Abaı aldy – Dýlat

3232
Adyrna.kz Telegram

            Daý joq, Abaı poetıkasynyń tabaldyryǵyna eń taqaý turǵan sóz sheberi – Dýlat Babataıuly.

Bul taraptaǵy taqyrypty zertteý men zerdeleýdiń kókeıkestiligine Q.Ómirálıev, R.Syzdyqova, R.Berdibaev, M.Myrzahmetov sııaqty kórnekti ǵalymdar ýaqytynda arnaıy nazar aýdarǵan bolatyn. «Abaıdyń Buqar, Shortanbaı, Janaqtarǵa qatynasy Pýshkınniń Derjavın, Jýkovskıılerge iltıpatyn eske túsiredi. Al Abaı men Dýlattyń qoıan-qoltyq ymyralastyǵy Pýshkın men Lermontovtyń shyǵarmashylyq tyǵyz baılanys, etene jaqyndastyǵyna oraılas»,  – deıdi ádebıettanýshy T.Shapaı.

Rýh aıǵaqtary, minez qubylystary, áleýmettik jikter, turmys realııalary jáne taǵysyn-taǵylar – bulardyń qaı-qaısysynyń da shyǵarmashylyq obekt retindegi ıdeıalyq-poetıkalyq ınterpretaııalary Dýlattan Abaıǵa qaraı tyńaıa tereńdep, túrlene tutasyp, kúrdelene, kóriktele beredi.

Til mamandarynyń túgendeýinshe, Abaı óz shyǵarmalarynda alty myńdaı sóz qoldanypty. Onyń ishinde «kóz» sózi týra da, tuspaldy da maǵynasy bar – 49 túrli tirkeste kezdesedi eken. Abaıdyń osy «kóz»  sózin jáne bul leksemanyń «oı» sózimen tirkesýinen týǵan – «oı kózi» degen metaforalyq juptyń jaıyn qýalaı qarastyrǵanda, biz Dýlattyń ádebı dúnıesine baryp tirelemiz.

Abaıdyń «Kózinen basqa oıy joq»,  «Máz bolady bolysyń», «Kóńil qusy quıqyljar shartarapqa» atty óleńderinde mynadaı joldar bar:

Kózinen basqa oıy joq,

                        Adamnyń nadan áýresi.

*****

Kózi  barlar oıynyń

                        Kúler k... ashqanǵa.

*****

Jaqsy ándi tyńdasań oı kózińmen,

                        Ómir sáýle kórseter sýdaı tunyq.

Bul úzindilerdegi «oı kózi» tirkesin saýatty oqyrmannyń qınalmaı qabyldary haq. Tek «Kózinen basqa oıy joq» degen sóılem ǵana sanaǵa azdap salmaq salady. Keıbir zertteýshiler bul qatardy «Ózinen basqa oıy joq» dep jazyp júr. Al rasynda ony «redakııalaý», sóıtip «kózdi» – «óz» qylý qajetsiz. Máseleniń tórkini  – Abaıdyń «Jetinshi sózinde»: «Jan bizdi jas kezimizde bılep júr eken. Er jetken soń, kúsh engen soń, oǵan bıletpedik. Jandy tánge bas urǵyzdyq, eshnársege kóńilmenen qaramadyq, kózben de jaqsy qaramadyq, kóńil aıtyp tursa, senbedik. Kózben kórgen nárseniń de syrtyn kórgenge-aq toıdyq. Syryn qalaı bolady dep kóńilge salmadyq... Kókirekte sáýle joq, kóńilde senim joq. Qur kózbenen kórgen bizdiń haıýannan nemiz artyq?..». Sonymen, munda «kóz» sózi fızıologııalyq fýnkııa atqaratyn adam aǵzasyn bildirip qana qoımaı, aqylǵa ashylatyn arnany siltegen fılosofııalyq uǵymdy da uıytqan. Endeshe, «Kózinen basqa oıy joq» degen tirkes – Abaı poezııasynda nadandyqtyń bir nomınaııasy. Budan burynyraqta Dýlat óziniń kemsana keıipkerine bylaı degizipti:

Sózim bar da, kózim joq,

                        Kózim joq dep jatpadym.

Sondaı-aq, ol munymen iliktes:

Esersoq óńsheń mastary,

                        Buzaqor, oısyz jastary

                        Aljydy dep Dýlatty,

                        Keleke etip kúlersiń.

                        Meniń aıtqan bul sózim, 

                        Sanaly bolsa oı kóziń,

                        Óleń emes, jyr emes,

                        Basyńa tússe bilersiń!

degen joldardy jazǵan.

