Marsta salynatyn qalanyń beınesi qandaı?

1380

Mars - Kúnnen eń alys ornalasqan tórtinshi jáne Kún júıesindegi jetinshi planeta; planetanyń massasy - Jer massasynyń 10,7% quraıdy. Mars planetasynyń ataýy - ejelgi grek Areske uqsas ejelgi rımdik soǵys qudaıymen atalǵan

Marsqa birinshi bolyp 1971 j. Keńestik AMS Mars-3 túsirý mashınasy qondy. Avtomattandyrylǵan Marsıan stanııasynyń derekteri Mars betine qonǵannan keıin kóp uzamaı berile bastady, biraq 14,5 sekýndtan keıin qaıta toqtady.

Tájirıbe nátıjesinen baıqar bolsaq, tiri organızmderdiń Marsta taý jynystaryndaǵy jaryqtarda jáne kishigirim úńgirlerde (ýltrafıolet sáýlelerinen qorǵaný úshin) uzaq ýaqyt bolǵannan keıin de tiri qalýǵa múmkindigi bar ekenin rastady. Bir jaǵynan, bul Marsta ǵalamnan tys ómir bolýy múmkin degendi bildiredi.

Ǵalymdardyń anyqtaýynsha Marstaǵy tartylys kúshi Jerdegiden áldeqaıda tómen, dálirek aıtsaq, 62% tómen. Bul Marstyń aýyrlyq kúshi Jerdiń 38% quraıdy degendi bildiredi. Salmaǵy 100 kg bolatyn adam, Marsta 38 kg ǵana salmaqta bolady.

Abiboo stýdııasynyń dızaınerleri, adamzattyń Qyzyl planetada qaıda jáne qalaı ómir súretinin kórsetti. Olardyń paıymdaýyndaǵy Marstaǵy qala ejelgi qytaı qudaıy qurmetine Nýva dep ataldy. Stýdııa sáýletshileri men dızaınerleri planetanyń erekshelikterin jaqsy túsiný úshin Mars zertteýshilerimen birge jumys istedi jáne olar birlesip birinshi qala jartasta ornalasýy kerek degen qorytyndyǵa keldi. 

"Onda 250 myń adamǵa deıin ómir súre alady. Turǵyndardy radıaııalyq jáne atmosferalyq qysymnan qorǵaý úshin ǵımarattardy kúmbezben jabý kerek. Al qala turǵyndary ósirilgen ósimdikterdiń ottegimen qamtamasyz etiledi. Ishki júıelerdiń jumysyna arnalǵan energııa, qýatty kún panelderiniń kómegimen alynady. Barlyq ǵımarattar Marsta bar materıaldardyń kómegimen jasalady. Eger ol aımaqtan sý kózi tabylsa, bul joba boıynsha jumysty jeńildetedi - sýdan kómirtek túzilýi múmkin, bul óz kezeginde bolat jasaýǵa kómektesedi", deıdi Abiboo stýdııasynyń mamandary.

Mars zertteýshileri men stýdııa dızaınerleriniń zertteýinshe, birinshi Mars qalasynyń qurylysy 2054 jyly bastalady dep kútilýde. Ol jaqqa 2100 jylǵa qaraı aýqymdy qonys aýdarýǵa daıyn bolady. 

Al amerıkandyq ónertapqysh Ilon Mask Marstaǵy qalanyń Jerden táýelsiz bolǵanyn qalaıdy. SpaceX negizin qalaýshy Ilon Mask ta Marsta ózin-ózi qamtamasyz etetin qala salǵysy keledi jáne onda ómir súrý Jerdiń qoldaýyna múlde táýeldi bolmaǵanyn qalaıdy. Onyń oıynsha, bundaı jaǵdaı oryn alar bolsa bul úshinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıin bolýy kerek. Mask bul týraly adamdardyń Marsty zertteýge arnalǵan jyl saıynǵy konferenııada aıtty.

"Marstaǵy eldi mekenderdiń jobalary ázirlenýde. Alaıda, olardy jer betinde kez-kelgen aýqymdy kataklızm paıda bolǵanǵa deıin aıaqtaý kerek. Marstyń óz-ózin qamtamasyz etýi kez-kelgen kolonızaııalaýda sáttilikke jetýdiń negizgi baǵdary bolar edi. Jerdegi órkenıet damýy tym keremet bolyp kórinbeıdi, kerisinshe alańdaýly. Marsta táýelsiz qala qurý josparlary bolǵany jaqsy. Birneshe adam nemese baza ǵana emes, naǵyz táýelsiz qala qurylsa tamasha bolmaq", - dep atap ótti SpaceX bas dırektory.

   

Mıllıarderdiń aıtýynsha, Jerdegi tirshilik toqtap qalǵan jaǵdaıda Marstaǵy tirshilikti ekinshi nusqa retinde, turǵylyqty meken retinde qarastyryp, josparlar qurǵan abzal. Sonymen qosa, Jerde birqatar yqtımal jaǵdaılar týyndaýy múmkin. Atap aıtqanda, kometanyń soqqysy, janartaý atqylaýy nemese tipti Jerdegi «ıadrolyq armageddonnyń» mysaldaryn keltirdi. Biz eshqashan Úshinshi dúnıejúzilik soǵys bolmaıdy dep úmittenemiz. Biraq soǵystan bólek tabıǵat apattarynyń óziniń yqtımaldylyǵy joǵary.  Sondyqtan biz Marstyq qalany kez-kelgen múmkin bolatyn úshinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıin táýelsiz etýge tyrysýymyz kerek, - dep qorytyndylady Mask.

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar