Bıyl elimizdiń táýelsizdigine otyz jyl tolady. Osy jyldar ishinde el úshin asa ózekti sheshimder men máseleler qabyldanylyp keledi. Sonyń biri – latyn álipbıine kóshý. Bul máseleniń qoǵam arasynda kóterilgenine úsh-tórt jyl bolsa da, bastapqy kezdegideı halyq arasyndaǵy pikirtalastar men kózqarastardyń deni búginde basylyp qalǵandaı. Keıbiri bul ult úshin durys sheshim dese, áldebir adamdar áli kúnge deıin senimsizdikpen kelise qoımaıdy. Sheshimi qıyndaǵan bul taqyryp shynymen uzyn-sonar jyrǵa aınalyp barady. Óıtkeni, usynylyp jatqan álipbı úlgileri kópshiliktiń kóńilinen birden ári birdeı shyqpaıdy. «Bul másele bolashaqta qalaı órbimek?» «Kimder jaýapty?» «Qaı jyly latyn álipbıine anyq kóshemiz?» degen suraqtar árkimniń kókeıinde bir júrgeni anyq.
Qazaq eliniń tájirbıesinde latyn qarpine kóshý týraly pikirtalastar ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldarynyń orta tusynda bastalady. «Eńbekshi qazaq», «Jarshy» sekildi ertedegi basylym betterinde qazaq zııalylarynyń osy másele tóńireginde oı-pikirlerine negizdelgen júzdegen maqala shyqqan kórinedi. Alǵashqylardyń biri bolyp, N.Tórequlov 25 áripti onyń ishinde qazirgi usynylyp otyrǵan jobalarǵa uqsas jińishke áripterdi dáıekshe arqyly usynady. H.Dosmuhamedov jobasyn eýropa elderiniń tájirbıesimen baılanystyrsa, M.Myrzauly, Á.Baıdildaulynyń jobalary negizinen qazaq tilindegi jińishke áripterdiń dáıekshe arqyly ajyratylýymen qarastyryldy. Al, belgili ǵalym T.Shonanuly latyn álipbıine kóshkenimizben, úndestik zańy mindetti túrde saqtalýy kerek ekenin eskertip, 16 túrki halyqtarynyń qarip úlgisin salystyryp, ǵalym shamamen 25 áriptiń úlgisin usynady. Iaǵnı, baıqap qarasaq, qazirgi usynylyp jatqan úlgilerdegi dáıekshe, tańba sanynyń 25-28 -diń shamasynda bolýy bul sonaý ótken ǵasyr basyndaǵy ult zııalylarynyń zamanynda da bolǵan. Sondyqtan, qazirgi til ortalyqtarynyń, ǵalymdardyń usynyp jatqan jobalary da aspannan alynyp, oıdan qurastyrylyp jatqan joq. Ult qaıratkerleriniń bastaǵan bastamasy, kórsetken úlgisi. Al, endi halyqtyń oǵan deıingi saýaty arabsha ashylǵasyn, latyn álipbıine baılanysty osyndaı máseleler týyndap jatqanda, mundaı emlege kelispegender de bolǵan. Jıyrmasynshy jyldary «Latynshyldar», «arabshyldar» dep eki topqa bólingen qaıratker-ǵalymdar da bolǵan. Osy kezde Ázirbaıjan túrikteri bastaǵan Shyǵys elderiniń elýden asa halqy bes-on jyldyń ishinde latyn qarpine kóship úlgiredi. Uzaq talqylaýlardan soń, joǵaryda attary atalǵan T.Shonanuly, Á.Baıdildauly, I.Jansúgiruly, I.Qabyluly sekildi qaıratkerlerdiń birlesken jobasy 1930 jyly bekitilip, resmı túrde basylym betterine usynylady. Bekitilgen jobanyń ereksheligi «á» jińishke árpi sol qalpynda qalyp, 29 qarip jarııalanady. Bul nusqanyń erekshiligi -bir dybysqa bir árip, jol ústi jáne jol asty belgileri joq, oqýǵa ońaı, jazýǵa qolaıly, túrki halyqtarynyń álipbı qurýdaǵy prınıpteri qatań saqtalǵan. Biraq, ókinishke oraı latyn grafıkasy qazaqtyń jańa álipbıi bolyp qabyldansa da, sol kezderi «á», «q», «ǵ» sekildi tól áripterdiń standartqa saı bolmaýy, orystan enip jatqan kirme sózderdi jazýda keleńsizdikterdiń týýy, shylaýlardyń qıyndyǵy 1938 jyly bizdiń qazirgi qoldanyp otyrǵan kırılıaǵa kóshýimizge alyp keledi. Mine, bul bizdiń ótken ǵasyrdaǵy latyn álipbıine kóshýdegi tájirbıemiz.
Osylaısha, ǵasyrǵa jýyq ýaqyttan soń táýelsiz el bolyp turǵan shaqta 2017 jyly Elbasymyz «Qazaq tili álipbıin kırıllıadan latyn grafıkasyna kóshirý» týraly jarlyqqa qol qoıdy. Jarlyq shyqqan soń, Premer-mınıstrdiń úkimimen Ulttyq komıssııa quryldy. Atqarylatyn is-sharalar kezeń-kezeń boıynsha 2025 jylǵa deıin josparlandy. A.Baıtursynov atyndaǵy til bilimi ınstıtýtynyń ǵalymdary latyn álipbıiniń qazaq tiline negizdelgen orfografııalyq erejesiniń jobasyn usyndy. Osy jobanyń tóńireginde Elordada «Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq ortalyǵy» quryldy. Bul ortalyqtyń janynan ádistemelik, orfografııalyq jáne IT baǵytyndaǵy 4 jumys toby iske kiristi. Qazirgi dáýir tehnologııanyń zamany bolǵan soń, latyn qarpine baılanysty barlyq derekter qamtylǵan «QazLatyn» ulttyq portaly, jańa álipbıge kóshý týraly túrli beınebloktar, kórneki aqparat quraldary, bot arqyly jumys jasaıtyn kólemdi “sozdikqor.kz” sózdik-portaly jasaldy. Budan basqa mobıldik qurylǵylar úshin túrli baǵdarlamalar men oıyndar qurastyrylyp, keıbiri qoǵamǵa usynylyp jatyr. Máselege baılanysty basqa túrki halyqtarymen bolsyn, ózimizdiń iri qalalarda da túrli konferenııalar men jıyndar ótkizilip turady. Bul aıtylǵan isterdiń barlyǵy josparǵa sáıkes óz retimen júzege asyrylyp jatyr. Biraq, shyndyǵynda bul jasalynyp jatqan jalpylama is-sharalardyń retin halyqtyń kópshilik bóligi bilip jatyr ma? Áli kúnge deıin el arasynda bizge «latyn tili» qajet emes dep shatasyp júrgender barshylyq.
Jarlyq qabyldanǵannan beri latyn qarpine baılanysty óz nusqalaryn usynyp jatqandar az emes. Joǵaryda aty atalǵan ulttyq komıssııa bul jobalardy jan-jaqty qarastyryp, emle erejesine sáıkestigin, qoldanysqa qolaılyǵyn anyqtaıdy. Eń alǵashqy nusqalardyń biri - «Bailatyn» jobasy. Bul jobada bir dybysqa bir tańba ustanymy bolmady. Mysaly, «a» jáne «á» dybystaryna ortaq «a» tańbasy belgilengen. «Ú» men «i» dybystarynda da sondaı jaǵdaı oryn alǵan. Bul joba, árıne, azdap keleńsizdikter týǵyzǵanyn bárimizde túsinip otyrmyz. Ekinshi, «Kazakh Grammar» jobasy. «Arbanyń aldyńǵy dóńgelegi qalaı júrse, artqy dóńgelek te solaı» demekshi, munda da «q» jáne «ǵ» dybystaryna ortaq tańba belgilengen. Sonymen qatar álipbı retinde qazaq tiliniń tól tańbalarynyń sońǵy jaǵynda ornalasýy da ulttyq komıssııa múshelerine unaı qoımady. Úshinshi bolyp, mańǵystaýlyq matematık Qýantqan Vanovtyń utymdy túrde matematıkalyq-geometrııalyq baǵytta 33 árip usyndy. Biraq, halyqqa sózderdi tez jazyp úırenisip ketý úshin bul nusqanyń da óz qıynshylyǵy bar. Tórtinshi Eskendir Tasbolatovtyń jobasy edi. Avtor álipbıine «» dybysyn qaldyrady. «Ǵ», «ń», «sh», «ch» dybystaryn dıgraf túrinde kórsetedi. Munda da aldyńǵy jobalardaǵydaı qolaısyzdyq týdyrar «ı» men «i» dybystaryna ortaq tańba belgilengen. Kúnde qoldanatyn «ini, ilgek» degen sózderdi «ını, ılgek» dep taǵy shatastyrarymyz aıdan anyq. Keıin besinshi – Manas Saparbaevtyń usynǵan jobasynda 8 dıgraf bolsa, Nurlan Túltebaevtyń álipbı nusqasynda 33 tańba kórsetilgen. «I» men « ý» áripterin taratyp jazýdy usynǵan N.Túltebaevtyń máselesi oryndy bolǵanymen, shubalyńqylyqqa