Aldyńǵy eki tarmaq Abaıdyń: «Zaman aqyr jastary, Qosylmas eshbir bastary», – degenin eske túsirse, odan ári bizge kerek – «Sanaly bolsa oı kóziń» deıtin qatardyń da astary ashylady. Ol – Dýlattyń Abaıǵa  tartqan  shyǵarmashylyq syıynyń bir kórinisi.

Árıne, «jan» men «tán» máselesine taban tiregende, Abaı Dýlattan «qara úzip» ketedi. Adamnyń júrek teńizine, sezim ormanyna, aqyl qııasyna tıesili tylsymdardy naqty, naqyshty ári názik beıneleýde uly aqynnyń utysy aıqyn. Mysaly, Dýlat óz jurtyna: «Beıneń qandaı boldy eken, Qarasańshy bir mezgil Qoldaryńa aına alyp», – dep ashyna aqyl aıtsa, Abaı: «Júrekte aına joq bolsa, Sóz bolmady óńgesi», – dep tereńnen terbeıdi. Qoldaǵy aına men Júrektegi aına beıneleriniń arasy – «alty aıshylyq jol»; qaıtkende de, bul – Abaı men Dýlatty bólip turǵan beles. Dýlat jyrlaryndaǵy maqtan(«Maqtan degen – altyn er Arqasyna talaıdyń Aıańshyl qylyp batqan ǵoı»), qumarlyq, ósek, ótirik(«Qumarlyq, tasqyn, maqtan – jel, Ósek-ótirik – ushqyny»; «Ósekshi – táńiri dushpany»; «Bárinen de daýasyz Ósekti qaıtip baǵaıyn?»), kúlki  («Kúle almassyń, qazaǵym, Beıpil  tynyshtyq kúlkińdi»), t.b. sózderdiń keıbiri óziniń etıkalyq órisi jaǵynan Abaıdaǵydaı tamyryn jaıǵan kategorıaldyq tutastyqqa jete almaǵanymen, sol túsinikterge tamyzyq bolǵany sózsiz.

Kez kelgen halyqtyń bolmys-bitiminiń erekshelikteri onyń etnografııalyq salt-sanasyn sıpattaıtyn ózindik belgilerden ańdaǵaılap, atoılap turady. Kóshpendilerdiń kúneltisinde as iship, aıaq bosatý rásimi aralasqan búkil jaǵdaıdyń basqa qyrlarymen birge, qyrýar ıdeologııalyq qyzmeti bar bolatyn. Osy jónmen oılaǵanda, qonaqjaı qazaqy minezge ulttyq taǵamdy tutynýdyń, sol arqyly ózara syılasýdyń ádeti men ádebi aıasynda baǵa berýdi qaǵys qaldyrǵan aqynymyz sırek. Mysaly:

Qaınyńnyń peıili jaman baı da bolsa,

            Mertikken kórer bizden taı da bolsa.

            Kel, qatyn, úıińdi jyq, biz kósheıik,

            Bul qymyz tabylady qaıda bolsa.

            ...Atandym qyryqqa jetpeı qul-qý meshkeı,

            Jaramas bul aradan endi kóshpeı.

                                                           Óske Torqauly

            Qonaqqa bir keregi – et pen qymyz,

            Bar bolsa, adal dámiń aýyz tıgiz.

                                         Qobylan Bóribaıuly

            Ákeń jaqsy kisi edi jambas jegen,

            Jaqsydan jaman týsa ońbas degen.

