(Qazaqtyń uly ǵalymy Álimhan Júnisbekpen qoshtasý)
Ómirden ótti búgin naǵyz ǵalym,
Kóp kórgen kón ómirdiń ańyzǵaǵyn.
Otyrar topyraǵy qushaqtaıdy,
Ǵalamat sol ǵalymnyń abyz janyn.
Jany – abyz, ómiri – ańyz, júzi – bala,
Tirlikte qalǵan edi izi dara.
Endi ǵalym typ-tynysh demalady,
Ǵazız basyn qaratyp qybylaǵa.
Tilimniń tildesimin, úndesimin,
Ashyp bergen tylsymnyń syrly esigin.
Ahmettiń janyna jazylady,
Álimhan degen jaryq nurly esimiń.
Kóp dúmshe Til júıesin kóre turyp,
Abyzdyń aýyzyn qaqty óre turyp.
Endi búgin aǵajan siz ólgende,
Suńqyldaıdy qaıteıin óp-ótirik.
Ár kúni aıtqan sózi – izgi lebiz,
Álimhannyń qadirin biz bilemiz.
"Toqsanńda tory júırik mingizemiz,
Az kóremiz ustazǵa júzdi de biz".
Dep júrgende shyn ǵalym ketti qulap,
Sýaldy káýsar qaınar tekti bulaq.
Tyńdamaǵan sózińdi teńsiz dúnıe,
Tyrnaǵanmen ne kerek betti jylap?!
Súp-súıkimdi kúıinde óldi ǵalym,
Shyndyq óldi endeshe, sóndi daryn.
Túrikten jetken tildiń zańyn aıtsa,
Aq orda tósemedi oń qulaǵyn.
Kelemejge, qysasqa ókpelemeı,
Qadalsa da kóp tobyr kók kenedeı.
Sábı kóńil Álekeń turýshy edi,
Taý ishinde qulpyryp Kóktóbedeı.
Tóbe emes shyń edi Bul Álimhan,
Parasatty, Shyn edi, bul Álimhan.
Ashylmaǵan syr edi bul Álimhan,
Aıtylmaǵan jyr edi bul Álimhan!
Baqul bol, qosh bol aǵa, qosh Álaǵa,
Men sizben serttesemin osy arada.
Aqıqatty tórine shyǵaramyz,
Jalǵandyqty laqtyryp bosaǵaǵa.
Alyp ketti bildirmeı Qudaı únsiz,
Ómir qalaı túrelener shyraıyńsyz.
Týǵan jerdiń aıqara qoıynynda,
Tynysh uıyqtap jata ǵoı ýaıymsyz.
Biz sizdi ǵajap kúımen saǵynamyz,
Kettiń aý qarqaradaı ǵalym abyz.
Yp-ystyq kóz jasymmen jylytaıyn,
Jamandar salyp qoısa janyńa muz.
Ómirden ótti búgin naǵyz ǵalym,
Kóp kórgen kón ómirdiń ańyzǵaǵyn.
Otyrar topyraǵy qushaqtaıdy,
Ǵalamat sol ǵalymnyń abyz janyn.
Ádilet AHMETULY
