Alash arqaýy Ahmet Baıtursynulynyń shyǵarmashylyq murasy

903

Elimizdiń tarıhynda eli úshin eńbek etip, ultyna qyzmet etken jandar az emes. HH ǵasyrda halyqtyń saýatyn ashyp, bilim alýyna eńbek sińirgen, áleýetin kóterýge jaǵdaı jasaǵan Alash arystarynyń esimi máńgi qurmetke laıyq. Alash qaıratkerleriniń biri de biregeıi, qazaq ádebıettaný ǵylymynyń negizin salýshy, ult ustazy Ahmet Baıtursynuly sanaly ǵumyrynda qazaq qoǵamynyń jańa arnaǵa túsip, úlken ózgeristerge betburys jasaýyna áser etti. El taǵdyryn sheshetin saıası-áleýmettik máselelerdi qolǵa alyp, jańa dáýirdiń bastalýyna jaǵdaı týǵyzdy. Jańa dáýir dep otyrǵanymyz – Táýelsizdik. Ádiletsiz bılik pen qate saıasattyń beleń alýyna kedergi bolýǵa umtyldy. Nendeı qaterge bas tigip otyrǵanyn bile tura, jarqyn bolashaq úshin bar azapqa tózdi. Máselen, Ahmet Baıtursynulyn saıası kózqarasy úshin «ultshyl» dep aıyptap, birneshe ret abaqtyǵa qamady. Itjekkenge, Sibirge aıdady. Bul – rýhy myqty, eline shyn berilgen adam ǵana shydaı alatyn erlik.

Saıasattan bólek, Ahmet Baıtursynuly qazaq ádebıeti men jýrnalıstıkasynyń damýyna qomaqty úles qosty. Túrki ádebıetin zerttep, shetel aqyn-jazýshylarynyń eńbekterin qazaq tiline aýdardy. Ózi de qoǵamdyq-turmystyq sıpattaǵy san alýan mysal-óleńderin jaryqqa shyǵardy. Qazaqtyń birtýary Abaıdyń aqyndyǵy men fılosofııalyq kózqarastaryna taldaý jasap, «Qazaqtyń bas aqyny» degen ataýmen baspa betine usyndy. Tilimizdiń saqtalyp qalýy úshin ter tógip, álipbı jasap shyqty.

Ǵalym Ahmet jazýy damymaǵan ulttyń artta qalatynyn erte uǵynyp, álipbıdiń negizi retinde arab jazýyn aldy. Áıtkenmen, ol bir halyqtyń jazý júıesin ekinshi halyq alǵanda, ózgerister engizbese, árip máselesinde úlken qıynshylyqtar týyndaıtyndyǵyn 1924 jyly «Qazaq bilimpazdarynyń tuńǵysh sezinde» ashyq aıtty. Osylaısha, arab álipbıine birshama ózgerister ákelip, qazaq tiline beıimdedi. Bul qazaq jastarynyń, jalpy qoǵamnyń jyldam saýatyn ashýyna kómegin tıgizdi. Sonymen qatar, HH ǵasyrdyń bas kezinde balalar aldymen dinı saýatyn ashatyn. Sol sebepti qazaqy bilim berý júıesin qurastyrdy. Ahmet Baıtursynuly bul jaıly: «Qazaqsha oqý degende men osy kúngi musylmansha oqyp júrgen jolmen oqýdy aıtpaımyn, qazaqtyń tilimenen oqýdy aıtamyn. Bul kúngi musylmansha oqyp júrgen joldyń bulǵalaq-jyrǵalaǵy kóp, onymenen júrip hat jaza bilýge jetkenshe, rýssha bilýden ýaqyt kem ketpeıdi. Sebebi qazaq tilimenen oqytpaı, noǵaı, túrik, parsy, arab tilinde jazylǵan kitaptar aralasyp bas qatyp, mı ashyp, balalar áýre-táýre bolady. Sondyqtan oqý keregi daýsyz bolsa, oqýǵa kerek quraldardy saılaý kerektigi de daýsyz», - dep «Aıqap» gazetiniń 1912 jylǵy №4-5 sandarynda jazdy. Qazaq tili men ádebıetiniń erejesin jazyp, emlesin qurastyrdy. Osylaısha aǵartýshy Ahmet Baıtursynuly bilim-ǵylym, saıasat pen basqarý júıesinde uly betburystar jasady.

Qoǵam qaıratkeri tek 1988 jyly ǵana aqtaldy. Buǵan deıin ǵalym jaıly túrli maqalalar jazylyp kelgenimen, onyń ómiri men shyǵarmashylyǵy tolyǵymen zerttelmedi. Al shyǵarmalary uzaq ýaqyt boıyna «kitap túrmesinde» saqtaldy. Ult ustazynyń ómiri men otbasy jaıly qundy derekter muraǵattarda qalyp qoıdy. Táýelsizdik alǵan soń Ahmet Baıtursynuly jaıly kóptegen kólemdi kitaptar men ǵylymı eńbekter qurastyryldy. Sonyń ishindegi eń eleýlisi – 2013 jyly Isimaqova A.S, Piráli G.J., Sákenov S.B., Mustafaeva K., t.b. qurastyrýymen «El-shejire» baspasynan basylyp shyqqan Ahmet Baıtursynulynyń alty tomdyq shyǵarmalar jınaǵy.

Ǵalymnyń ádebı-teorııalyq murasy birneshe salany qamtıdy. Jınaqtyń I tomyna A.Baıtursynulynyń «Masa», «Qyryq mysal», «Qazaqtyń bas aqyny», «Ádebıet tanytqysh» eńbekteri ense, II tomyna shákirti Teljan Shonanulymen birge jazǵan «Oqý quraly» atty hrestomatııalyq eńbegi engen. Tuńǵysh ret 2004 jyly qazaq árpine túsirilip, usynylǵan eńbek túpnusqamen qaıta salystyrylyp, tolyqtyrylǵan. Úsh bólimnen turatyn eńbek bastaýysh mektep oqýshylaryna qazaq tili men ádebıeti, tarıh, jaǵyrapııa, sharýa-kásip, jaratylystaný pánderi boıynsha málimetter beredi.

Ahmet Baıtursynulynyń jyr jınaqtary men kitaptary budan buryn birneshe qaıtara basylǵany belgili. Degenmen, ár jylǵy nusqada keıbir bólikteri ózgeriske ushyraǵan. Máselen, «Qyryq mysal» jınaǵynyń kirispesi ispettes «Zamandastyryma» óleńindegi «óndire me?» sózi 1991 jylǵy nusqada «ońdyra ma?» dep, «júrgende» degen sóz 1989 jylǵy nusqasynda «júrgenge» dep berilgen. Qarap tursaq, bir ǵana árip. Áıtkenmen, bir áriptiń ózi avtordyń aıtqysy kelgen oıyn ózgertedi. Sol sebepti qurastyrýshylar salystyrý kezinde ár jylǵy túpnusqalardy alyp qaraǵan.

Jınaqtyń III tomyna ǵalymnyń ómirderegi men «Til – qural», «Til jumsar», «Baıanshy» syndy qazaq tili men oqý-aǵartýǵa qatysty eńbekteri engen.

Jınaqtyń IV tomy birneshe bólimnen turady. Birinshi bóliminde Álippeler, ekinshi bóliminde maqalalar, úshinshi bóliminde jazý, emle, termınologııa máseleleri, al tórtinshi bóliminde qazaqsha oqý, mektep týraly oqý-aǵartý máseleleri qarastyrylǵan. A.Baıtursynulynyń jer máselesi men tegimizge jalǵanǵan «-ov»qosymshasy týraly» maqalalarynyń jazylǵanyna bir dáýir ótse de, ǵalymnyń jan aıqaıy búgingi kúnge deıin ózektiligin joǵaltpady.

Jınaqtyń V, VI tomyna «23 joqtaý», «Er Saıyn» syndy aýyz ádebıetiniń muralary, aǵartýshynyń buryn elenbeı kelgen jáne umyt bolǵan maqalalary, resmı qujattary, táýelsizdik kezeńindegi ahmettaný jaıly jazylǵan zertteýler engen. Jınaqtan Alash qaıratkeri jaıly M.Áýezovtyń «Ahańnyń elý jyldyq ıýbeleıi» atty maqalasy men S.Seıfýllın men T.Shonaulynyń da mereıtoıǵa oraı jazylǵan eńbekterin kórýge bolady. Maqalada Muhtar Áýezov Ahmettiń eńbegin: «...Ahańnyń bul istegen qyzmeti qazaqtyń uzyn yrǵa tarıhymen jalǵasyp ketetin qyzmet. Istegen isimen ózine ornatylǵan eskertkish – máńgilik eskertkish», - dep baǵalasa, Sáken Seıfýllın: «...Ahmettiń halyqqa bul istegen qyzmetteri zor qyzmet. Bul qyzmetiniń əsirese kórinetindigi sol, ózge oqyǵan zamandastary óz bastarynyń paıdasyn ǵana izdep, ar həm ımandaryn satyp júrgende Ahmet halyqtyń aryn izdep, óziniń oıǵa alǵan isi úshin bir basyn bəıgige tikken», - dep jazdy.

Kez kelgen jınaqty shyǵarý úshin úlken daıyndyq pen mol izdenis qajet. Ahmet Baıtursynuly murajaı-úıiniń dırektory Raıhan Imahanbet Júsipbek Qorǵasbekke bergen suhbatynda ǵalymnyń eńbekteri áli de tolyqtyrýdy qajet etetinin, jalpy kólemi on tomnan asatynyn sóz etedi. Tilshi-ǵalym Ǵarıfolla Ánes «Qazaq» gazetine jarııalanǵan materıaldardyń 60-70 paıyzy Ahmet Baıtursynulyna tıisti ekenin, maqalalardy ǵalymnyń atyna ıelendirý kezek kúttirmes másele ekenin alǵa tartady.

Ǵalym, aǵartýshy, ádebıettanýshy Ahmet Baıtursynulynyń sińirgen eńbegi, jastardyń boıyna ekken bilim dánegi esh ýaqytta umyt bolyp qalmaıdy. Zamanynda qylǵan qyzmeti, tókken teri keler urpaqtyń esinde saqtalýyna biz jaýaptymyz. Ahmettiń shyǵarmashylyǵy, zertteýleri men saıası kózqarasy eldigimizdi qolymyzǵa alýǵa qalaı kómektesse, keleshekte de dál solaı óz septigin tıgize bermek.

Shattyq QANATQYZY,

ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ,

fılologııa fakýlteti,

qazaq tili men ádebıeti mamandyǵynyń 4-kýrs stýdenti

www.kaznu.kz

Pikirler
Redakııa tańdaýy