                                         Shóje Qarjaýbaıuly

Baıqasańyz, aǵaıyn arasyndaǵy syılastyq pen súıispenshilik,  arazdyq pen alalyq, qadir men qurmet, jomarttyq pen joqtyq, baılyq pen baıǵustyq – bári-bári tamaq pen tabaqtyń qatysynsyz qarastyrylmaýǵa qaraǵan. Dýlat pen Abaı bul halyqtyq stereotıpti de ózderinshe sarapqa salady. Shal aqyn: «Qyzyǵy jigittiktiń sol emes pe, aralap árbir jerdiń dámin tatqan», – deýshi edi, endi kerisinshe – «sharýa dese jırenbek, ósek dese súıreńdep, qymyz ańdyp qydyryp, beıpil sózge sydyryp» (Dýlat) jalańdaǵan jurtty jańa zaman jyrshylary júdá jaqtyrmaıdy. Olardyń  bir-birimen ushtasa ulasyp jatqan kózqarastary – Dýlattyń «Maı, maı deısiń, maı deısiń», «Qymyz qumar, sor qumar», Abaıdyń «Ash qaryn jubana ma maıly as jemeı», «Osy qymyz qazaqqa» atty óleńderinde órnektelgen. Elden erek oılaıtyn eki aqynnyń da shúıligetini – et pen qymyz, dálirek aıtqanda, sol as pen sýsynǵa degen shekten shyqqan qumarlyq. Bul da – dástúrdi buzýshylyqtyń, daǵdydan bezýshiliktiń bir batyl amaly; sonymen qosa, dastarqandaǵy dámniń qanaý quralyna aınalǵandyǵyna qarsylyq. Óıtkeni telmirip, tentirep el adaqtaǵan kedeı ataýly asy barǵa táýeldi  kúı keshti; kerek kezinde onyń qolshoqpary (Dýlat: «Qymyzy bar qutyrsa, Soqtyǵasyń árkimge, Qaramaı qara, aǵyna»), tipti malaıy (Abaı: «Bir jilik pen bir aıaq qymyz bergen Dereý seni jumsaıdy bir jumysqa») bolýǵa dármensizdiginen daıyn turdy. Munyń aıaǵy – málim. Sonda ne istegen abzal? Dýlat: «Bar bolsa qolda aıranyń, Irimshik, qurt, qaımaǵyń, Qanaǵat qylsań bolmaı ma, Kóksemeı-aq  qymyz, et?!», – dese, Abaıdyń usynatyn aqyly: «Qyzylshyl semiz, jaz qymyz – Bir úlken borysh basynda, Jýasty min de, aıran ish, Joq nemege shatylma».

Dýlat óleńderiniń negizgi nysanaly maqsaty –«ar satyp («ar satý» tirkesi Abaıǵa da aýysqan), qymyz ishkenshe», ıaǵnı tentektik jolyna túskenshe, qazaqtyń «adam degen ataqty» (Abaıdyń bir óleńinde: «Adam degen dańqym bar») aqtaıtyn talapqa umtylýyn tileý. Al Abaıdyń Dýlattan damytylǵan jańaǵy jyrlarynda et pen qymyz máselesi aqynnyń eńbek týraly konepııasymen («Jalǵa júr, jat jerge ket, mal taýyp kel, Malyń bolsa, syılamaı tura almas el»; «Táýekelsiz, talapsyz mal tabylmas»), urlyq («Jylqyny ańdyp ury júr Ár tóbeniń tasynda», «Qýlyq, sumdyq, urlyqpen mal jıylmas»), maqtan(«Qymyz, semiz degeniń Bir maqtan ǵoı, jasyrma. Maqtan qýma, kerek qý, Oısyzdarǵa qosylma») jaıyndaǵy jan-jaqty tanym-túsinikterimen tyǵyz toptalyp, keremet kiriktirilgen.

Abaıdyń taǵy bir tosyn tujyrymy – jylqydan qoıdy joǵary qoıýy: «Oı kózimen qarasań, Qoıdan jylqy asyl ma» Bizge tanys «oı kózimen» qaraǵanda, bul baılam – durys («Qoıynda aqsha, qolda – qoı, Kúzetke ońaı, shoshynba!»). Álbette, «Shoqpardaı kekili bar, qamys  qulaqtyń» avtory jylqy tárizdi janýardyń ult uǵymyndaǵy kıe, kepıetin teristeýden tysqary; tyńnan jaralǵan turmystyń «sharýa jııý» (Dýlat), «sharýa oılaý» (Abaı) talaptary naqty óleńniń mazmun-mindetine qaraı ony solaı sóıletken.

Osy oraıda Abaıdyń «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym, Ustarasyz aýzyńa tústi murtyń» degeni Dýlattyń «Qazaq degen ǵarip jurt, Mıyǵyńdy kórsetpeı, Ustarasyz ósti murt» degen beınesimen sabaqtas.

Qazaq qoǵamyndaǵy áleýmettik tıpter men toptardyń ara jigin ajyratyp, músinderin somdap, minezdemelerin saralaý baǵytynda da Abaı ashqan kórkemdik jańalyqtardyń keıbiri Dýlattan jylǵa tartyp jatady. Mysaly, Abaı poezııasynda bolystyń beınesinen kem keskindelmegen jaǵymsyz keıipkerdiń biri – pysyq. «Sabyrsyz, arsyz, erinshek» óleńinde aqyn onyń bolmysyn bylaı bederleıdi:

Pysyq kim dep surasań –

                        Qalaǵa shapsa dem almaı,

                        Ótirik aryz kóp berse,

                        Kórgenderden uıalmaı.

                        Sybyrdan basqa syry joq,

                        Sharýaǵa qyry joq,

                        Ótirik, ósek, maqtanǵa

                        Aǵyp tursa beıne sý.