jol berýge bolmaıdy. Al, atyshýly sońǵy jobalardyń birin usynýshy – stýdent Abzal Dáýrenbekuly. Dıgraftan qashyp júrgende, bul nusqada tipti trıgrafta bolǵan. Taǵy bir ereksheligi, avtor «ý» dybysyn «w» arqyly tańbalaıdy. Bul atalǵan usynystarǵa qatysty Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til-Qazyna» ortalyǵynyń atqarýshy dırektory Erbol Tileshov ulttyq komıssııa músheleriniń bul jobalardy taldaı otyryp, «bir dybys bir tańba» ustanymy áli de birizdilenbeı turǵanyn aıtady. Dıgraftan qutylý kerek, óıtkeni, basqa túrki halyqtarynyń latyn grafıkasynda mundaı másele joq. E.Tileshovtiń basylym betterindegi aıtqan derekteri boıynsha Jarlyq shyǵyp, bul másele kóterilgeli otyzǵa tarta joba usynylǵan eken. Al, qazir usynystardyń legi múldem sıregen. Iaǵnı, bul alǵashqy kezdegideı tilge janashyrlyq jasap, máselege atústi qaramaı shýlaǵan qoǵamnyń tynyshtalǵanyn kórsetedi. Kóptegen ǵalym-mamandar men halyqtyń suranysyn eskere otyryp, sońǵy resmı latyn álipbıiniń nusqasyn premer-mınıstr osy jyldyń qańtar aıynda jarııalady. Aqparattarǵa súıensek, bul iske 3500 til mamany jáne eldegi kóptegen JOO -daǵy elý shaqty kafedra men onǵa tarta úlken ýnıversıtetter qatysqan. Latyn grafıkasyna kóshý jumystary ońtaıly bolsa, 2023-2031 jyldar aralyǵynda tolyqtaı kóshý josparlanyp otyr. Onyń ishinde, eger jańa nusqa synaqtan sátti ótip jatsa, 2022 jyldan bastap bastaýysh mekteptiń oqýshylary latyn qarpimen saýat ashýdy bastaıdy. 2025 jylǵa deıin barlyq is-qaǵazdar, oqýlyqtar, merzimdi basylymdar kóshedi dep josparlanǵan. Bilim jáne ǵylym mınıstrligi mektep synyptarynyń latyn árpine kóshý kestesin usynǵan bolatyn.
0, 1, 2, 3, 4 –synyptar -2023 jylǵa deıin;
5, 6, 7, 8, 9 – synyptar 2024 jylǵa deıin;
10-11 synyptar – 2025 jylǵa deıin;
Jalpy bilim beretin mektep muǵalimderi 2019-2025 jyldar aralyǵynda latyn árpin úıretetin kýrstarǵa qatysyp, bilimderin jetildirýleri kerek. Sonymen qosa memlekettik organdarda dál osy jyldary kóshýge daıyn bolýlary qajet.
Qoǵam arasynda latyn grafıkasyna kóshýde bıýdjetten ketetin qarjyny ýaıymdaıtyndar da bar. Ásirese, ol oqýlyqtar men is-qaǵazdaryna baılanysty. Jastardan góri úlken jastaǵy adamdar da latyn tańbasyn qalaı úırenemiz dep ýaıym qylady. Biraq, ár nárseniń óz sheshimi bar. Qazir tipti telefonǵa kúndelikti 112 nómirinen keletin nemese basqa da uıaly baılanystarǵa baılanysty hattar da kóbine latyn tańbasymen keledi. Kerek bolǵannan keıin ony da oqyp alyp jatyrmyz. Bul kúnde álemde kırıllıany qoldanatyn 11 el qalǵan. Orta Azııada Qyrǵyzstan jáne Qazaqstan. Burynǵy keńestik elderden Ýkraına men Belarýs. Al, álemde 120-dan astam memleket latyn grafıkasyn qoldanady. Sondyqtan da, senimsizdik tanytyp artqa tartýdyń qajeti joq. Qoǵamda latyn álipbıine kóshýdi ulttyq deńgeıdegi másele dese, endi biri saıası sheshim retinde qarastyrady. Qansha degenmen, latyn jazýyna kóshý- elimizdi álemdik deńgeıde taǵy bir jolyn ashary anyq. Halqymyz tek jaqsylyqqa, jaqsy sózge sengen. Osynyń arqasy shyǵar keıbir ótkizilip jatqan qoǵamdyq saýalnamalar qazaq eliniń 80-90 paıyzy latyn álipbıine kóshýdi qoldaıtynyn aıtady.
