Quqyqtyq mádenıet – jalpy mádenıettiń bir bólshegi. Ol qoǵamnyń quqyqtyq qundylyqtaryn, quqyq salasyndaǵy progressıvti jetistikterin sıpattaıdy.
Bul uǵym negizinen úsh deńgeıde kórinis tabady:
–qarapaıym;
–kásibı;
–teorııalyq.
Quqyqtyq mádenıettiń qarapaıym deńgeıi adamdardyń kúndelikti ómirimen shekteledi jáne teorııalyq jalpylaý deńgeıine kóterilmeıdi. Bul deńgeıdegi tulǵalar tek jeke basyn qorǵaı alatyn zańdardy bilýmen shekteledi, sýbektıvti quqyqtardy júzege asyrady.
Quqyqtyq mádenıettiń kásibı deńgeıi zańgerlik qyzmetpen aınalysatyn adamdarǵa tán. Bul deńgeı zańdy bilýdiń, quqyqtyq máselelerdi, quqyqtyq qyzmettiń maqsattary men mindetterin túsinýdiń joǵary deńgeıimen sıpattalady.
Teorııalyq quqyqtyq mádenıet tek quqyq týraly bilimniń ǵana emes, sonymen birge onyń tereń qasıetteri men qundylyqtaryn, áreket etý mehanızmin, zańnyń tıimdiligine áser etetin faktorlardy jáne túsinýdiń joǵary deńgeıin qamtıdy.
Qoǵamnyń quqyqtyq mádenıet damytý úshin onyń úsh deńgeıi de mańyzdy ról atqarady. Dese de, kásibı quqyqtyq mádenıettiń erekshe mánge ıe ekenin atap ótken jón.
Elbasymyz Nursultan Ábishulyny Qazaqstan halqyna joldaýynda «Eger bizdiń quqyq ıdeıalary saltanat quratyn órkenıetti qoǵam ornatqymyz keletini ras bolsa, onda árbir azamat mektep qabyrǵasynda júrgende-aq quqyqtyń qarapaıym bastaýlaryn, bizdiń árqaısymyz qarapaıym esep-qısapty biletindigimizdeı ıgerip alýǵa tıisti» degen bolatyn. Elimizdiń azamattary men azamatshalary «quqyqtyq mádenıet» termınin qalaı túsinedi? «Adyrna» tilshisi surap bildi.
Málıka Jasulanqyzy, stýdent:
– Quqyqtyq mádenıetti qalyptastyrý – búgingi kúnniń ózekti máselesi. Baıqasańyz, damyǵan elderde quqyqtyq mádenıet deńgeıi bizge qaraǵanda áldeqaıda joǵary. Sebebi ol elder bul máselege erekshe nazar aýdarady. Balalaryn erte jastan saýatty bolýǵa tárbıeleıdi, zańdy túsindiredi.
Eger olar zańsyz nárseni baıqasa, bul týraly birden aıtyp, sotqa júginedi. Al bizde qalaı? Biz birden bákeler men sákelerdi izdep tabýǵa tyrysamyz. Sot bıligi – elimizdiń demokratııalyq kórsetkishi. Óıtkeni Sot tek Konstıtýııaǵa, ıaǵnı zańǵa ǵana baǵynady. Odan basqa eshkim olarǵa ústemdik ete almaıdy. Zańsyz áreketterge jol berý, oǵan nemquraılylyq zańsyzdyqtyń órkendeýine ákeledi. Quqyqtyq mádenıet menen, sizden, bizden, qoǵamnyń ár múshesinen bastalatynyn umytpaýymyz qajet.
Aqjol Pıonerov, zańger:
– Quqyqtyq mádenıet – adamnyń óz quqyqtaryn bilýi. Mysaly, bizde azamattardy qorqordyń zııandy áserinen qorǵaý týraly zań bar. Kóptegen oryndarda shylym shegýge tyıym salynǵan. Adamdar mundaı zańnyń bar ekenin bilmeıdi. Shyny kerek, bizdiń quqyqtyq saýattylyǵymyz tómen deńgeıde. Halyq áli qarjylyq pıramıdalarǵa aldanyp júr. Ishinde oqyǵan azamattar da bar. Alaıda, olardyń zańnan habary joq. Sol sebepti saý basyna saqına tilep alyp júrgen jaılary bar. Quqyqtyq mádenıetti arttyrý úshin áleýmettik jeliler, teledıdar, buqaralyq aqparat quraldary arqyly belsendi nasıhat júrgizý qajet.
Aıda Kadrkýlova, kásipker:
– Ár adam óziniń quqyqtyq mádenıetin ózi kóterýi tıis. Quqyqtyq bilim berýdi jaqsartý úshin kóptegen resýrstar bar. Internet arqyly siz ártúrli baǵyttar boıynsha quqyqtyq materıaldardy taba alasyz. Mektepterde, orta jáne joǵary oqý oryndarynda osy baǵytta bilim beredi. Alaıda, ekinshi jaǵynan, ár adamnyń mindeti - óz ómirin retteıtin zańdardy oqý, túsiný, bilý jáne qoldaný.
Aıbergen Nuraly, fılolog:
– Quqyqtyq mádenıet bizdiń destrýktıvti beıneqosylǵylarymyzdy tejeıdi. Árıne, árkim óz quqyǵyn qurmetteýdi qalaıdy. Biraq quqyqtyq mádenıet basqalardyń quqyǵyn qurmetteýden bastalady. Eger qoǵam jáne onyń músheleriniń árqaısysy basqalardyń múddelerin qurmetteýdiń mańyzdylyǵyn túsinbese, onda bul qoǵamda árdaıym haos bolady.
Úmit Orazbaı, jýrnalıst:
– Quqyqtyq mádenıetti arttyrýdyń jalǵyz joly – quqyqtyq bilimdi keńeıtý, buqaralyq aqparat quraldary men áleýmettik jeliler arqyly únemi nasıhattaý, eń bastysy, mektep jasynan bastap quqyqtyq mádenıetti damytý úshin bilim berý ıdeologııasyn júrgizý.
Edil Jetpis, medıa sarapshy:
– Damyǵan elderde, mysaly, Germanııada, eger baǵdarshamda qyzyl tús jansa, adamdar tipti mashınalar bolmasa da, jol erejelerin saqtap, jasyl tús janǵansha kútedi. Biz mundaı adamǵa tańdana qaraıtyn edik. Quqyqtyq mádenıet – bul erejelerdi únemi saqtaý kerek dep bilemin. Quqyqtyq mádenıetti arttyrýda bılikke qarap, odan bir nárse kútýdiń qajeti joq. Árkim ózinen bastaýy kerek. Qorytyndylaı kele, joǵary deńgeıdegi quqyqtyq mádenıetti qalyptastyrý úshin, birinshiden, quqyqtyq sanany qalyptastyrý qajet ekenin atap ótken jón. Ekinshiden, adam óziniń zańdary men quqyqtaryn bilýi kerek. Úshinshiden, zańnyń buzylýyna nemquraıly qaramaý jáne onyń oryndalýyn talap etý.
«Adyrna» ulttyq portaly
