Shetelge baryp demalǵyńyz kelse...

2485
Adyrna.kz Telegram

Jazda kez kelgen adam kúndelikti qarbalas tirlik pen jumystan bir sát damyl taýyp, kezekti eńbek demalysyn asyǵa kútetini ras. Osyndaıda shet elge shyǵyp, el kórip, teńiz jaǵalaýynda tynyqqandy táýir kóredi. Sonymen siz qaıda baryp demalǵyńyz keledi? Qazir qaı elderge barýǵa múmkindik bar? Qansha qarjy kerek? Biz osy saýaldarǵa jaýap izdep kórgen edik...

Búginde álemde kóptegen el karantın shekteýin jeńildetip, sheteldikter úshin shekaralaryn ashyp jatyr. Shengen vızalaryn berýdi qalpyna keltirý keńinen talqylanýda. Osy oraıda biz qazaqstandyqtar qazir qandaı elderge baryp demala alatyny týraly tarqatyp aıtyp bersek.

Osyǵan deıin Qazaqstan týroperatorlar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Inna Reı qazir qazaqstandyqtarǵa týrızm úshin Túrkııa, BAÁ, Mysyr, Shrı-Lanka, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Reseı, Ýkraına, Grýzııa, Tájikstan, Chernogorııa, Armenııa, Albanııa shekarasy ashyq ekenin aıtqan bolatyn.

Búginde QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń aqparatyna sáıkes, qazir Qazaqstanda halyqaralyq reıster aptasyna 40 baǵyt boıynsha 13 elge qatynaıdy.

Tańdaý jáne múmkindik

Búgingi kúni qazaqstandyqtardyń eń kóp baratyn elderiniń biri Túrkııany alyp qarasaq, bul elge Qazaqstannan aptasyna 12 reıs júredi.

Atap aıtsaq, Nur-Sultan - Ystambul baǵyty boıynsha eki reıs, Almaty - Ystambul - tórt reıs, Almaty - Antalııa - eki reıs, Shymkent - Ystambul - eki reıs jáne Túrkistan - Ystambul eki reıs ushady. Aldaǵy ýaqytta áýe reısteriniń sanyn arttyrý josparlanýda.

Bul elde qazaqstandyq saıahatshylardan elge kelgennen keıin karantın talap etilmeıdi. Alty jastan asqan barlyq jolaýshy Túrkııaǵa kelgenge deıin keminde tórt kún buryn «saıahatshynyń kirý formasyn» toltyrýy kerek. Muny ınternet arqyly jasaýǵa bolady. Týrısterde COVID-19 testiniń teris nátıjesi bar medıınalyq anyqtama bolýy kerek. Taldaý ushqanǵa deıin 72 saǵat buryn jasalýy tıis.

Buǵan deıin elde karantın sharalary qatań bolǵanymen, Túrkııa bıligi jazǵy týrıstik maýsymǵa daıyn ekenin málimdegen bolatyn.

Túrkııadan keıin qazaqstandyqtar jıi baratyn eldiń biri — Birikken Arab Ámirlikteri. Bul el men Qazaqstan arasyna aptasyna 31 reıs jasalady: Nur-Sultan - Dýbaı baǵyty boıynsha alty reıs, Almaty - Dýbaı — 10 reıs, Nur-Sultan - Abý-Dabı jáne Almaty - Abý-Dabı — 2 reısten, Almaty - Shardja — 3 reıs, Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Aqtaý, Atyraý, Aqtóbe, Oral jáne Qaraǵandy qalalarynan Ras-el-Haımaǵa bir reısten oryndalady.

BAÁ-ge saparǵa shyqqandar ózimen birge ushýdan 72 saǵat buryn tapsyrylǵan COVID-19 úshin PTR-testiniń teris nátıjesi bar anyqtama alý kerek. PTR-testiniń nátıjesi aǵylshyn nemese arab tilderinde basylǵan nusqada usynylýy tıis. Qolmen jazylǵan derekteri bar anyqtamalar qabyldanbaıdy.12 jasqa deıingi balalar, sondaı-aq aýyr jáne ortasha múgedektigi bar adamdar testten bosatylady.

Dýbaıda saıahatshylar kelgennen keıin taǵy bir COVID-19 PTR-testin tapsyrý qajet bolýy múmkin. Bul jaǵdaıda olardan taldaý nátıjelerin kútý úshin qysqa merzimdi karantınnen ótý suralady. Eger test nátıjesi oń bolsa, týrıst kem degende 10 kún ishinde memlekettik mekemede, aýrýhanada, qonaqúıde nemese jeke turǵyn úıde oqshaýlanady.

Qazirgi tańda Qazaqstannan Mysyrǵa aptasyna eki reıs jasalady: Almaty - Sharm-el-Sheıh jáne Nur - Sultan - Sharm-el-Sheıh (eki reıs-charterlik, ıaǵnı ushaqqa bıletti tek týrpaket quramynda satyp alýǵa bolady). Olardy «Eır Astana» men SCAT oryndaıdy.

Bul kýrortqa barý úshin qazaqstandyqtarǵa vıza qajet emes. Alaıda, eger týrıst Sharm-el-Sheıhten ketip, elge barǵysy kelse, onda ol kelgen kezde vıza alý kerek bolady. Onyń quny — 25 dollar (shamamen 10 744 teńge).

Sonymen qatar maýsymnyń ekinshi jartysynan bastap qazaqstandyqtar úshin taǵy bir baǵyt - Jerorta teńiziniń jaǵalaýynda ornalasqan mysyrlyq Mersa-Matrýh kýrort-qalasy ashyldy.

Shrı-Lankaǵa barý úshin qazaqstandyqtarǵa týragenttikter tikeleı ushý paketterin usynady. Bul elde 7 maýsymǵa deıin tolyq lokdaýn boldy. Degenmen qazir

saıahatshylar araldyń halyqaralyq áýejaılaryna birqatar shekteýdi saqtaı otyryp bara alady. Árbir reıske tek 75 jolaýshy, onyń ishinde el turǵyndary men týrıster jiberiledi. Sonymen qatar, barlyq jolaýshy vakınalaýdyń bolýyna qaramastan PTR-testin tapsyryp, eki aptalyq karantınnen ótýi kerek.

Ózbekstanǵa elimizden aptasyna 24 reıs qatynaıdy: Nur-Sultan - Tashkent baǵyty boıynsha alty reıs, Almaty - Tashkent — 14 reıs, Aqtaý - Úrgensh  — tórt reıs. Uzbekistan Airways — 12 reıs, «Eır Astana» - 10 reıs, SCAT eki reıs oryndaıdy. Aldaǵy ýaqytta Túrkistannan Tashkentke áýe reısi ashylmaq.

Ózbekstanǵa barǵan barlyq jolaýshy ushýǵa deıin 72 saǵat buryn alynǵan PTR-test taldaýdyń teris nátıjesi bar anyqtamany (aǵylshyn nemese orys tilderinde) usynýy tıis. Qujat QR-kodty qamtýy tıis nemese zerthananyń resmı mórimen jáne dárigerdiń qolymen túpnusqada usynylýy tıis. PTR-test tapsyrýdan eki jasqa deıingi balalar bosatyldy.

Al Reseıge Qazaqstannan aptasyna 10 reıs: Nur-Sultan - Máskeý baǵyty boıynsha alty jáne Almaty - Máskeý baǵyty boıynsha tórt reıs ushady. «Eır Astana» men «Aeroflot» áýekompanııalary bes reısten oryndaıdy.

Reseıge keletin qazaqstandyqtar (onyń ishinde balalar) kelgenge deıin keminde kúntizbelik úsh kún buryn jasalǵan COVID-19 PTR-testiniń teris nátıjesin rastaıtyn anyqtamany orys nemese aǵylshyn tilderinde usynýy tıis. Eger bar bolsa, ımmýnoglobýlın G (IgG) antıdeneleriniń anyqtalǵanyn rastaıtyn medıınalyq qujattardy da kórsetýge bolady.

Ýkraınaǵa Qazaqstannan tórt reıs: úsheýi Almaty - Kıev baǵyty boıynsha jáne bireýi - Nur-Sultan - Kıev baǵyty boıynsha oryndalady. Olardyń úsheýin «Eır Astana», bireýin Sky Up oryndaıdy.

Erejege sáıkes, Ýkraınaǵa kirý úshin sizde Ýkraınada tirkelgen saqtandyrý kompanııasy bergen saqtandyrý polısi (kýálik, sertıfıkat) bolýy kerek, ol COVID-19 juqtyryp, aýyryp qalǵan jaǵdaıda emge, baqylaýǵa baılanysty shyǵyndardy jabady jáne Ýkraınada bolý merziminde jaramdy.

Grýzııaǵa barǵyńyz kelse, shekaradan ótpes buryn arnaıy elektrondy saýalnamany toltyrý kerek, onda sońǵy 14 kúndegi saıahat baǵytyn, sondaı-aq Grýzııadaǵy turǵylyqty jeri men baılanys málimetterin kórsetý qajet.

Saıahatshylar shekaradan ótkenge deıin 72 saǵat buryn PTR-testiniń teris nátıjesi bar anyqtamany usynýy kerek. Al shekaradan ótkennen keıingi úshinshi kúni óz esebinen PTR-testileýden qaıta ótý kerek.

Búginde Qazaqstannan Grýzııaǵa Almaty - Tbılısı baǵyty boıynsha «Eır Astana» aptasyna úsh ret reıs jasaıdy. Fly Arystan alty reıs: Nur-Sultan - Kýtaısı, Aqtaý - Kýtaısı, Atyraý - Kýtaısı baǵyttary boıynsha eki reıs oryndaıdy.

Al Chernogorııa, Albanııa, Armenııaǵa Qazaqstan azamattarynyń kirýine eshqandaı shekteýler joq. Degenmen saqtyq sharalary úshin PTR-test tapsyryp, densaýlyqty kútken durys.

Sondaı-aq bıyl álemdegi indetke qaramastan Taıland bıliginiń de týrıster úshin shekarany ashý jospary bar. Sońǵy málimetterge sáıkes, Phýket, Samýı jáne Pattaııa shilde aıynan bastap týrıster úshin aımaqtardy merziminen buryn ashý josparlaryn daıyndady. Olar vakına saldyrǵan týrısterdi karantınnen bosatqysy keledi.

Qaı elde qansha qarjyǵa demalýǵa bolady?

Jaz aıynda qazaqstandyqtarǵa shetelde demalýy úshin adam basyna shaqqanda  shamamen 400 myń teńge qarjysy bolýy kerek.

BAE. Bul elde demalys  baǵasy 360 myń teńgeden bastap, 600 myń teńgeden asady. Osy aqshaǵa kiretini:  7-10 kún 3-4 juldyzdy otelderde turaqtaý. As-sýyńyzdy óz aqshańyzǵa alyp ishesiz. Sondyqtan jolǵa shyǵar aldynda, tamaq pen oıyn-saýyqqa keter qosymsha shyǵyndy eskerý kerek. Shopıng josparlaǵan týrıster úshin saýda ortalyqtarynda maýsymdyq jeńildikter qarastyrylǵan.

Túrkııa. Baǵa 280-900 myń teńge aralyǵynda qubylady. Eń arzany – úsh juldyzdy otelde tamaqsyz  turaqtaýǵa nemese tek erteńgi as ishýge bolady.  Qymbatyraq usynystarda bar,  bári qamtylǵan paketimen  bes juldyzdy otelde jaqsy demalyp qaıtýǵa da bolady.

Egıpet. Negizinen 3-4 juldyzdy otelderdi usynatyn týrlar satylyp jatyr. Jol shyǵyny men 7-10 kúnge ornalasý quny 365-430 myń teńgeni quraıdy.

Baǵasy 1000 dollardan asatyn demalys oryndaryna Maldıv araldary, Taıland, Domınıkan Respýblıkasy men Shrı-Lanka araly kiredi.  Atalmysh elderge barý jáne ornalasý ortasha quny adam basyna shaqqanda  –  0,8-1 mln teńge.

Maldıv araldary. Bul koronavırýs kezinde alǵash  ashylǵan týrıstik baǵyttardyń biri. Qaýipsizdik jáne sanıtarlyq sharalarynyń jaqsy saqtalýy 2020 jyldyń jazynan beri osy  kýrortty qazaqstandyqtar arasynda tanymal etken. Maldıv araldaryna aparatyn týr quny otelderdiń dárejesine jáne bron alý kúnine qaraı 600 myńnan 2 mln teńgege deıin qubylady.

Taıland.  Pattaıda demalý, jol shyǵyny men segiz kún demalysty qosa alǵanda 700-900 myń teńge ketedi. Al araldarda demalys  baǵasy qymbatyraq, 1,5 mln teńgeden bastalady.

Shrı–Lanka. Týr quny –  600 myń teńgeden 1,5 mln teńgege deıin. Bul somaǵa eń jaıly jerde ornalasýǵa bolady, oǵan tańǵy as jáne keshki as kiredi.

Grýzııa. Týr quny — 238 myń teńge. Bul elde 7 kún demalýǵa múmkindik bar.

Chernogorııa. Týr quny — 400 myń-450 myń teńge. Bul elde de 7-10 kún demala alasyz. Biraq bul somaǵa 3-4 juldyzdy qonaq úıler kiredi.

Aıta ketý kerek, bul kórsetilgen baǵalarǵa tek Nur-Sultan, Almaty qalalarynan ushý kerek. Eger siz basqa qalada tursańyz, jolaqysyna qosymsha qarajat qajet bolady.

Shetelge baryp demalǵysy kelgen oqyrmandarymyzǵa sátti jáne keremet demalys tileımiz. 

 

Danagúl BAIMUQASh,

«Adyrna» ulttyq portaly.

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy