Úırenip júrip, úıretken sátter...

1102

Jańa ǵasyrda jańa tehnologııalap aǵymy tolactamaı, ózgergen ústine ózgerýde. Sondyqtan ózgergen álemniń bolashaǵynyń irgetasyn qalaýshy,  qalyptactyrýshy muǵalim jańa aqparattardy ózine ala otypyp, oqý men oqytýdy úzdikciz jetildirýge basty nazar aýdarady. Bul jolda ustazdar qaýymyna artylar júk jeńil emes, árıne.

«Syndarly oqytýdyń oqý-tárbıe úrdisinde pedagogtardyń jańasha belsendi ádis-tásilderin qoldanýy arqyly sabaqtyń tartymdylyǵyn, qyzyqty da nátıjeliligin arttyra otyryp, ár oqýshynyń erekshe bolmysyn, tulǵalyq qasıetterin, shyǵarmashylyq   deńgeıin, damý joldaryn ómirmen baılanystyrýdaǵy jumys túrlerin  nasıhattaý maqsatynda tájirıbe almasý» degen úlken maqsatty alǵa qoıǵan respýblıkalyq   semınar 8 sáýir 2017 jyly  Ile aýdany, Baıserke aýyly, № 9 orta mektebinde «Máńgilik   elge - aqparattyq   mektep -   jańashyl    pedagog - ómirge  beıimdi   oqýshy - mádenıetti  ata-ana» taqyrybynda ótti.

roza-erbol-yizyi-2

Respýblıkamyzdyń túkpir-túkpirinen kelgen qonaqtardy, mektep basshylaryn, mektep foıesindegi «Júrekten júrekke» sharlar álemi men «Mektep dırektory - búkil mektepke  ózgeris engizýdi basqarýdaǵy negizgi kóshbasshy» lozýngisimen qarsy aldy. Jáne de «Jas ulan» uıymynyń músheleri «Saılaý» akııasyn júrgizdi. Dırektorlarǵa «Tilek bıýlleteni» men semınar baǵdarlamasyn usyndy. Kóshbasshy dırektorlar óz tilekterin bıýlletenge jazyp, saılaý ýrnasyna saldy.

Isaeva Aıda         «2-synyptan bastap AKT-ny oqytý» eksperıment alańymen, «Aǵylshyn tilin oqytý jáne aýdarma isi» kafedralarynyń fılıaldary jáne   muǵalimder bólmesindegi «Syndarly oqytý» baǵdarlamasy boıynsha jasalǵan «Krıterıaldy baǵalaý» buryshymen    tanystyrdy.

Semınardy «Aýylymdy búkil álem tanysyn!»        atty respýblıkalyq  zertteý  akııasyna  qatysqan tarıh páni muǵalimi G.A.Alseıtova slaıd-shoýmen ashty.

«Bilim úzdigi» medaliniń ıegeri tarıh pániniń muǵalimi, mekteptiń ardager ustazy G.Alseıtova semınarǵa kelgen  kóshbasshy dırektorlardy ártúrli nomınaııa medaldarymen marapattaı otyryp, topqa bóldi. I top – «Kóshbasshy dırektorlar» toby, II top – «Jańashyl dırektorlar» toby, III top – «Kreatıvti dırektorlar» toby bolyp bólindi.  «Synshylar» men «Keńesshiler» toby aldyńǵy top múshelerine keńes berip, syn aıtatyn, jumystaryn baǵalaýǵa qatysýshylar bolyp toptasty. Kelesi kezeńdi mektep dırektorlarynyń orynbasarlary N.T.Temerhanova men G.E.Bolsambekova        «Mektep – oqýshy - ata-ana - pedagog ushtastyǵy» taqyrybyn iskerlik oıynymen ashty. Trenıngke barlyq dırektorlar belsendi qatysyp, óz oılaryn ortaǵa saldy. Qonaqtardyń pikirinshe, trenıngtiń qurylymy men mazmuny óte joǵary boldy.

roza-erbol-yizyi-3

«Eskiden qol úzip, jańaǵa qol jetkizgender ǵana muǵalim bola alady» (Konfýıı) degen pikirdi ustanǵan mektep ustazdary Baǵdarlamaǵa saı ashyq sabaqtaryn túrli formada ótkizdi.        Hımııa páninen «Oksıdter» taqyrybyndaǵy ashyq sabaqty ınterbelsendi taqtanyń tıimdiligin paıdalanyp, Dıýsenbekova Alııa, qazaq tili páni muǵalimi Dývanbekova Gýljan men Satkankýlova Altyngýl Qanatbaevna «Qonaqtar» taqyrybynda  8 «Á»  synybymen kiriktirilgen sabaqtar ótkizdi. 3 «V» synybyndaǵy         «Mnogoobrazıe jıvotnyh» taqyrybynda Esmanova Gýlmıranyń kiriktirilgen ınklıýzıvtik sabaǵy joǵary dárejede ótti: túrli jańa ádis-tásilderdi qoldana otyryp, úıden oqıtyn Mansýrmen qyzyqty sabaq júrgize bildi. Al, Qazaqstan tarıhy páninen  11 «A» synybyna júrgizilgen  sabaqta Blým taksonomııasy boıynsha  «Qazaq dıasporasynyń máseleleri» taqyrybyn Tólebaeva Alııa jaqsy asha bildi.

Mektep dırektorynyń tárbıe isi jónindegi orynbasary Isaeva  Aıda  «Jas Ulan» ózin-ózi basqarý uıymynyń jumysymen tanystyrdy. Ár top músheleri (dırektorlar) jas mınıstrlermen birlese, «oqýshy únin» eskere otyryp, «Qıyn  oqýshylarmen jumys» taqyrybynyń ereksheligin poster arqyly qorǵady.

Semınar  sońynda «Jańasha basqarý - jańasha oqytý kepili» atty  dóńgelek ústel uıymdastyrylyp, qatysýshylar tarapynan keri  baılanys berildi.

Mektep dırektory Nurmuhanbetov Ǵabıdolla Kabdylzııauly    kelgen qonaqtarǵa, semınardyń mazmundy ótýine atsalysqan áriptesterine, ujym múshelerine úlken alǵys bildirdi.

roza-erbol-yizyi-4

Iá, «Barlyǵy álemniń ózgerýi týraly aıtady, alaıda eshqaısysy ózin ózgertý týraly oılamaıdy» degen L.N.Tolstoıdyń kóregendi sózi búginde jańa zaman jastaryn tárbıelep, jan-jaqty bilim berip jatqan árbir oqytýshyǵa oı salary anyq. Joǵaryda ótken is-shara - aldaǵy kúnderge senimmen qaraıtyn, kóshbasshylyq qabileti qalyptasqan, bilimdi ózdiginen alýǵa daıar, ony qajetti tusta erkin qoldanatyn shákirt tárbıelep jatqan oqý ordasynyń bir kúngi tynys-tirshiliginen alynǵan kórinis.


Roza ERBOZYMQYZY SEKSENOVA

Abaı atyndaǵy Respýblıkalyq mamandandyrylǵan

daryndy balalarǵa arnalǵan

 qazaq tili men ádebıetin tereńdete oqytatyn

 orta mektep-ınternaty dırektorynyń

 ǵylymı ister jónindegi orynbasary

Pikirler