- Meniń týǵan aǵam Jasuzaqtyń asharshylyq jyldarynda basynan keshken oqıǵalaryn aıtpastan buryn bizdiń ata-babalarymyzdyń qonys tepken mekeni qandaı jaǵdaılarǵa baılanysty «Kókterek» dep atalǵanyn aıta keteıin, - dep Meıramkúl áńgimeni áriden bastady. - Ákem Mahamadı 1902 jyly dúnıege kelipti. Al onyń ákesi, meniń atam Isadyq 1860 jyly jaryq dúnıeniń esigin ashyp, 1962 jyly 102 jasynda dúnıeden ozdy. Jas kezinde aýyl moldasynan azdy-kópti bilim alǵan atam kózi ashyq, kókiregi oıaý azamat boldy, tabıǵatty janyndaı jaqsy kóretin. XIX ǵasyrdyń sońynda Isadyq atam el-jurtty jınap alyp, ózi bas bolyp burynnan ornyqqan ata-mekenimizge jappaı terek aǵashtaryn ektirgen eken. Tabıǵatty erekshe aıalaıtyn sol kezdegi jas jigittiń «atadan mal qalǵansha, tal qalsyn» degen berik ustanymy bolsa kerek. Kúni búginge deıin jergilikti turǵyndar Isadyq atanyń ekken kók terekteri jaıynda áńgime qozǵap otyrady. Sol dáýirden bastap bizdiń ata-qonysymyz «Kókterek» dep atala bastapty. Qazaq halqy túrli oqıǵalarǵa baılanysty ózderi turǵan mekenderge at qoıýǵa sheber bolǵan ǵoı. Táýelsizdikke qolymyz jetkennen keıin eldi-mekenderimizdiń burynǵy tarıhı ataýlarynyń qalpyna keltirilýi - qýanyshty jáı. Keıinirek aýyldyń atymen «Kókterek» aýdany degen ataýǵa ıe bolyp, ortalyǵy Birlik aýyly boldy.
Otyzynshy jyldary qazaq elin ashtyq jaılaı bastaǵan kezde Jasuzaq aǵam 13-14 jasta eken. 1930 jyly Keńes úkimetiniń ýákilderi jergilikti áperbaqan sholaq belsendilermen birge baı demeı, kedeı demeı shetinen halyqtyń sońǵy laǵyna deıin zorlyqpen tartyp alyp, kolhozǵa biriktire bastapty. Sol kezde mynadaı bir shýmaq óleńniń eldiń arasyna tarap ketkenin aǵam aıtyp otyratyn:
Stalın kósem, qaıdasyń?
Belsendi saldy naızasyn.
Sońǵy laqty tartyp ap,
Asyrdy-aý nálet aılasyn!
Bala kezinen eti tiri, pysyqtaý kelgen Jasuzaqty 14 jasynda jańa qurylǵan «Kóltaban» kolhozyna esepshi etip saılaıdy. Maldyń bári kolhozǵa alynyp, aýyl turǵyndarynyń qolynda tigerge tuıaq qalmaı jaǵdaıy kúnnen kúnge nasharlaı beredi. 1931-1932 jyldyń qysynda aýylda qalǵan adamdar ashtyqqa ushyrap óle bastaǵan, kóbi tamaq izdep jan-jaqqa qańǵyp ketken. Kóptegen jas balalar áke-shesheden aıyrylyp, jetim qalady. Bir úzim nan taýyp jeı almaı, aýyldyń shetinde, butalardyń túbinde isip-keýip ólip jatqan balalardy jerleýge de eshkimniń shamasy kelmepti. Sol kezde ókimettiń tapsyrmasymen aýyl-aýyldardaǵy jetim balalardy jınap, balalar úıine (detdom) ótkizý úshin arnaıy jasaq qurylǵan eken. Bir kúni Áýlıe-Atadan kelgen komıssııaǵa aýyldaǵy panasyz qalǵan balalarǵa jol bastap barý úshin aýyldyń jaǵdaıyn jaqsy biletin Jasuzaqty qosyp beredi. Ashtyqtan buralyp, esterinen tanyp jatqan adamdardyń úılerine komıssııa múshelerin alyp barady.
Sonaý náýbet jyldary shaǵyn ǵana bizdiń aýylda da adamnyń tóbe shashy tik turatyn nebir sumdyq oqıǵalar bolǵan, sodan adamnyń tula boıy túrshigetin qaıǵyly oqıǵalardy kórgen aǵamnyń jan-dúnıesi qatty kúızeledi.
Sonymen, ortalyqtan kelgen komıssııany Jasuzaq bir úıge kirgizedi. Ókinishke oraı, aǵamnyń aıtqan áńgimesinen álgi barǵan úı ıesiniń aty-jóni esimde qalmapty. Ókimet adamdary úıge kirgende orta jastaǵy er adam men basyna oramalyn qymtap tartqan áıeldiń otyrǵanyn kóredi. Olardyń birneshe kúnnen beri nár tatpaǵany bozarǵan túrlerinen kórinip turdy. Úıdiń túpki buryshynda bireýi 5 jas, ekinshisi 7 jasar shamasynda bolýy kerek, ýákilder tabaldyryqtan attaı bergende-aq «ne ákeldińder» degendeı, úńireıgen kózderimen jalynǵandaı bolyp, álsirep jatqan balalar jáýteńdep qaraı bergen. Sol kezde Jasúzaq aǵam ashtyqtan ábden álsiregen jas balalardy kórip qatty aıap ketip, bir sát esin jııa almaı sostıyp turyp qalady.
Komıssııa bastyǵy úı ıesine barlyq mán-jaıdy túsindirip:
- Qazir elimizde jaǵdaı qıyn bolyp tur, balalardy ashtyqtan qutqaryp qalý úshin Úkimettiń tapsyrmasymen jetim qalǵan balalardy, sonymen qatar asyraýǵa shamasy kelmeı ashtyqqa urynǵan otbasylardyń balalaryn da detdomǵa (balalar úıi) ornalastyrýǵa jınap jatyrmyz. Sizderdiń qazirgi jaǵdaılaryńyzdy kórip túrmyz. Sondyqtan, myna eki balany alyp ketip, Shý aýdanynyń ortalyǵy Novotroıki selosyndaǵy balalar úıine ornalastyramyz, - deıdi. Buǵan áke-sheshesi kónbeıdi... Sol kúni ýákilder basqa úılerdi aralap jetim qalǵan balalardy tizimge alyp, 10 shaqty balany alyp ketedi.
Úsh-tórt kún ótkennen keıin Aýyl keńesiniń tóraǵasymen birge Jasuzaq aǵam balalaryn detdomǵa bermeı qoıǵan álgi úıge qaıta barady. Múndaı da sumdyq bolady eken-aý! Qaqpaǵy ashyq qazanda bala denesiniń qaınap jatqanyn kórip, aǵam esinen tanyp qala jazdaıdy. Úıge kirip barǵanda úı ıeleriniń amandasýǵa shamasy kelmeı kózderi aınalyp, jaqtary sýalyp yńyrsyǵan qalpynda oryndarynan tura almaı jata bergen. Tóraǵa men Jasuzaq turǵan oryndarynda qaqqan qazyqtaı bolyp, sileıip turyp qalady. Sál ýaqyttan keıin esterin jıyp, ne isterin bilmeı úıden qalaı atyp shyqqanyn ózderi de baıqamaıdy.
Bir kúnnen soń kórshisi olardyń úıinen shyǵa almaı ólip qalǵany týraly Aýyldyq keńeske habarlaıdy. Ashtyqtan opat bolǵan jandardyń betin topyraqpen jabýǵa eki-úsh adam barǵan kezde erli-zaıyptylar jatqan jerinde qatyp qalǵan, búryshta bir balasy ólip jatyr, qazanda qaınaǵan balanyń denesi sol qalpynda qalypty. Beısharalardyń jeýge de shamasy kelmese kerek. Ábden ashyǵyp, kózderi qantalaǵan adamdar aqyl-esinen aıyrylady degen ras eken.
Aýyldaǵy ólgen adamdardy jerleıtin toptyń quramynda Jasuzaq aǵam da bolypty. Olar eki-úsh kúnde úılerdi, aýyldyń kóshelerin aralap máıitterdi jınap, aýyldyń shetindegi shuńqyrlarǵa aparyp kóme bergen. Qaza bolǵandardyń janazasyn shyǵaryp, musylman saltymen jerleýge kimniń áli jetsin.
«Kókterek» aýylynyń turǵyny Meıramkúl Mahamadıqyzynyń aǵasynan estigen áńgimeleri,
«Áýlıe-Ata óńirindegi asharshylyq» kitabynan
