Jumyssyzdyq jurtty julqyp kóshege shyǵarmasyn

2508

Memlekettik organ ókilderi karantın talaptaryn kúsheıtý, ony buzǵandardy jaýapqa tartý týraly kóp aıtyp ketti. Árıne, indetti taratpaý mindet. Biraq onyń syrtynda karantınmen qosa kelgen qıyndyqtyń qyspaǵynda qalǵan shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine, solardyń jumys ornynda nápaqasyn aıyryp júrgen júzdegen myń adamǵa memleket tarapynan qandaı qoldaý bolady?

Salyqtan, jaldaý aqysynan bosatý, ýaqytsha jumyssyz qalǵandarǵa eń tómengi aılyq kóleminde (byltyrǵy 42 500-di aıtam) járdemaqy berý jaǵy qarastyrylyp jatyr ma? Sirkesi sý kótermeı júrgen jurt qazir talap bárine birdeı bolý kerek degenge burynǵydan beter mán bere bastaıdy. Aıtpady demeńiz, jabyq turǵan baraholkanyń saýdagerleri qala basshylyǵyna "ne "Altyn Ordany" da jap, ne bizge de ruqsat ber" dep talap qoıary anyq. Eger ol talapqa eshkim qulaq aspasa saýdagerlerdiń narazylyǵy kóshege lyqsyp shyǵaryn boljaý qıyn emes. Olardy "Altyn Orda" oblystyń aýmaǵynda degen qısyny álsiz ýáj de toqtatpaıdy.

Sosyn bárimiz Bekshındi múıizdep jatyrmyz. Anyǵynda ol sanıtarlyq talapqa saı jumysyn shamasy kelgenshe durys istep otyr dep sanaımyn. Tek jaman habardy kim birinshi aıtsa, sol súıkimsiz kórinetinniń keri bolyp tur. Indet pen karantınnen týǵan túıtkildiń bárine Bekshın kináli bolmasa da, "Tazy ashýyn tyrnadan" alady degendeı, qaýly shyǵaratyn sanıtar dárigerlerge jabylamyz.

Kim jaman? Qoja jaman deýshi me edi?

Danesh Baıbolatovtyń 

jazbasynan.

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar