«Reseı – Túrkilerdiń jerinde otyrǵanyn umytpasyn!»

10848

Áleýmettik jeli túrli kózqarastaǵy azamattardyń jınalǵan ortasy ǵoı. Desek te, keı kezde osy áleýmettik jeli arqyly eldi eleń etkizerlik sharýalar atqaryp júrgen basqa memlekettegi jandarmen de tanysýǵa múmkindik bar. Máselen, býrsalyq azamat Kerim Chelebımen de bizdi tanystyrǵan belgili bir ortaq kózqaras pen ustanymdar edi. Kerimmen sóılese kelip, erekshe nazar aýdarýǵa turarlyq jaıttar týraly estip, bildik.

Býrsalyq 42 jastaǵy Kerim jurtqa tanymal saıası iri tulǵa emes. Alaıda Kerimniń atqaryp júrgen sharýasyn «men» degen saıasatkerdiń ózi batyldyq tanytyp qolǵa ala bermesi anyq.  2016 jyly  «Bursa Ayyıldız Gençlik ve Spor Kulübü» («Aı juldyz Býrsa jastar jáne sport klýby») jumysyn qolǵa alǵan Kerim Chelebı búginge deıin tek býrsalyq jastardyń sporttyq máselesin ǵana emes, Býrsa qalasyndaǵy Túrki memleketterinen kelgen stýdentterimen de etene jaqyn jumys júrgizýde eken. «Bastapqyda jastarymyzdyń kóshe kezip, bos júrýden saqtaý maqsatynda qurylǵan qaýymdastyǵymyz ýaqyt óte kele, Túrkilerdiń búgingi jas urpaqtaryna ıdeologııalyq turǵydan jumys júrgizýdi qolǵa aldy»,- deıdi Kerim.

Túrki jastarynyń aıbyndy rýhyn oıatýdy maqsat etemiz

Negizgi maqsattary – Túrkilerdiń ótken tarıhyn nasıhattaý arqyly Túrki jastarynyń aıbyndy rýhyn oıatý ekenin aıtqan ol: «Býrsada túrkııalyq Túrki jastarynan bólik, túrli sebeppen ómir súrip jatqan basqa da Túrki memleketteriniń azamattary az emes. Solardyń ishinde ásirese, qalamyzǵa bilim izdep kelgen basqa memlekettiń Túrki jastarymen tyǵyz baılanys ornatýǵa barynsha tyrysamyz. Túrkilik ıdeologııaǵa negizdelgen túrli jıyndar, konferenııalar ótkizemiz»,- deıdi ol. «Sonda Býrsaǵa oqýǵa kelgen mysaly, Orta Azııalyq Túrki jastary sizderdi ózderi arnaıy izdep kelip, jıyndaryńyzǵa qatysa ma?» - degen suraǵymyzǵa Kerim Chelebı: «Bul kúnde ıá, bizdiń uıymdastyrǵan sharalarǵa qatysatyn Túrki jastary az emes. Bastapqyda Orta Azııadan keletin jas Túrkilerdi qatarymyzǵa tartý qıyndaý boldy. Qansha degenmen, ǵasyrǵa jýyq Reseıge baǵynyshty bolǵan memleketterdiń azamattaryna «Túrkiler, Turan» degen dúnıelerdi nasıhattaý ońaıǵa soqpady. Áli de syrttan keletin baýyrlarymyzdyń keıbiri «Túrkilik ıdeologııasyna» úrke qaraıtynyn jasyrmaımyn.

Desek te, burynǵydaı emes, qazir qatarymyz kún sanap artyp keledi. Ár jylda basqa Túrki elderinen Býrsaǵa jańadan oqýǵa kelgen stýdentterdi arnaıy oqý oryndaryna izdep baryp, bul qalada Túrkilerdiń qaýymdastyǵy baryn aıtyp, tanysyp qaıtamyz. Tanysyp qana qoımaı, Túrki jastaryn ózimiz ótkizetin semınarlarǵa, konferenııa, túrli jıyndarǵa arnaıy shaqyramyz. Sondaı-aq, basqa elden kelgen baýyrlarymyzǵa kez kelgen jaǵdaıda járdem berýdi de alǵa qoıǵanbyz. Meılinshe jıi habar almasyp, hal surasyp otyrýdy ádetke aınaldyrǵanbyz.Aptanyń úsh kúninde jastarǵa arnalǵan boks, taekvondo, kıkboksıng úıirmeleri jumys isteıdi. Mańyzdy jáne mereke kúnderi arnaıy sherýler jasaımyz», - deıdi Kerim beı.

