynda sońǵy onjyldyqtaǵy eń joǵary temperatýra boldy.
Sońǵy aılar Orta Azııada qurǵaqshylyq kezeńi kele jatqanyn kórsetti. Qyrǵyzstannyń Toqtaǵul qalasyndaǵy úlken sý qoımasynyń hali únemi kórsetkish rolin oınaǵan edi.
2021 jyldyń naýryzynda Qyrǵyzstan sheneýnikteri sý qoımasyndaǵy sýdyń deńgeıi óte tómen ekenin eskertti – 8,7 mıllıard tekshe metr, bul saqtaý qoımasynyń kóleminen áldeqaıda tómen – 19,5 mıllıard tekshe metr.
Sý qoımasy Naryn ózeninen sý alady jáne Orta Azııadaǵy eń uzyn ózen Syrdarııaǵa quıady, ol óziniń joǵarǵy aǵysynan, Tájikstannan Ózbekstanǵa jáne Qazaqstanǵa sý aparady.
Sonymen qatar Toqtaǵul Qyrǵyzstandaǵy 40 paıyzǵa jýyq elektr energııasyn beretin eń iri gıdro elektr stansysynyń (GES) ornalasqan jeri.
Qyrǵyzstanda qulyptardy jaýyp, sý qoımasyn qalpyna keltirýge ruqsat berý týraly taqyryp qozǵaldy, biraq 16 maýsymda eldiń energetıka mınıstri Dosqul Bekmurzaev sý deńgeıi 10,9 mıllıard tekshe metrge deıin kóterilgenin aıtty.
Ózbekstan men Qazaqstan Qyrǵyzstannyń Toqtaǵuldaǵy sý shekarasyn jabýyna qarsy.
Onsyz da sý tapshy kezinde, ásirese sharýashylyq úshin tótenshe jaǵdaı jarııalanǵanda sýdyń jabylýy el ekonomıkasy men halqyna áser etpeı qoımaıdy.
Mal túgili, adam sýǵa muqtaj bolǵanda, et óniminiń ósýine kúmán bar. Biraq Erbolat Kekchebaev pen Gúlnara Jakýpova sııaqty talapty kisiler sheshim bar dep jar salýda! «Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵynyń marketıngtik zertteýlerinde» Aýyl sharýashylyǵyndaǵy eńbek ónimdiligin arttyrý, agrarlyq sektordyń eksporttyq áleýetin paıdalaný úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń úkimeti sheteldik ınvestıııalardy tartý arqyly zamanaýı tehnologııalardy engizip, quryltaıshylarǵa kepildikpen qaıtarý túrinde preferenııalar berý mindetin qoıdy. Investıııamen qamtamasyz etip, keıbir salyq túrinen bosatý jáne birlesip qarjylandyrýdy iske asyrý josparlanýda. Qazaqstanda qolaısyz aýa raıy jaǵdaıynda aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin qoldaý úshin saqtandyrý túrleri engizilýde.
Memleket qoldaý kórsetetin negizgi baǵyttar:
Mal sharýashylyǵy (mal sharýashylyǵy, usaq mal sharýashylyǵy, sút sharýashylyǵy, jylqy sharýashylyǵy, túıe sharýashylyǵy, qus sharýashylyǵy);
Astyq, baqsha daqyldary, tehnıkalyq, jemister, kókónister, ósiretin ósimdikter;
Aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeý (et óńdeý kásiporyndary, mal soıý alańdary; qus fabrıkalary; sút (sút óńdeý kásiporyndary, sút jınaý kásiporyndary); astyq, kókónister men jemister (óńdeý, tazalaý, saqtaý, jóneltý).
Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti ınvestorlarǵa qatysty preferenııalardyń úsh túrin iske asyrýǵa bolady:
ınvestıııalyq jobany iske asyrý;
ınvestıııalyq basym jobany iske asyrý;
motor jabdyqtaryn shyǵarýda, onyń ishinde aýylsharýashylyǵy tehnıkasyna arnalǵan ınvestıııalyq arnaıy jobany iske asyrýǵa bolady.
Mundaı jobalar týraly tolyǵyraq «Memlekettiń preferenııalary bar ınvestıııalyq jobalar» bóliminen qaraýlaryńyzǵa bolady – dep habarlady marketingcenter.kz.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń 2019 jylǵy 2 qyrkúıektegi halyqqa Joldaýynda aıtylǵan «Qazaqstan: mal sharýashylyǵyn turaqty damytý baǵdarlamasy 2021-2025» baǵdarlamasynda joǵary deńgeıdegi josparlar men basymdyqtar týraly aıtylǵan. Birinshiden, ol paıdaly qazbalar men munaıǵa qatysy joq qazaqstandyq eksportty ártaraptandyrýdy jeńildetýge baǵyttalǵan. Ekinshiden, baǵdarlama shaǵyn jáne orta bıznestiń jáne aýyldyq eldi mekenderdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna múmkindikter jasaýǵa baǵyttalǵan. Úshinshiden, ol aýyl sharýashylyǵynyń ónimdiligin arttyrýǵa, taza óndiris shyǵarýǵa jáne Qazaqstandaǵy jaıylymdardyń orasan zor áleýetin paıdalanýyna baǵyttalǵan.
Sonymen qatar, egov.kz memleket sýbsıdııaǵa jatqyzǵan mal sharýashylyǵynyń keıbir aspektilerin jarııalady:
Iri qara maldyń asyl tuqymdy malyn (sút beretin, sútqorekti et, et jáne sút et beretin tuqymdary), et jáne sútqorekti et tuqymdaryn óndiretin otandyq asyl tuqymdy buqalaryn, tuqymnyń shyǵý tegine sáıkes keletin iri qara maldyń ımporttalǵan asyl tuqymdy malyn satyp alýǵa sýbsıdııa beriledi. Asyl tuqymdy qoı, asyl tuqymdy óndirýshi, túıe ósirýshi, shoshqanyń asyl tuqymdy popýlıaııasy, eshkiniń asyl tuqymy, jaqsy jumyrtqa ósiretin taza tuqymdy jumyrtqaly qustar alýǵa baǵyttalǵan.
- tabyndy kóbeıtý úshin qoldanylatyn asyl tuqymdy buqalardy ustaýǵa sýbsıdııa alýǵa;
- kommerııalyq otardy kóbeıtý úshin paıdalanylatyn asyl tuqymdy qoı óndirýshilerdi ustaýǵa sýbsıdııa alýǵa;
- sharýa (fermerlik) qojalyqtary men aýylsharýashylyq kooperatıvterinde iri qara maldyń analyǵyn jasandy túrde uryqtandyrý boıynsha qyzmetterge, sondaı-aq sharýa qojalyqtary men aýylsharýashylyq kooperatıvterinde qoıdyń analyq malyn alýǵa sýbsıdııa alýǵa;
- taýar sanalatyn iri qara maldyń jańa túrin shyǵarý úshin jáne asyl tuqymdy otar basyn kóbeıtý jumystaryna sýbsıdııa alýǵa;
- otarlyq sanalatyn iri qara maldyń jańa túrin shyǵarý úshin jáne asyl tuqymdy otar basyn kóbeıtý jumystaryna sýbsıdııa alýǵa;
- qoıdyń jańa túrin shyǵarý úshin jáne asyl tuqymdy otar basyn kóbeıtý jumystaryna sýbsıdııa alýǵa;
- taýar sanalatyn qoılardyń jańa túrin shyǵarý úshin jáne asyl tuqymdy otar basyn kóbeıtý jumystaryna sýbsıdııa alýǵa;
- maraldardyń analyq tuqymymen jańa túrin shyǵarý úshin jáne asyl tuqymdy otar basyn kóbeıtý jumystaryna sýbsıdııa alýǵa;
- aralar kolonııasyn ósirý jáne asyldandyrý jumystary úshin sýbsıdııa alýǵa;
- analyq jáne aýystyrylatyn shoshqalarmen jańa túrin shyǵarý úshin jáne asyl tuqymdy otar basyn kóbeıtý jumystaryna sýbsıdııa alýǵa;
-sút beretin jáne sútqorekti et tuqymdardyń asyl tuqymdy buqalarynyń satyp alynǵan birjynysty jáne ekijynysty tuqymyn ósirý úshin sýbsıdııa alýǵa;
- iri qara men qoıdyń embrıondaryn satyp alý qunyn tómendetýge sýbsıdııa alýǵa;
- qus eti (qus eti, kúrketaýyq eti, sýda júzetin qustar), jeýge jaramdy jumyrtqa (taýyq jumyrtqasy), sút (sıyr, bıe, túıe) óndirisiniń qunyn tómendetýge, sondaı-aq et óńdeý kásiporyndarynyń sıyr etin satyp alýǵa, iri qara etin soıý jáne óńdeý úshin sýbsıdııa alýǵa;
- syıymdylyǵy keminde 1000 bas múıizdi iri qara mal bordaqylaý alańdaryna nemese bir mezgilde keminde 5000 bas qoıǵa nemese bordaqylaýǵa ótkizilgen buqalardyń / qoshqarlardyń qunyn tómendetý úshin sýbsıdııa alýǵa nemese sapaly et óńdeý kásiporyndary kúnine 50 bas iri qara / kúnine keminde 300 bas qoı óndirý úshin sýbsıdııa alýǵa;
- aýyl sharýashylyǵy janýarlaryna jem baǵasynyń qunyn tómendetý úshin sýbsıdııa alýǵa;
- iri qara maldyń / qoıdyń ákelinetin asyl tuqymdy malyn nemese tuqymnyń shyǵý tegine sáıkes keletin iri qara maldyń ımporttalǵan asyl tuqymdy malyn satyp alýǵa baılanysty sýbsıdııalar beriledi.
Ramazan Esmaǵambet