Latyn jazýy desek, biz kóbinese túrki tildes kórshi halyqtardyń tájirıbesine súıenemiz. Óıtkeni, túrki tilderi bizge jaqyn, ári ortaqtasar zańdylyqtarymyz bar. Mysaly, Túrkııa eli ótken ǵasyrdyń basynda Mustafa Kemal Óztúriktiń bastamasymen 1928 jyly álipbı jónindegi komıssııa quryp, latyn qarpine negizdelgen túrik tiliniń emlesin usynady. Sol jyldyń qarasha aıynda arnaıy qaýly men zań shyǵady. 1929 jyldan bastap, arab grafıkasyna tyıym sala otyryp, barlyq memlekettik organdar latyn jazýyna kóshedi. Bir jyldyń ishinde máseleniń túıini Túrkııa eli úshin ońaı ári sátti sheshiledi. Sol sekildi, HIH ǵasyrdan sońynda Ázirbaıjan eli de latyn jazýy máselesin kóterip, táýelsizdik alǵanǵa deıin tolyq kóship úlgerdi. Búginde Ázirbaıjan kóp jyldar boıǵy talpynystan keıin TMD elderiniń arasynda latyn álipbıine kóshken eń birinshi memleket bolyp otyr. Kórshi baýyrlas ózbek halqy da latynǵa kóshýdi bizden jıyrma jyl buryn bastasa da, kóptegen kemshilikter boldy. Eki ret álipbı nusqasy ózgertildi. Degenmen, ózbek baýyrlarymyz áli de tolyqqandy latyn jazýyna kóshti deı almaımyz. Sebebi, eldegi oqýlyqtar, kitap-eńbekter, gazet-jýrnaldar ázirshe qos álipbı túrinde shyǵady. Kitaphanalardaǵy kópshilik kitaptardyń latyn grafıkasynda nusqasy óte az. Jasy úlken adamdardyń jańa emlege úırenisýi áli de baıaý júzege asýda. Basqa elderdiń tájirbıesin bóliskenimizben, bul proess ýaqyt pen úlken daıyndyqty kerek etetinin kórsetetindeı. Sondyqtan, qansha asyqqanymyzben, el úshin mundaı kúrdeli proeste el men memleket arasynda úlken tutastyq pen aýyz-birlik kerek.
Ázirshe, elimizde sońǵy latyn álipbıiniń nusqasy qańtarda jarııalansa da, oǵan deıin kóptegen mekemeler, memlekettik organdar, túrli qyzmet oryndarynyń ataýy latyn grafıkasynda berilip júrgenin kórip júrmiz. Máselen, Qazaqstan Respýblıkasynyń Eltańbasy 2018 jyldyń qarasha aıyndaǵy «QR memlekettik rámizderi týraly» zańyna sáıkes rámizdegi «Qazaqstan» jazýy latyn grafıkasy boıynsha «Qazaqstan» dep ózgertilip berildi. Bul jaǵdaıdy basylym betteri «Elbasynyń 2025 jylǵa deıin qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý tapsyrmasyna baılanysty eltańbaǵa ózgeris engizildi» dep túsindirgen bolatyn. Sol sekildi, telearna ataýlary, mekeme ataýlary, túrli jekemenshik oryndarda qazir ataýlaryn kırıllıadan latyn jazýyna aýystyryp úlgerdi. Bul qanshalyqty durys? Ataýdy ózgertýde qaı nusqany negizge alady? degen suraqtar oıǵa keledi. Bizdiń oıymyzsha, bul syrttaı kóz úıretýdiń, latyn grafıkasyna baılanysty ister atqarylyp jatyr degen keıip shyǵar.
«Latynshaǵa kóshýdiń tereń logıkasy bar. Bul qazirgi zamanǵy tehnologııalyq ortanyń, kommýnıkaııalyq, sondaı-aq, HHI ǵasyrdaǵy ǵylymı jáne bilim berý úrdisiniń erekshelikterine baılanysty» - dep Elbasy aıtqandaı, latyn qarpine kóshý – zaman talaby. Aınalyp kelgende, túbi bir túrki halyqtarynyń basym bóligi latyn jazýyn qoldanady. Bul halyqtarmen rýhanı, mádenı, ǵylymı baǵytta týystyǵymyzdyń artýyna da kómekteseri anyq. Qoryta aıtqanda, latyn álipbıi elimizdiń bolashaǵy úshin taǵy bir mańyzdy qadam bolmaq.
Súıkim Aıapbergenqyzy
"Adyrna" ulttyq portaly