«Sondaı-aq, Túrki baýyrlarymyzdyń memleketinde áldebir saıası oqıǵa bolyp jatsa, sonaý Býrsadan biz de óz qoldaýymyzdy bildirip, ún qatyp jatamyz. Máselen, reseılik saıasatkerler «Qazaqtyń jeri – orystardyń qazaqqa syıǵa bergen jerleri» degen aqylǵa qonbaıtyn sózderdi aıtqany este. «Qazaqtyń jeri – tek qazaqtyki! Bile bilse, Reseıdiń ózi bizdiń, ıaǵnı Túrkilerdiń jerinde otyrǵanyn umytpasyn!»- deıdi baýyrymyz.

Kerim Chelebıdi tyńdap otyrsaq, Túrkiler, Turan odaǵynan bólek, ózi basqaratyn qaýymdastyq ókilderi qazaqtyń Alash arystary týraly da jan-jaqty biletinin ańǵardyq. Abaı, Mustafa Shoqaı, Maǵjan Jumabaev syndy asyl azamattarymyz týraly, olardyń shyǵarmashylyq eńbekteri jaıly alystaǵy túrik baýyrlarymyz tizbelep sóz etkende, rasymen, ishteı maqtanysh sezimi kerneıdi eken. «Maǵjan Jumabaevtyń «Túrki ıdeologııasy» paıymdary men ǵajap óleńderin jatqa aıtatyn jastar kóp bizde.

Orta Azııadaǵy baýyrlarymyzdyń ótken tarıhyn, ádebıetin tutas oqyp, bilýge túrli kedergiler bolǵany ras. Reseıdiń saıası pıǵylynyń saldarynan qany bir qandastar ǵasyrǵa jýyq ýaqyt bir-birinen alystap qaldy. Kırıl tańbasynyń kesiri de zardabyn az tıgizbedi. Bul arada, Qazaq eli latyn álipbıine ótýge áreket etip jatqany bizdi qatty qýantqanyn jetkizgim keledi. Sonymen, Túrkilerdi joǵaryda aıtyp ótkenimdeı jaıttar alystatty. Soǵan qaramastan tam-tumdap bolsa da, Atajurttaǵy baýyrlarymyz týraly aqparat alýǵa tyrystyq. Al qazir jaǵdaı meılinshe ózgerdi. Internettiń arqasynda kırıl tańbaly dúnıelerdi ózimizge túsinikti tilge aýdaryp, keregin alý qıyn emes.

Internettiń arqasynda qandaı alyp jáne uly eldiń balasy ekenimizdi, atalarymyzdyń ǵajap erlikterin oqyp, bilip rýhymyz asqaqtap, mereıimiz kóterilip jatqanyn da jasyrmaımyz. Orystar tarıh boıy Túrkilerdiń  qol astynda ómir súrdi, memleket pen armııa qurýdy, kúresýdi Túrkilerden úırendi. Osman ımperııasynyń ydyraýyn orystar utymdy paıdalanyp, Túrkilerge ártúrli genoıdter jasady. Ótkenin umyttyrý úshin barlyq sumdyqqa bardy. Ótken ǵasyrda orystar Túrkilerge ıdeologııalyq qysym kórsetse, endi bul ǵasyr – Túrkilerdiń dáýiri bolady dep senemin»,- degen Kerim aldaǵy josparlarymen de bólisti.

Qazaq dalasy – kúlli Túrkiniń túp mekeni

«Túrki álemi týraly tarıhı, mádenı shyǵarmalardy jaryqqa shyǵarsaq degen nıetimiz bar. Sonymen qatar Turan mádenı saparyn uıymdastyrý kókeıimdegi úlken armanym. Al eń bastysy, Túrki jastarymen múmkindiginshe baılanysymyzdy nyǵaıtý jolynda úlken jumystar atqarýymyz kerek»,- deıdi ol. Bir sózinde Kerim: «Meniń ákem Han Táńiri bókterine jerlensem dep armandaıdy. Atalarymyzdyń topyraǵynda jatqysy keledi»,- dedi.

Iá, Qazaq dalasyn ejelgi atamekeni sanaıtyn Túrkiler úshin siz ben biz kún saıyn basyp júrgen topyraqtyń qanshalyqty baǵaly ekenin osynaý bir aýyz sóılem kórsetip bergendeı. Atamekende ómir súrip jatqan árbir qazaq ótkenin umytpaı, búginin baǵalaı bilse, eshkimniń ezgisine qalmaı, eńsesin tik ustap, erteńine de senimmen qaraıtyny sózsiz.

Merýert HÝSAINOVA,

«Adyrna» ulttyq portaly.

Foto Kerim beıdiń jeke muraǵatynan alyndy.

Pikirler
Redakııa tańdaýy