Sen de kettiń,
Men de kettim,
Ol da ketti aýyldan.
Osynymyz uıat boldy-aý, uıat boldy-aý, qaýymnan...
Baqytty ómirin Túrkııadan tapqan burynǵy qazaqstandyq túrikterdiń tirshiligin kórgende, Muqaǵalıdyń osy óleńi eriksiz eske oraldy.
Toqsanynshy jyldary nemister Germanııasyna údere kóshse, sońǵy on-on bes jylda Qazaqstandaǵy túrik aǵaıyndar da Túrkııasyna topyrlap turyp kóship jatyr.
Biri qonaq úıden, ekinshisi úlken saýda ortalyqtarynan, úshinshisi bazarlardan jumys taýyp alǵan.
Men sııaqty demalýǵa kelgen qazaqstandyq jerlesterin kórse boldy, arttarynan naǵashylary izdep kelgendeı qýanady shetinen. Shurqyrap tabyspasa da, shúıirkelese sóılesedi.
-Qaı jerden keldiń? - dep surasań:
Bireýi:
-Almatydanmyn, -
Ekinshisi:
-Túrkistan oblysynanmyn, -
Úshinshisi:
- Jambyl oblysynanmyn, - dep qazaqsha saırap turǵany.
Bosaǵan kóńil-kúılerinen, qubylǵan únderinen kindik qany tamǵan Qazaqstanyn óte qatty saǵynyp júrgenderin baıqaısyń.
"Arqada kún jyly bolsa, arqar aýyp nesi bar". Qazaqstanda eńbekaqylary ishken-jegenderinen artylyp, barshylyqta beımaral ómir súrse, Túrkııaǵa kep nesi bar edi bulardyń" dep oıǵa shomasyń sol kezde.
Sońǵy alty-jeti jylda Túrkııaǵa tórt ret jolym túsipti. Sonyń bárinde kýá bolatynym, ylǵı osy kórinis. Qazaqstandyq túrikterdiń óńsheń órimdeı jas qyz-jigitteriniń kóbisi Antalııa, Alanııa, Kemerge kep, nan taýyp, jan baǵyp júr. Bári de túrikshe, qazaqsha, orysshaǵa aǵyp tur. Pysyqtyqtaryna qyzyǵa qarap turyp, "Qazaqstan qandaı jumys kúshinen qaradaı aıyrylyp jatyr, á?" dep, qatty qynjylasyń.
"Quıysqandary kóterilip", kósh qamynda otyrǵandar túrikter ǵana emes. Elden ketip jatqan qazaqstandyq túrikterdiń qataryn óz qazaqtarymyz da kóbeıtip jatyr. Stambýl, Ankara, Izmırden úı almasa da, Aqteńizdiń jaǵalaýyndaǵy Antalııa, Alanııa,degen kýrortty qalalardan páter satyp alyp, Túrkııanyń turǵylyqty halqyna aınalyp ketken aǵaıyndarymyz óte kóp. Aralarynda ánshilerden bastap, kásipkerlerge deıin bar.
Túrkııadan bólek, Amerıkaǵa, Evropaǵa qonys aýdaryp jatqan jastarymyz qanshama!
"Búıte berse, Qazaqstanda kim qalady?" dep oılaýdyń ózi janyńdy jabyrqatady. Kileń kári-qurtańdar men sheneýnikter: mınıstrler, ákimder ǵana qala ma sonda elde?
Elge ıe bolatyn jastar she?
Buryn jastardy "aýyldan qalaǵa ketti" dep "kinálaýshi" edi. Endi qala degeniń sheteldiń qasynda oıynshyq bop qaldy. Baǵyttaryn shetelge buryp, aılyǵy mol jumys izdep ketken jastardyń qarasy kóp.
Jaraıdy, túrikterdiń óz otandaryna ketkisi keletini zańdylyq delik. Al Atlant muhıty men Evropa, Koreıa asyp jatqan qarakózderimizdikine ne joryq?
Úkimet bul kóshti toqtata alar ma eken? Toqtatam dese, máseleni eń birinshi aılyqty kóbeıtýden bastaýlary kerek-aý. Áıtpese, "Amerıkada jáı medsestranyń ózi aı saıynǵy eńbekaqysyna 6 myń AQSh dollaryn alady eken" degen aqparatty qazir ekiniń biri biledi.
Evropa elderinde de solaı.
Men demalyp jatqan úıde de bir túrik áıeli júr.
-Merkiden keldim, -deıdi.
Keshe saýda dúkeninen bir túrik jigitin kórdim. Ol:
-Taraz qalasynyń qasyndaǵy Rovnoe aýylynanmyn, - dedi.
Ashanada júrgender de qazaqstandyq túrikter.
Qarjynyń kirisi men shyǵysynda shetindeý bir jaǵdaı bolsa dereý qabaq túıip shyǵa keletin Úkimet, elge kelgen hám ketken adamdardyń esebindegi osyndaı kóńil alańdatarlyq ıfrlarǵa da ishteri ashý kerek qoı.
Al bizdikilerge "Baǵdatta bári tynysh" degendeı, bári baıaǵydaı, baı-myrzanyń taıaǵyndaı kórinetin sııaqty...
Kósemáli SÁTTIBAIULY