                        At-shapannan kem kórmes,

                        Bireý atyn qoısa «qý»...

Al Dýlattyń pysyǵy mynaý:

Maıyrdyń alsa buıryǵyn,

                        Borbaıǵa qysyp quıryǵyn,

                        El pysyǵy jortady.

                        Ózi eldi qorqytyp,

                        Onan ózi qorqady,

                        Aldyna túsip tompańdaı.

Eki aqyndaǵy pysyqtardyń arasynda aıyrma bar ma? Sóz joq, bar. Dýlat dáýiriniń pysyǵy – orys mekemesindegi maıyrdyń tapsyrmasyn tikeleı oryndaýshy odyrańbaı, bálkim, bolashaqta: «Ońashada oıazǵa Maqtamaımyn elimdi, Óz elime aıtamyn Bergem joq dep belimdi», – dep ózin-ózi masqaralaıtyn Abaı bolysynyń atasy ıakı ákesi. Al Abaı mezgilindegi pysyq – el atqaminerleriniń kóleńkesinde kólbeńdep, aǵaıyn arasyn «qý tilmen qutyrtyp» alalap júrgen, paıdaǵa boıurǵysh, pıǵyly buzyq beıshara bireý. Mine, «pysyq» degen ataý alǵan jiktiń zamannan zaman ozǵanda jetilý, jańarý joly osy. Árıne, Dýlat pen Abaıdyń pysyqtaryn ortaqtastyratyn jaıt ta joq emes, ol – ańdysqan anturǵandar men aldanǵysh ańǵaldardy aıtaqtaý arqyly eki aradan jem taýyp, joq túgendeý aılasyn meńgergen sum-surqııa minez.

Dýlat berekesiz eldiń bekterin: «Tek deıtuǵyn tegi joq», - dep minezdese, Abaı Kúlembaı bolysqa: «El bılegen adam joq Ata menen babańda», - dep, bitiminiń bolymsyzdyǵyn betine salyq qylyp basady. Ǵalym Q.Ómirálıevtiń paıymynsha – «Abaı zamanynda el bıleýdiń «Jańa nızam» atalǵan jańa tártibi engizildi de, Dýlattyń «han-sultany», «bek-bıi» bolys bastaǵan «atqaminer» atanǵan kóp usaq ákimge aınaldy».

Biz Dýlattyń «Bı men bekti jaqtadym, Baı, myrzany maqtadym, Báıbisheniń moınyna Jyrdan alqa taqqanym» degen joldaryna júginip, onyń obrazyn «saraıdyń madaqshysyna», «feodaldyqtyń jyrshysyna» balaýmen boldyq. Bul – túbirimen qate qorytyndy. Mysalǵa alynǵan maılaǵysh, máımóńke sózder Dýlattyń ózine qatyssyz, monologty minezdeýge qurylǵan satıralyq týyndynyń qaharmany – azǵan qazaq qoǵamynyń qolpashqumar, qoshemetshil aqynyna tıesili (Eger «Bolys boldym, minekı» nemese «Oıǵa tústim, tolǵandym» óleńderindegi bolys pen pysyqty Abaıdyń óz beınesine telisek ne bolar edi?!). Sonda álgi jyr úzikteri «mal surap bireýdi aldap, bireýdi arbap» (Abaı) kúneltken óleńshilerdi ádeıi áshkereleý, tuqyrta teristeý bolyp shyqpaı ma?! Osy pikirinde Dýlat, joǵaryda aıtqanymyzdaı, Janaqpen, Túbekpen, Shójemen at quıryǵyn kesisedi; bul jerde de ol – Abaıdyń aldy.

Óleńge qarasty ólshesek, Abaılyq maǵynadaǵy «sóz uǵý» tirkesi men Abaılyq  mándegi «El qulaǵy sańyraý, Kimge aıtamyn sózimdi?» degen sergeldeń saýaldy da alǵash ret Dýlattan ushyratatynymyzdy aıta ketken abzal.

Túptep  kelgende, Dýlat pen Abaıdyń ónernamalyq sabaqtastyǵy alýan arnaly, san salaly.

Eń aqyry, eki aqynnyń da álemdik «Eskendirnamaǵa» úles qosyp, biriniń «Shashtaraz», biriniń «Eskendir» atty poemalardy dúnıege keltirýi de – nazar aýdaralyq nárse.

«Dýlat-Abaı» taqyryby tóńireginde poetıka turǵysynan qaýzaıtyn másele mol. Sóz etkenimiz – onyń bir ushtyǵy ǵana.

 

Amantaı ShÁRIP,

QR UǴA korrespondent múshesi,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory

Pikirler
Redakııa tańdaýy