Elimizde sý tapshylyǵy jyl ótken saıyn kúrdeli máselege aınalyp keledi. Oǵan iri ózenderdiń transshekaralyq bolýy áser etýde.
«Qazaqstan Respýblıkasy túrli tabıǵat resýrstaryna baı bolǵanymen sý resýrstary memleket úshin óte ózekti máselelerdiń biri de biregeıi. Elimizde 39 myńnan astam irili-usaqty ózender, 48 myńnan astam kólder ornalasqan. Sonymen qatar, respýblıkada muzdyqtar túrindegi tuy sýdyń úlken qory bar. Degenmen, sýmen qamtylý kórsetkishi boıynsha Qazaqstan TMD elderiniń ishinde sońǵy oryndy ıemdenedi» – delingen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy Dıplomatııa ınstıtýtynyń «Syrtqy saıasat» kafedrasynyń aǵa oqytýshysy J. Á. Karınbaevtyń «Transshekaralyq ózender boıynsha kórshi memlekettermen, shekara mańy óńirlerimen yntymaqtastyǵy» atty maqalasynda.
Onyń paıymdaýynsha, jer betindegi sý resýrstarynyń tek jartysy ǵana el aýmaǵynda túziledi. Al qalǵan bóligi kórshi memleketterdiń aýmaǵynan, atap aıtqanda: Qytaıdan – 18,9; Ózbekstannan – 14,6; Qyrǵyzstannan – 3; Reseıden – 7,5 tekshe shaqyrym sý aǵyp keledi. Sý tapshylyǵy halyqaralyq deńgeıdegi áleýmettik-ekonomıkalyq másele. Oǵan demografııalyq faktor men úlken kólemdegi sý resýrstaryn qajet etetin ónerkásiptiń damýy ǵana emes, sonymen qatar álemdegi saıası ahýaldyń búgingi sıpaty da sebep bolýda.
Rasymen de, sarapshylardyń pikirinshe, Qazaqstan Eýrazııa qurlyǵynda sý tapshylyǵy joǵary deńgeıdegi elderdiń biri. Respýblıkanyń jer ústi sýlarynyń jartysyna jýyǵy (44,9 tekshe shaqyrym) kórshi memleketter aýmaǵynan keledi. Sońǵy 15 jylda Qazaqstanda jer ústi sýlarynyń tabıǵı resýrstarynyń azaıýy baıqaldy.
Onymen qosa Qazaqstannyń orta jáne shaǵyn ózenderin qospaǵanda bastaýyn Qytaı, Reseı, Qyrǵyzstannan alatyn, Ózbekstan arqyly aǵatyn Ertis, Jaıyq, Syrdarııa jáne Ile syndy iri ózenderi qatty lastanǵan. Biraq, sóz bolǵan irgeles memleketterdiń birde-biri sý resýrstarynyń transshekaralyq lastanýy boıynsha Konvenııaǵa qosylmady. Tıisinshe, kópjaqty jáne ekijaqty kelissózder ótkizip, birlese monıtorıng jasaý, ortaq transshekaralyq ózenderdiń lastanýynyń aldyn alýǵa múmkindik beretin kelisimder jasasý boıynsha jumys ta tómen deńgeıde qalyp otyr.
Sonyń saldarynan Ertis ózeniniń basseıni hımııa, munaı óńdeý, mashına jasaý ónerkásibi jáne tústi metallýrgııa kásiporyndary sýǵa laqtyratyn qaldyqtarynyń kesirinen kóp lastanady. Onymen qosa Ertis dúnıejúzindegi eń las ózenderdiń qatarynda. Ertis ózenine laqtyrylatyn qaldyqtardyń kesirinen ol asa aýyr halde. «Óndiris ekologııasy» ǵylymı-tájirıbelik jýrnalynyń málimeti boıynsha 2000 jyly ǵana Ertis ózeniniń basseınine aǵyndy sýlarmen 86 390 tonnaǵa jýyq lastaýshy zattar laqtyryldy, onyń ishinde metallýrgııa men taý-ken kásiporyndarynyń ýly metaldary: myrysh – 125,6 tonna, mys – 5,48 tonna, qorǵasyn – 0,76 t.
Semeı qalasyndaǵy eki tazartý qondyrǵysynyń aǵyndy sýy Ertis ózenine 418,1 tonna ár túrli metaldardyń qosyndysynan týyndaǵan qaldyqtar laqtyrady. Sý qoımasy (28,1 - 32,02%-ǵa) hrom, myrysh, mys, stronıı, nıkelden kóp lastanady.
Oǵan qosa Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Zaısan-Ertis oblysaralyq basseındik balyq sharýashylyǵy ınspekııasyna 2021 j. 9 sáýirde Ertis ózeninde balyqtardyń qyrylǵandyǵy týraly aqparat kelip túskenin habarlady habar.24.kz. Árıne, aqpan aıynan beri Ertis ózenin tazartý jumystary júrgizile bastady. Sýdaǵy qoqystyń basym bóligi – brakonerler qaldyryp ketetin aý quraldary. Aımaqtyq ınspekııa mamandary bastaǵan aýqymdy ekologııalyq akııaǵa memlekettik qyzmetshiler men qutqarýshylar da atsalysyp jatyr. Birlesken top ózennen 1 jarym tonnadan astam turmystyq qaldyq shyǵarǵanyn habarlaǵan bolatyn habar.24.kz. Biraq bul máselege halyqtyń ózinen artyq eshkimniń de sharýasy joq kórinedi.
Ol da túsinikti. Jekelegen memleketter, onyń ishinde kórshi baýyrlas memleketter de óziniń syrtqy saıasatynda sý resýrstaryn saıası basymdyǵy retinde paıdalanýda. Biraq, Qazaqstan halyqaralyq zańnamaǵa súıenip, ortaq sý resýrstaryna qatysty mundaı ustanymmen eshqashan kelispeıtindigin udaıy bildirip keledi.
Onymen qosa, «Batys Qazaqstan oblysyndaǵy sý sharýashylyǵyn jaqsartý maqsatynda Qaraózen men Saryózenge 132,9 mln. tekshe metr Edil sýyn alý úshin 2021 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń kishi baǵdarlamasy boıynsha 3,5 mlrd teńge qarajat bólý týraly Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrligine bıýdjettik ótinim joldanǵany belgili boldy – dep habarlady Egemen Qazaqstan. Jalpy, búginde Qazaqstannan bólingen qarajat Saratov kanaly arqyly 54 mln. tekshe metr, Volgograd oblysynan Pallasov júıesi arqyly 21 mln. tekshe metr sý alýǵa jetedi. Al qosymsha qajettilik 131 mln tekshe metrdi quraıdy. Alaıda sýdy jetkizý úshin ketetin shyǵyndardy óteýge qarajat máselesi sheshilmeı otyr.
Sońǵy jyldary Qaraózen men Saryózenniń aıdyndary tartylyp, aınalasyndaǵy shaǵyn kólder de joǵalýǵa taıaý. Ózen boıynda ornalasqan kishigirim sý qoımalary bos tur dese bolady. Sonyń saldarynan balyq pen mal qyrylýy múmkin.
Eń qyzyǵy – jalpy el boıynsha sońǵy 5 jylda ekonomıkanyń barlyq salalarynda jyl saıynǵy sý tutyný kólemi ortasha 22,1 km³ qurady – dep jazylǵan jobanyń bergen esebinde. Al 2021 j. sanaýy boıynsha, qarajat qorynda 181,7$ mld. bar (bul shamamen 77 106,28₸ mld.).
Eger jyl saıyn jalǵyz sýdyń ózine osynshama qarajat jumsala beretin bolsa, el qazynasy kóp uzamaı kúrt kemıtini sózsiz.
2015 jyldyń 25-shi qańtarynda BUU General Assambleıasy «Álemdi qaıta qurý: turaqty damý úshin 2030 kún tártibi» jobasy aıasynda barlyǵyn sý resýrstary men sanıtarııaǵa qol jetimdilikti jáne utymdy paıdalanýdy qamtamasyz etý mindettelgenmen, proess óte baıaý júrýde, al nátıjeniń ushy da joq.
Taǵy aıtarymyz, Qorǵas ózeniniń shekarasynda Qazaqstan men Qytaı sý qoımasyn salǵaly jatyr, onyń kómegimen olar jergilikti alqaptardy sýarý máselesin retteýge úmittenedi. Alaıda «Qazsýshardyń» Almatylyq fılıaly bul joba týraly Ekologııa mınıstrligimen kelispegen, onda «aldaǵy ýaqytta júzege asatyn jobadan habarsyz ekenderin» málimdegen.
Qazaqstan men Qytaı «Dostyq» qurama gıdro elektr stansysynda sý qoımasynyń qurylysy týraly Sý resýrstary komıtetiniń «Qazsýshar» RMK bas dırektory Altaı Eljasovtyń óńirge jumys saparymen kelgeninde belgili boldy.
Osymen birneshe jyl bul gıdro elektrlik keshende kórshi memleketten óte az sý aǵymy baıqaldy, olar muny uzaq ýaqyt boıy aımaqtyń klımattyq jaǵdaıynyń ózgerýine baılanysty dep oılady. Alaıda, Qazsýshardyń Almatydaǵy fılıalynyń málimetinshe, jyl saıyn sýarý jaǵdaıynyń nasharlaýy qazaqstandyq fermerleriniń yzasyn qaınatypty, sondyqtan jaǵdaıdy shıelenistirip almas úshin jergilikti bılik Qorǵas ózeninde sý qoımasyn salý arqyly máseleni sheshpek boldy.
«Qazsýshar» RMK Almaty fılıaly Panfılov óndiristik ýchaskesiniń basshysy Turysbek Nurahmetov «oblystyń negizgi problemalarynyń biri – sýarmaly sýdyń jetispeýshiligi, ol ekologııalyq jaǵdaıǵa baılanysty. Mysaly, taýlarda muzdyqtardyń azaıýy baıqalady, bul sý aǵýynyń mólsherin azaıtady. Eki el de osy ózen sýyn teń bóledi» – dedi. Sondyqtan daýdy Almaty oblysy Panfılov aýdany Baskýnchan aýylynyń aýmaǵynda ornalasqan «Dostyq» qurama gıdro elektr stansysynda sý qoımasyn salý arqyly sheshýdi usynady.
Biraq bul QHR men QR arasyndaǵy Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdany (ShUAR) aýmaǵynda Ile ózeni aǵynynyń bólý máselesin sheshpeıdi. Ile ózeni aǵynynyń joǵarǵy shyǵys bóligi Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdanynyń aýmaǵynda ózen basseıniniń negizgi bóligin quraıdy, al Almatyda onyń ortańǵy jáne tómengi bólikteri ǵana ornalasqan.
Qytaı men Qazaqstan úshin transshekaralyq ózenderdiń sý resýrstaryn paıdalaný máselesi 70-80 jyldardan bastaý alady. KSRO kezinde QHR-men transshekaralyq ózenderdi birlesip paıdalaný men qorǵaý máselelerin retteıtin memleketaralyq kelisimdi ázirleý týraly sheshim qabyldanǵanmen, taraptardyń bul máselege ár túrli kózqarastaryna baılanysty máseleniń túpkilikti sheshimine qol jetkizilmedi.
Qazaqstandaǵy 8 sý basseıniniń jeteýi transshekaralyq. Nátıjesinde, Qazaqstan kórshiles elderdiń – Qytaı, Qyrǵyzstan, Ózbekstannyń jáne Reseıdiń sý basqarý saıasatyna táýeldi.
Transshekaralyq ózenderdi paıdalaný boıynsha dástúrli kelissózder óte kúrdeli. Biraq, ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıev aıtqandaı, qazirgi ýaqytta kelissózder proesinde kózge kórinerlik nátıje bar jáne jaqyn arada tıisti kelisimderge qol qoıylady.
- Qytaı Halyq Respýblıkasymen kelissózder júrgizý óte qıyn. Men Qytaı eshbir shekaralas elmen sý taratý týraly kelissóz júrgizbeıtinin aıtqym keledi. Qazaqstan – QHR-men kelissóz júrgizetin alǵashqy jáne jalǵyz el. 2013 jyly Qorǵas transshekaralyq ózeninde birlesken GES salyndy jáne birlesip, paıdalaný týraly úkimetaralyq kelisimge qol qoıyldy. Búginde eki jaq tarap ta gıdroelektrlik keshendi jaqsy basqarýda. Sondaı-aq, 2019 jyldyń sońynda Sýmbe ózenindegi birlesken gıdrotehnıkalyq qurylysty qaıta qurý aıaqtaldy. Jaqyn arada bul nysandy birlesip paıdalaný týraly úkimetaralyq kelisimge qol qoıylady – dedi mınıstr.
2001 jyly Qazaqstan men Qytaı Halyq Respýblıkasy arasyndaǵy sý qatynastary týraly qol qoıylǵan kelisim-shart boıynsha transshekaralyq ózenderdi paıdalaný men qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly úkimetaralyq kelisimmen retteledi. Kelisimdi iske asyrý úshin transshekaralyq ózenderdi paıdalaný men qorǵaý jónindegi Qazaqstan-Qytaı birlesken komıssııasy quryldy. Sonymen qatar sarapshylardyń jumys toby quryldy, al 2003 jyldan bastap, 2020 jylǵa deıin komıssııanyń 17 otyrysy jáne saraptamalyq toptyń 16 otyrysy ótkizildi.
Ózbekstanmen sý qatynastary Syrdarııa ózeniniń basseınine qatysty júzege asyrylady jáne 1992 jylǵy qujat boıynsha Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan men Túrikmenstan arasyndaǵy «Memleketaralyq sý resýrstaryn birlesip basqarý, paıdalaný jáne qorǵaý salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly» besjaqty kelisim aıasynda retteledi».
- Syrdarııa ózenindegi besseıniniń basty máselesi – Keńes Odaǵy kezinde sý resýrstaryn bólýge baılanysty eski tártibiniń buzylýy. Elder táýelsizdik alǵannan beri sýdy basqarýdyń derbes saıasatyn júrgizip keledi jáne kóp jaǵdaıda tómengi aǵysyndaǵy elderdiń múddelerin eskermeıdi. Negizgi sý qoımalary ornalasqan Qyrǵyzstan men Tájikstan elderi elektr energııasyn óndirýden paıda kórýge úmittense, tómengi aǵysyndaǵy elder Qazaqstan men Ózbekstan aýyl sharýashylyǵy ónimderinen paıda kórýge úmittenedi. Biraq Qazaqstan tómengi aǵysynda ornalasqan el retinde vegetaııalyq kezeńde sýarmaly sýdyń tapshylyǵyn qatty sezinedi. Osyǵan baılanysty sýarmaly sýdyń qajetti kólemin alý úshin biz taraptardyń árqaısysymen jeke kelissózder júrgizýge májbúrmiz – dep málimdedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
2020 jyly Qazaqstan Qyrǵyzstanmen jasasqan 330 mıllıon tekshe metr kóleminde Toqtaǵul sý qoımasynan qosymsha sý aǵyzýdy qamtamasyz etý úshin elektr energııasyn aıyrbastaýdy júzege asyrý týraly jeke hattamaǵa qol qoıyldy.
Budan bólek Qazaqstan, Ózbekstan jáne Tájikstan arasynda Bakrı Tájik sý qoımasynyń jumys rejımi men Dostyq kanaly arqyly sý berý týraly úshjaqty hattamaǵa qol qoıyldy, nátıjesinde vegetaııalyq kezeńde Túrkistan oblysynyń Jetisaı men Maqtaaral aýdandarynda sýarmaly sýǵa degen qajettiligi qanaǵattandyryldy.
Myrzaǵalıev 2020 jyly Ózbekstanmen eleýli jumys jasalǵanyn jáne osy jazda problemalyq máselelerdiń barlyq spektrin qamtıtyn sý qatynastary salasyndaǵy yntymaqtastyq týraly Jol kartasyna qol qoıylǵanyn, olardy sheshý merzimin anyqtaıtynyn aıtty.
Qyrǵyzstanmen transshekaralyq ózender salasyndaǵy yntymaqtastyq Shý men Talas ózenderiniń boıynda júzege asady jáne sý resýrstaryn bólý 1983 jylǵy kelisimmen retteledi: Talas: 50/50%, Shý: 42% – Qazaqstan jáne 58% – Qyrǵyzstanǵa tıesili.
Onymen qosa, 2000 j. beri eki ózendegi memleketaralyq sý obektilerin paıdalaný týraly úkimetaralyq kelisim bar.
Reseımen sý qatynastary 2010 jylǵy transshekaralyq sý obektilerin birlesip paıdalaný men qorǵaý týraly kelisimmen retteledi, eki eldiń úkimetaralyq komıssııasy men Jaıyq, Ertis, Esil, Tobyl, Qaraózen, Saryózen jáne Qıǵash ózenderi boıynsha 6 bólek jumys toby jumys isteıdi.
- Sońǵy jyldary sýdyń tómendeýine baılanysty Jaıyq ózeniniń ekologııalyq jaǵdaıy erekshe ýaıym týǵyzdy. Ombyda ótken Qazaqstan men Reseıdiń XVI aımaqaralyq yntymaqtastyq forýmy kezinde Jaıyq ózeni basseınin qalpyna keltirý boıynsha birlesken baǵdarlamany ázirleý týraly kelisimge qol jetkizildi. Sondaı-aq, Ertis ózeniniń basseıni úshin uqsas baǵdarlamany ázirleý týraly sheshim qabyldandy. Qazirgi tańda osy baǵdarlamalardyń jobalaryn bekitý rásimderi júrgizilýde – dep aıtqan bolatyn mınıstr.
Aıta ketelik, 2019 jylǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń 2017-2018 jyldarǵa «jasyl ekonomıkaǵa» kóshýi jónindegi ulttyq baıandamasynda 90 ózen,
14 sý qoımasy, 31 kól, 3 kanal, 1 teńiz tekserilip, arasynan las joǵary deńgeıine 16 ózen, 14 kól: Breksa, Tıhaıa, Úlbi, Glýbochanka, Elek (Aqtóbe), Aqtasty, qara Qobda, Jelqýar, Obaǵan, Sileti, Jabaı, Qara Keńgir, Sarysý, soqyr, Sherýbaınýra, Yrǵaıty, Shalqar kólderi (BQO), Qopa, Býrabaı, Úlken Shabaqty, ýche, Kishi Shabaqty, Jókeı, Tekekól, Qarasý, Qatarkól, Teńiz, Balqash (Almaty), Alakól, Jalańashkól, Jalańashkól (Almaty) ózenderi kiretini anyqtaldy.
Lastanýdyń óte joǵary deńgeıine 4 ózen jáne 1 kól: Krasnoıarka, Aqsý (Aqmola), qylshyqty, Shaǵalaly ózenderi, Maıbalyq kóli kiredi.
Al 2017 jyldyń sanaǵy boıynsha lastanýdyń joǵary deńgeıine 23 ózen, 8 kól, 1 sý qoımasy kiredi: ózenderi Breksa, Tıhaıa, Ýlbı, Glýbochanka, Krasnoıarka, Elek (Aqtóbe), Qarǵaly, Qosestek, Or, Yrǵyz, Temir, Tobyl, Aıet, Obaǵan, Sarybulaq, Jabaı, Qara Keńgir, soqyr, Sherýbaınýra, Qorǵas, Emel (Almaty), Qarabalyq, Keles ózenderi, kólder: Úlken Shabaqty, ýche, Kishi Shabaqty, Qarase, Lebıaje, Balqash, Alakól, Jalańashkól, sý qoımasy. Qaratomar;
Lastanýdyń óte joǵary deńgeıinde 2 ózen jáne 1 kól: Qylshaqty, Shaǵalaly ózenderi, Maıbalyq kóli ekeni anyqtaldy.
Salystyrý úshin, 2016 jyly lastanýdyń joǵary deńgeıinde 33 ózen, 13 kól, 3 sý qoımasy, 1 arna, al lastanýdyń óte joǵary deńgeıinde Maıbalyq kóli boldy (QR EM KERK derekteri boıynsha, kól sharýashylyq-turmystyq qyzmetten lastanbaıdy).
Ramazan Esmaǵambet
