Túrmeden shyǵa sala abyroıynan aıyrylyp, qoǵamnyń qatty synyna ushyrap jatqan Maks Boqaevqa eń tıimdi aqyl keńes aıtpas buryn túrmeniń jalǵyz kisilik kamerasynda jatqan Aron Atabektiń ishki psıhıkalyq jaı-kúıine toqtalǵym keledi. Áste, oıymdy júıelep, pikir-usynysymdy dál jetkizý úshin adamgershilik pen etıkaǵa jat bolyp kórinetin keıbir túıtkildi máseleni qozǵamaı ketpeýge bolmas. «Dos jylatyp aıtady, dushpan kúldirip aıtady» degen támsildi de qaperimde ustap otyrmyn. Túrmeniń ay dámin bir kisideı tartqan men eki azamatty ózime taǵdyrlas sanaımyn. Sondyqtan Maks pen Aronnyń jáne onyń týystarynyń kóńiline qarap, tilimdi tistep únsiz qala almadym.
Sózdiń basyn Aron Atabekten bastaıyn. Ol qandaı adam? Ol otbasynyń qamy úshin kez kelgen jumysty isteıtin, kúrep aqsha tabatyn bala-shaǵa asyraýshy emes. Bul Arondy jamandaý emes, onyń erkek retindegi tıpi, jaratylysy sondaı edi. «Otbasyna masyl boldy» dep aıtpaı-aq qoıaıyn, mundaı erkekterdiń áıelge de, balaǵa da súıkimi bolmaıtyny anyq. Bostandyqta júrgende Aron úıiniń shatyry tesilip, qırap jatqanyn, otbasynyń tym kedeı ómirin sýretteý múmkin emis-ti.
Aron jáne onyń otbasy aýyr kedeıshiliktiń shegine jetti. Onyń ústine, tik minezdi Aron oppozıııalyq qaýym ortasynda súıkimsiz edi, ol únemi qoǵam belsendilerimen kıkiljińge túsip qalatyn, tipti jaǵa jyrtysyp tóbelesip qalǵan kezi de boldy.
«Shańyraq oqıǵasy» boıynsha Aron Atabek uzaq jylǵa sottalyp, túrmege tústi. Osy kezden bastap, bostandyqta júrgende eshkimge súıkimsiz bolǵan Aron jáne onyń otbasynyń jaǵdaıy qalaı ózgerdi? Serikjan Mámbetalın, Muhtar Taıjan sekildi "ultshyl patrıottar" halyqtan jylý jınap, Aronnyń úıin tolyq jóndep berdi, bala-shaǵasyna, azyq-túlikpen bolsyn, aqshalaı bolsyn, kóp kómek kórsetti. Bolat Ábilev bastaǵan oppozııonerler aqsha bólip Aron Atabektiń kitaptaryn shyǵaryp berdi, kitaptyń tusaýkeserin ótkizip, satylymnan túsken qarjyny taǵy da Aronnyń bala-shaǵasynyń qolyna ustatty.
Oppozıııa qaýymy túrmede jatqan Aron Atabekti de umytqan joq. Oǵan da jyly kıim, gazet-jýrnal, qarjy jiberip tur. Tipti Polshada turatyn Ballı Maje (Baljan Naýryzbaeva) túrmedegi Arondy jyl saıyn bylǵary aıaq kıim qamtamasyz etetin. Qazir de osyndaı qaıyrymdylyq sharasy toqtaǵan joq.
Qazaq baspasózi túrmede jatqan Aron Atabekti «ult batyryna» telip jıi jazady. Halyqaralyq adam quqyqtary uıymdary ony «ar-ojdan tutqyny» dep sanaıdy. Ol qanshama ret syıaqy aqshasy bar marapatqa ıe boldy. Árıne, syılyqtar birde Aronnyń balalaryna, birde onyń áıeline berildi.
Zań boıynsha, jazanyń úshten ekisin ótegen sottalýshyǵa jeńildik bar. Shartty jazamen bostandyqqa shyǵý úshin sotalýshy ótinish jazýy kerek. Al qaıtpas-qaısar Aron Atabek ótinish jazýdan bas tartty. Bul onyń túrmede qala berýge beıil ekenin kórsetedi. Sonda onyń túrmeden shyqqysy joq pa? Bul suraqqa «Ol túrmeden shyqqanda ne isteıdi, qandaı jumys isteıdi, qaıtip nápaqa tabady?», «Sharýaǵa ebi joq otaǵasy otbasyna qajet pe?» degen qarsy suraq qoıar edim. Onyń jaýaby joǵaryda jazyldy. Sondyqtan, Aronnyń túrmede qala berýi ózine de, onyń bala-shaǵasyna da tıimdi bolyp tur.
Baspasózde «Túrmedegi Aron Atabek tórt-bes jyldan beri karerde jatyr» degen taqyryppen maqala jarııalanyp júr. Shyndyǵynda, ol karerde emes, bir kisilik kamerada otyr. Basqa sottalýshylar úshin bir kisilik kamerada otyrý – aýyr jaza. Men de japadan-jalǵyz alty aıdaı sondaı kamerany meken etken edim. Shynymdy aıtaıyn, úsh mezgil tamaǵyńdy esiktiń oıyǵynan beretin adamnyń qolynan basqany kórmeısiń, ishqusa bolyp, jyndanyp ketýge sál qaldym. Al Aron bir kisilik kameraǵa óz erkimen kirip alǵan. Ol - shyǵarmashylyqtyń adamy, ondaı kamerada eshkim kedergi jasamaıdy, óz oıymen ózi bolyp, óleńin jazyp jata beredi. Oǵan osy jaǵdaı unaıdy: bala-shaǵasyna qaıyrymdy jandar kómektesip júr. «Aron - ult batyry», «ar-ojdan tutqyny», «bılik ony karerge jaýyp qınap jatyr» degen aqparat dúmpýi áste basylmaı, onyń saıası kúreskerlik ımıdji kún sanap ósip jatyr.
Ay shyndyqty aıtýdy bastaǵan soń túrme kórgen taǵy bir belsendi Janbolat Mamaı tulǵasyna da toqtala keteıin. Ol Aron men Maks sııaqty adam emes, sharýaǵa ıkemdi, bala-shaǵa men ata-anasynyń aldynda jaýapkershilikti sezinedi. Mamaı prokýrormen proestik kelisim jasap, túrmeden shartty túrde shyǵyp aldy da Jovtıstiń ofısinde jumys istep, bala-shaǵasyna nápaqa tapty. Ol partııa qurý jobasyn qolǵa alǵan soń tipti Mamaıdyń otbasy jaǵdaıy jaqsaryp sala berdi. «Jer úı satyp alyp, ony kúrdeli jóndeýden ókizdi, úıin qymbat jıhazǵa toltyryp, qymbat kólik minip alypty, balalaryn óte qymbat mektepke oqýǵa beripti» degen aqparat tarap jatyr. Biraq, túrmede jatyp-aq Dempartııaǵa qosylǵan Maks pen partııa jetekshisi Janbolattyń aıyrmasy jer men kókteı emes pe?!
Maks Boqaevtyń taǵdyry Aron Atabekke uqsas. Makstiń bala-shaǵasy bolmaǵanymen kári anasy, qaryndastary bar. Maks te Aron sekildi qara sharýaǵa ebi joq, jumys istep tabys tabýǵa beıim emes, ol ómirin saıası kúres jolynda ótkizdi. Maks túrmede jatqanda onyń jaqyndaryna oppozıııa qaýymy qolynan kelgenshe kómektesip turdy. Muny Makstiń ózi moıyndap, ol túrmeden shyqqan kúni qamqorshy jurtqa alǵysyn bildirgen.
Túrmede jatqanda Maks Boqaevtyń Talǵat Aıan sekildi keshirim surap, merziminen buryn bostandyqqa shyǵýǵa talpynbaýy qaısarlyqqa, prınıpshildikke balandy. Onyń túrmeden shyqqan kúni «Isataı-Mahambet» alańyna baram» degeni de qaıtpas kúreskerdiń minezi retinde sanalǵan. Biraq ol óziniń saıası ımıdjin ózi buzdy. Men sol kúni «Maks Boqaevqa ádildik pen kúres jolynda tek kóregendik pen qyraǵylyq, saıası táýelsiz kózqaras tileımin» dep aqyl berip, ony Mamaı sekildi múddeli toptardan barynsha saqtandyrýǵa tyrystym. Ókinishke oraı, ol aqyl tyńdamaıtyn adam eken.
Eger ol kúreskerlik jolyn Aron Atabek sııaqty jalǵastyrǵysy kelse, Mamaıǵa arqa súıemeı-aq, mıtıng bolsyn, basqa narazylyq sharasy bolsyn, áreketin táýelsiz júrgizýi tıis edi. Árıne, bılik «zań buzdy» dep taǵy da ony qamaýǵa alýy múmkin. Degenmen, Maks Boqaev úshin túrmede jatý túk emes, úsh mezgil túrmeniń tegin tamaǵy men tósegine ol ábden úırengen. Sonda oǵan jáne onyń otbasyna oppozıııalyq kúshterdiń bári burynǵysha kómektesip turar edi. Árıne, maqsatqa jetý úshin oǵan ázir de kesh emes. Tek ol úshin saıası táýelsiz kózqaras pen naqty áreketke kóshýi kerek.
Turarbek QUSAIYNOV,
"Demos" QB tóraǵasy
(Avtordyń kózqarasy redakııa ustanymyn bildirmeıi. adyrna.kz táýelsiz aqparat alańy bolǵan sebepti kez kelgen taraptyń maqalasyna oryn beriledi).
