Drýıdtar qazaq tarıhymen tyǵyz baılanysta jáne kelttik «drýıd»
termıniniń tamyry qazaq mádenıetinen bastaý alady. Bul pikir meniń jalpy
qazaq tarıhy men mádenıetiniń yqylym zamandaǵy izderin zerttep, barlyq
halyqtardyń ata-teginiń qazaqtar bolyp tabylýyn dáleldeýge negizdelgen
ǵylymı eńbekterimde álemniń birqatar ulystary men qazaqtardyń, olardyń
qatarynda, qazaqtar men keltterdiń ata-babalarynyń da kóptegen
uqsastyqtary tilge tıek etiledi jáne tereń de súbeli dáıekter men dálelder
keltiriledi (Keltter jónindegi zertteýime baılanysty tolyǵyraq aqparatty
meniń «Razgadyvaıa taıny drevnıh keltov» aıdarymen shyǵarylǵan jazbamdy
oqyp, tanysýǵa bolady). Sondyqtan, bul maqala meniń keltter jónindegi
egjeı-tegjeıli qarastyrǵan koneptýaldyq pikirime qosymsha málimet
bolyp tabylady.
Drýıdtar jaıly túıindememde, negizinen, qazaqtyń Tóreshi jáne Bı
laýazymdyq ataýlary uıytqy bolyp tabylatynyn alǵy shart retinde
qarastyrdym. Usynyp otyrǵan pikirimdi dáleldeý úshin Drýıd jáne Tóre-Bı
uǵymdaryn qatar qoıyp salystyrdym. Aldymen, drýıd jóninde azyn-aýlaq
qulaǵdar etken jón bolar.
Drýıdtar bizdiń dáýirimizge deıingi shamamen 1200 (keıbir derekterde b.d.d. 800 ~ 450 jyldar) jyldardan b.d. XII ǵasyryna deıingi aralyqta Anadoly (qazirgi Túrkııanyń Azııa bóligi) men Eýropanyń basym bóliginde «kelt» ataýymen tanylǵan halyqtyń mádenıetimen baılanystyrylady.
Al, ejelgi drýıdtarǵa tikeleı qatysty tarıhı jazbalar ejelgi Rum (Rım) enshiliginde.
Kelt mádenıetinde Drýıd nemese Drýıdae (
arasyndaǵy zańı bılik, tóreshilik, joralǵy saqtaýshy, emshilik jáne saıası
Druid, Druidae) ataǵyna sol eldiń
saltyna sáıkes joǵary (dúr) danǵa shyqqandar ıe bolatyn. Olar keltterdiń
keńesshi mindetterdi atqaratyn bilimdarlar bolatyn. Drýıdtar ózderiniń
jandarynyń máńgilik ekenine ári sol jandaryn qaıta túletýge bolatyna
jáne o’dúnıege senetin. Rum jazbalaryna silteme jasaǵan birqatar derek
kózderi drýıdtardy baǵzy zamandarda kıeli emen aǵashtarynyń aınalasynda
dúmeıtin óte beldi ári bedeldi aqsaqaldar keıpinde beıneleıdi. Olardyń
yqpalynyń kúshtiligi sondaı, jón-josyqty saqtamaǵandardy el-jurttan
alastap, qasıetti qurbandyq shalýǵa jol bermeıtin bolypty. Drýıdtar soǵys
kezinde qarsylasqan taraptardyń ortasyna túsip, eldestirgen.
«British Museum» jýrnalynyń paıymdaýy boıynsha «drýıdtar temir dáýirinde Brıtanııa men Franııa aýmaǵynda dinı joralǵylardy ótkizgen abyzdar» eken. Sonymen qatar, bul jýrnal drýıdtardyń senimderi men joralǵylary jóninde, onyń ishinde emen jıdekteriniń mańyzy týraly maǵlumattyń saıazdyǵyna da megzeıdi. Arheologtar drýıdtardyń baqsy bolǵany jóninde birli-jarym kóne-kóz buıymdar, al olardyń dinı salttary men qurbandyq atqarǵany týrasynda eleýli qazba tapqanyn da habarlaıdy.
Drýıdtardyń syrtqy kelbeti jóninde tarıhı maǵlumattyń mardymsyzdyǵy men eshbir sýrettiń kezikpeýi kóptegen synı kózqarastar týdyryp otyr. Áıtse de, birqatar ǵalymdar olardy aq shapandy, syryqtaı aq saqaldy jáne qoldaryna altyn oraq ustap, moıyndaryna bilezik nemese jarty aı tárizdi «dan» alqa taǵynǵan keıiptegi tulǵa retinde qarastyrady.
«Drýıd» termıni «dinı qyzmetker, abyz, pir» dep aýdarylǵanymen, olardyń ataýynyń shyǵý tegi kelttiń dru-wid-s «emen aǵashyn biletin» sózinen týyndaýy múmkin degen joramal bar. Usynylǵan aýdarma termındi proto- úndieýropalyq deru «emen» (salystyr: qazaqsha – terek) jáne weid- «kórý, bilý» (salystyr: qazaqsha – beıne, baıqaý, uǵý) degen eki quramdas bólikten órbitedi. Bundaı qurylymdy Aǵa Plınıı óziniń «Tabıǵı tarıhynda» bul sózde grek tilindegi drýs (δρύς), «emen» jáne grektiń -idēs (-ιδης) jurnaǵynan turady dep eseptegen.
Grek mátinderinde δρυΐδης (druidēs) túrinde berilgen sózdiń Brıton aralynda
turatyn keltterdiń tilinde sóıleıtin halyqtarda bolǵany da anyqtalǵan.
Mysaly: ejelgi ırlandsha druí «drýıd, dýagóı», ejelgi kornsha druw, orta
vallııshe dryw «paıǵambar» sózderi.
Keıingi kezderdegi kózqaras boıynsha kóne kelt tilindegi dru-wid-s (kópshe
druwides) sóziniń yqtımal túbiri kóne ındoeýropalyq deru «aǵash», orta
aǵylshynsha tree «aǵash», oryssha derevo «tal» jáne tverdyı «qatty», orta
aǵylsha true «týra (shyn)» sózderimen de baılanystyrylady.
Al, proto-kelt sózdiginde proto- úndieýropalyq deru «emen» sóziniń erte ırland tilindegi
derb «týra, berik, kúshti» sózimen sımantıkalyq jaqyndyǵy aıtylady.
Drýıd qolyna dinı yrym, joǵarǵy sot bıligi jáne bilim salalarynyń
tizginin ustaǵan abyz bolýymen birge el bıleýshi keńesshisi, qoldaýshysy
jáne daryn retinde de tanylǵan. Drýıdtyń oqýy aýyzsha júrdi. Sot rýdyń
kósemine nemese halyq keńesine baǵynǵanymen, aralyq qyzmet atqardy.
Syrt qaraǵanda drýıd termıni qazaqtarǵa qatysy joq kóringenimen, óz
tarıhy men mádenıeti, salt-dástúrinen habary bar adamdar úshin birqatar
uqsastyqtar baıqalyp turady. Qazaq halqy erteden tórelik aıtyp, jón
siltegen adamdardy aq saqal, ata, baba dep ataǵan. Sondaı tóreshilerdiń qatarynda búkil túrki jurtyna tanylǵan Qorqyt Ata da bolǵan. Qorqyt Ata
handar men qaǵandarǵa drýıdter sekildi qolǵabys, keńes berip, soǵys
kezderinde jelep-jebep otyrǵan. Ańyz boıynsha ol Syr-Darııa aýmaǵynda
ómir súrgen. Qorqyt Ata jónindegi ýaqıǵalardyń órbigen ýaqyty orta ǵasyr
kezeńine jatqyzylady. Dańqty aqsaqal týraly «Qorqyt Ata» batyrlar
jyry kitabynda ol kóptegen handarǵa tórelik aıtady. Osy kitapta Qorqyt
Ata túrki handarynyń biri Dirse hanǵa balasynyń buqamen alysyp, jeńiske
jetken erligine tamsanyp, Buqa degen esim qoıýyna, ony bek atanýyna keńes
beredi.
Qorqyt Atany segiz qyrly, bir syrly dep qaraýǵa bolady. Sebebi ol jyraý,
sáýegeı, kúı atasy, qobyz atasy, kósem, kemeńger, uly oıshyl, áýlıe, abyz
jáne baqsylardyń jelep-jebeýshisi retinde tanymal. Demek, ol tek tórelik
aıtýshy aqsaqal ǵana emes, kıe daryǵan, arqasy bar erekshe adam, ıaǵnı Dúr
Baqsy. Al, baqsylyq – qazaqtardyń jáne búkil túrki áleminiń senim-nanymy,
tarıhy men mádenıetiniń túp tamyry dese de bolady. Júz myń jylǵa jýyq
tarıhy bar baqsylyq qazaq ata-teginen bastaý alǵan.
Drýıdızmniń uıtqysy drýıd bolyp tabylsa, baqsylyqtyń beldi tulǵasy
baqsy ekeni belgili. Qazaqtyń mıfologııasynda baqsylar - osy dúnıe men o’
dúnıeni baılanystyrýshy dúleı kúsh ıesi. Baqsylyqta eki dúnıeni
baılanystyrý úshin baqsy ekstazǵa túsip («arqasy ustap»), súldeni, ıaǵnı
jandardy, olardyń qatarynda periler (yzyq, t.b.) men jyndardy (albasty
t.b.) ózine yryqtap, ár túrli aspaptardy (qobyz t.b.) paıdalanǵan. Basqa
dúnıege ótý úshin BáıTerek aǵashynyń da orny erekshe. Báıterekti - Qaraǵash
nemese Kıe Aǵash dep te ataıdy. Qazaqtar kıeli aǵashtardyń qataryna emen,
qaıyń jáne torańǵyldy da qosady. Demek, Emen de Báıterek bolyp
sanalady. Qazaq tilindegi terek sózi men proto-kelt tilindegi drý «emen»
arasyndaǵy týystyq baılanysty
PT tōŕ «qaıyńnyń qabyǵy (toz), tozdan jasalǵan sadaqtyń qoramsaby, toz ydys», derek «terek, aǵash»; PTungus duri
«toz besik»; kelt tiliniń bir tarmaǵy orta ýelshtik deri «emen» sózderinen de ańǵarýǵa bolady. Drýıd jáne Tóre-Bı ataýlarynyń jaqyndyǵy kelt jáne skandınavtyq kúrkireý nemese tarsyl qudaılary Taranıs pen Tordy - Tennuo «qysqy jıdek (dolananyń bir túri); úlken, aǵa» dep atalatyn kıeli aǵashpen baılanysty sıpattalýlarynda.
Qorqyt Atanyń óner ıesi retindegi keıpi kelt halyqtarynyń jyraýy, jyrshy, kúıshi, aqyn jáne shejireshisi atalyp, drýıdtardyń biri sanalǵan Bard – qa (bard, bardo, barz) da qatysy bar. Tarıhı ańyz áńgimeler bardty - baqsy dep te sıpattaıdy. Sonda baqsy jáne bard sózderiniń de jaqyndyǵy bar degen tujyrym da oıǵa uıalaıdy. Tipti olardyń túbiri qazaq tilindegi bas («jan», «sońy» degen de maǵynalar beredi), baba, bir, apa, ata (salystyr: PA epV «ata»; PT ata / ete / appa / apa «ata-baba» shýmer ada «áke, jyr», abba «ata-baba») sózderi bolýy ábden yqtımal. Óıtkeni, bul sózderdiń balamasy horvattyq halym Ranko Matasovıchtiń proto-kelt sózdiginde kelesideı berilgen: attyo «áke, ógeı áke»; fatir «áke»; bā, ba-yo «ólý» bāsto «ólim». Bul sózderge erte ırlandyq bas «ólim» sózi týys bolyp keledi. Al, serb tilindegi baća «áke, abyz» sózi ındo-eýropalyq jáne túrki sózderiniń ózeginiń bir ekenin aıǵaqtaıdy. Baqsy sózine úndi tilindegi
«Bhats sózi Bard termıniniń tórkini» dep
aıtýy da rastaıdy.
Negizinen, kelttik bard / bardo termıni qazaq tilindegi baqyrý, baryldaý (salystyr: PT bar «dáti barý, sheshim qabyldaý»; shýmer bar «han, bıleýshi»), dombyra (salystyr: shýmer miritum, sabitum «mýyzykalyq aspap»), jyr, saryn (salystyr: PA sarV, PT sarin; shýmer šir, šur «syńsý, jyr») sózderimen de baılanysty degen oı da keledi. Sebebi, bardo sóziniń shyǵý tegi PIE (proto-ındo-eýropalyq) gwr̩ hx-dhh1-ó-s «aqyn / jyraý» nemese «maqtaý, kótermeleý» sózine negizdelgen. Demek, bul jaǵynan qazaq tilindegi jyraý / jyrshy sózimen sáıkes keledi. Jyraý / jyrshy sózine dybystyq jaǵynan jre «abyz, pir» degen orys sózi jaqyn. Orys tili de PIE tilder qataryna jatady. Jre sóziniń eski orys nemese erte slavıandyq nusqasy jrѫ bolyp tabylyp, lıtva tilindegi giriù, gýriau, gìrti «maqtaý, kókke kóterý» sózderimen týystas bolady. Al, qazaq tilindegi jyraý sóziniń shyqqan topyraǵy PA iru jáne PT ɨr ekenin eskere otyryp, qazaqtyń jyraý sóziniń bard termınimen týystyǵyn ańǵaramyz. Onyń ózi bizdi shýmerlik gir, gi «abyz, kıe» sózderimen baılanystyrady.
Baqsy jáne bard uǵymdaryn toǵystyratyn taǵy bir túıin proto-kelttik bakko «keıki shybyq» pen onyń túbiri PIE túbiri bak «shybyq» sózderiniń qazaq tilindegi baqan (PA bàku; PT bakna «qyltan, baqan» ), sabaq (PT sapak) sózderi bola alady dep sanaımyn. Sebebi, baqan - baqsynyń ózimen birge alyp júretin kıeli aǵashy bolyp tabylady. Qalaı bolǵanda da bard jáne baqsy ataýlary eki dúnıege qatysy bolýyn qarastyrý sharttylyq. Sondyqtan bul termınderdiń túbiri qazaq tilindegi bas sózi bolyp tabylady degen pikirdemin. Óıtkeni bul sóz tek qana adamnyń dene múshesin aıqyndap qoımaı, «jan», «sońy» jáne «basshy» degen uǵymdardy da beredi. Bas sózine balamany shýmerdiń bar «jan» ejelgi mysyrdyń ba «kisi», ka/ba «jan, adam» sózderinen kóre alamyz.
Keltterdiń áńgimeleri bardtardyń keı jańadaıda zańdy buzǵan jyraýmen baılanystyrýlary oryn alady. Bul jaǵdaı olardy áýelde bı buıryǵymen zańdy tapsyrysty oryndaýshydan, keıin qylmyskerge aınalǵan barymtashymen teń qarastyrýǵa múmkindik beredi.
myrza, basshy, jaratýshy» sózi de jaqyn keledi. Bul baılanysty AQSh-tyń
zertteýshisý Djefrı Snograstyń
Drýıdtar sheshim qabyldaý aldynda brehonnyń (brithem, brehon – sot)
usynysyn basshylyqqa alatyn bolǵan. Brehon dep halyqtyń sanasyndaǵy quqyqtyq normalardy aıqyndap, túsindirip beretin, biraq ózdiginshe
quqyqtardy jasamaıtyn abyzdy ataǵan. Brehondar quqyqtardy jyrlaryna
qosyp, jarlyq taratqan aqyndar mektepteriniń basshylary da bolǵan, ıaǵnı
olar qazaqtardyń jarshy-jyraýlary sekildi ádet-ǵuryptardaǵy tártipti
aýyzsha jetkizip otyrǵan. Sonymen qatar, bul abyzdar «tabıǵatta joq dúleı
kúshti paıdalanatyn qaharly dinı jandar» dep tanylǵan. Proto-kelt tilinde
qaharly, ashýly sózderi bar(an) dep aýdarylady. Baran «ashýly, qaharly»
sóziniń túbiri PIE bhreh «burǵylanǵan shuńǵyl, jara», al sınonımi rextu
«burq etý, qaharly, yryq, zań» sózderi bolyp keledi. Demek kelttiń brehon
sózi maǵynasy jaǵynan qazaq tilindegi buıryqshy, biregeı aqyn, dúr aqyn,
batyr (salystyr: proto-kelt torid «batyr») jáne Burhan (qypshaq: put,
Býdda) sózderimen sáıkes keledi. Baqsy men brehonnyń bir ataý ekenin
ánshiler men jyraýlardy túrkimen tilinde
baqşy nemese bagşy dep ataýlarynan de ańǵarýǵa bolady. Al, qazaqtardyń qypshaq teginiń palı,
sanskrıt jáne prakrıt jazýlaryn qoldanǵanyn eskersek, onda qazaq tilindegi baqsy sóziniń brehon termıniniń negizi sanalatyn PIE bhaga sózine aınalýy da ǵajap emes.
fili
welo «kórý» sózine negizdeledi. Bul sózge týysqan bolyp keletin erte ırlandtyń file «aqyn, óleńshi», fil «bar bolý» jáne erte
brıtondyq guilinn «kórý» sózderi qazaq tilindegi bı, bıleý, bilý, bilgir, baıqaý, eleý (PA ila «anyq, kórinetin»; PT bil «bilý»; büdi «bıleý»), úńilý, óleńshi sózderimen jaqyndyǵyn kórsetip, jalpy fıle ataýyn qazaqtyń bı sózinen bolǵany týraly pikirimdi rastaıdy (ádette bı sózin bek degen ertedegi túrki sózine negizdeledi. Meniń oıymsha, bı sózi PT bāj «baı, belgili, aqsúıek, kıeli, Qudaı» jaqynyraq ári túbiri ıe, aı jáne bas sózderi bolyp keledi).
(PT: ălp)
Qazaq tarıǵynda da jyraý Bı ornynda júre alatyn kezderi bolǵan. Mácelen,
1693 - 1781 jj óimir súrgen Býhar jyraý Qalqamanuly bı ataǵyna ıe bolyp,
ishki jáne syrtqy máselelerdi sheshken kórnekti memlekettik qaıratker, ánshi,
jyraý bolǵan.
Brehondar fıle (filé /
– kóripkel, paıǵambar) dep atalatyn abyzdardyń
qataryndaǵy drýıdtarǵa erip júrgen abyzdar bolǵan. Fıle termıniniń
tórkinin proto-kelttik
Ol zamanda fıle tobynyń basshysyn olav (ollaw «uly») dep ataǵan jáne
onyń dárejesi galdardyń joǵarǵy drýıdtarymen teń bolǵan. Bul jerde
Olav Fıle tirkesin esh múdirmeı qazaqtyń Uly Bı tirkesimen teńdestirýge
bolady. Oǵan sebep bolatyny qazaqtyń tarıhynda Tóbe Bılerdiń ornyna
Uly Bı tirkesin qoldanǵany. Uly
(proto-Turkic: ulug)
sózine alyp
sózi sınonım bolýy, kelttik olav termınimen jaqyndyqty aıqyndaı túsedi.
Drýıdızm men baqsylyqty, ıaǵnı shamandyqty qatar qoıatyn ǵalympazdardyń qarasy az emes. Solardyń biri Ben Djonson
Qazaqtardyń tarıhyn tereń zerttep júrgen amerıkandyq ǵalym P.B.Golden qypshaq-qańlylardyń baqsylyqpen, dýagóılikpen erteden aınalysatyny sonsha, olardyń ózderin baqsy (qam) nemese sıqyrshy (qangli) dep tanıtynyn jáne olardyń Táńirige (Tanri, Tengeri), Aı Ataǵa, Aı Ýaǵa (Aı Ana), Kúshikke / Kishik / Qshqyry (Aı Atanyń balasy), Ýmaı Anaǵa, Ýmaı Bıchege (Táńiri qyzy), Býrhanǵa (put, Býdda), Jera Anaǵa, Juldyzdarǵa t.b. qudaılarǵa tabynyp-sıynatynyn, Kók, Jer, Jerasty álemimen baılanystyratyn Kıeli Taý men Kıeli Aǵashtyń etegindegi «tirshilik sýynan nár alǵan» baqsylar men batyrlardyń denesin qaıtys bolǵanda sın (sin) nemese qorǵanǵa (qurġān) qoıyp, olardyń músinin (pishin, keskin, túr) de sin dep ataıtynyn, onyń taǵy bir ataýy balbal bolyp tabylatynyn, sın men abaq (abaq) sózderiniń arabsha šaxṣ «kisi, adam, tulǵa» sózimen sáıkes keletinin ári olarǵa da táý etetinin óziniń «Qypshaqtar dini» atty eńbeginde atap ótedi. Bul eńbekte, sondaı-aq, Qyshqyrydan taraǵan urpaqty Qyshqyry bólchek dep ataǵanyn, sol Qyshqyry bólchek keıin Bóri, al qytaı derekterinde birqatary Fýlı (Fuli) degen ataýymen belgili bolyp, túrki qaǵandarynda saqshy bolǵany, qypshaqtyń maǵynasy túrki tilindegi qabuk «aǵashtyń shirigen ózegi, dińi» sózimen baılanysty ekenin, keıde adamdardy qurbandyqqa shalatynyn, jerlegende aýqatty adamdarmen birge altyn buıymdardy qoıatynyn, beıitke úıilgen topyraqty tall dep aıtatyndaryn ári jerleý rásimderi ejelgi Saq rásimderimen birdeı ekenin keltirgen.
Kelt tilinde qudaı degen Dēwo (proto-ındoeýropa tilinde Kók qudaıy; salystyr: Diń, shýmer - Dingir), sózderimen beriledi. Olardyń eń úlken qudaıy kúrkireý nemese tarsyl qudaıy Taranıs (Tara-wo, Tigerno; salystyr: PT /Qypshaq Teŋri / Taŋrɨ) jáne ony skandınavtar Tor (Thor; salystyr: PT dar: «tarsyldaý») dep ataıdy. Taranıs – Tennuo (Tennýo) «qysqy jıdek (dolananyń bir túri)» dep atalatyn kıeli aǵashpen baılanysty sıpattalady. Aı Atanyń kelt tilindegi balamasy jaryq qudaıy Aine, Al Aı Ananyń balamasy aıdyń jáne juldyzdardyń áıel qudaıy Arianrhod bolyp tabylady. Kórip otyrǵanymyzdaı, baqsy men drýıd sózderiniń maǵynalary Saq, Qypshaq, Qazaq, Túrki ataýlarynyń bir- birimen jáne Baqsylyqpen juptary jazylmaıtynyn, bir túbirden ekenine nuqsaıdy.
medıınaǵa súıenedi. Túsinik boıynsha, drýıdtar adamdarda essizdik týdyra
«Drýıdızmdi shamandyq din dep
ataýǵa bolady, óıtkeni ol rýhtar álemimen baılanysymen birge holıstik
alǵan jáne kóripkeldikti dáldikpen oryndaǵan. Olardyń jer men ǵarysh
týraly bilimderiniń bir ushy megalıt kezeńderden bastalǵan bolýy múmkin». Qazaqtardyń tarıhyn tereń zerttep júrgen amerıkandyq ǵalym P.B.Golden qypshaq-qańlylardyń baqsylyqpen, dýagóılikpen erteden aınalysatyny sonsha, olardyń ózderin baqsy (qam) nemese sıqyrshy (qangli) dep tanıtynyn jáne olardyń Táńirige (Tanri, Tengeri), Aı Ataǵa, Aı Ýaǵa (Aı Ana), Kúshikke / Kishik / Qshqyry (Aı Atanyń balasy), Ýmaı Anaǵa, Ýmaı Bıchege (Táńiri qyzy), Býrhanǵa (put, Býdda), Jera Anaǵa, Juldyzdarǵa t.b. qudaılarǵa tabynyp-sıynatynyn, Kók, Jer, Jerasty álemimen baılanystyratyn Kıeli Taý men Kıeli Aǵashtyń etegindegi «tirshilik sýynan nár alǵan» baqsylar men batyrlardyń denesin qaıtys bolǵanda sın (sin) nemese qorǵanǵa (qurġān) qoıyp, olardyń músinin (pishin, keskin, túr) de sin dep ataıtynyn, onyń taǵy bir ataýy balbal bolyp tabylatynyn, sın men abaq (abaq) sózderiniń arabsha šaxṣ «kisi, adam, tulǵa» sózimen sáıkes keletinin ári olarǵa da táý etetinin óziniń «Qypshaqtar dini» atty eńbeginde atap ótedi. Bul eńbekte, sondaı-aq, Qyshqyrydan taraǵan urpaqty Qyshqyry bólchek dep ataǵanyn, sol Qyshqyry bólchek keıin Bóri, al qytaı derekterinde birqatary Fýlı (Fuli) degen ataýymen belgili bolyp, túrki qaǵandarynda saqshy bolǵany, qypshaqtyń maǵynasy túrki tilindegi qabuk «aǵashtyń shirigen ózegi, dińi» sózimen baılanysty ekenin, keıde adamdardy qurbandyqqa shalatynyn, jerlegende aýqatty adamdarmen birge altyn buıymdardy qoıatynyn, beıitke úıilgen topyraqty tall dep aıtatyndaryn ári jerleý rásimderi ejelgi Saq rásimderimen birdeı ekenin keltirgen.
Kelt tilinde qudaı degen Dēwo (proto-ındoeýropa tilinde Kók qudaıy; salystyr: Diń, shýmer - Dingir), sózderimen beriledi. Olardyń eń úlken qudaıy kúrkireý nemese tarsyl qudaıy Taranıs (Tara-wo, Tigerno; salystyr: PT /Qypshaq Teŋri / Taŋrɨ) jáne ony skandınavtar Tor (Thor; salystyr: PT dar: «tarsyldaý») dep ataıdy. Taranıs – Tennuo (Tennýo) «qysqy jıdek (dolananyń bir túri)» dep atalatyn kıeli aǵashpen baılanysty sıpattalady. Aı Atanyń kelt tilindegi balamasy jaryq qudaıy Aine, Al Aı Ananyń balamasy aıdyń jáne juldyzdardyń áıel qudaıy Arianrhod bolyp tabylady. Kórip otyrǵanymyzdaı, baqsy men drýıd sózderiniń maǵynalary Saq, Qypshaq, Qazaq, Túrki ataýlarynyń bir- birimen jáne Baqsylyqpen juptary jazylmaıtynyn, bir túbirden ekenine nuqsaıdy.
medıınaǵa súıenedi. Túsinik boıynsha, drýıdtar adamdarda essizdik týdyra
«Drýıdızmdi shamandyq din dep
ataýǵa bolady, óıtkeni ol rýhtar álemimen baılanysymen birge holıstik
alǵan jáne kóripkeldikti dáldikpen oryndaǵan. Olardyń jer men ǵarysh
týraly bilimderiniń bir ushy megalıt kezeńderden bastalǵan bolýy múmkin».
Drýıdtar qazaqtyń tóreshi men bıleri sııaqty jan-jaqty kemeldengen dana
adamdar bolǵan. Qazaq jáne kelt tilindegi bul sózderdiń jaqyndastyratyn uǵymdarǵa «aqsaqal, tórelik aıtýshy, bıleýshi, oıshyl» maǵynalary túrtki
bola alady. Demek, drýıd jáne tóre-bı «sot qyzmetkeri», «ádil-qazy»
uǵymdarymen tikeleı baılanysty. Qazaq tilindegi tóreshi sóziniń túbirleri
tór nemese dúr sózderi bolyp keledi, sebebi ol etımologııalyq turǵydan PA
(proto-altaı) t ̔ṓr [e] «baqan, baǵana, munara; torqa (qurbandyq shalatyn
oryn)»; t ̔ŏŕe «zań, jón-josyq», PT (proto-túrki) tȫr «úıdegi qurmetti
oryn», töŕ «irge, tuǵyr, túbir, shyǵý tegi, ata-babalar», dur «dúr» retinde
keledi. Sáıkesinshe, bul sózderdiń ózegi (morfem) qazaq tilindegi tý/týý; PA
t ̔ŏri «týylý, shaǵysý»; PT töre «týylý, tórkin (túp tamyry)» bolyp
tabylady.
Sonymen, Tóre sózi «ata-baba» jáne «joǵary» maǵynalarymen teńesip,
«qorǵaýshy, pir» maǵynalarymen tyǵyz baılanysady. Ol baılanysty PT
tilindegi töŕ «tuǵyr, túbir, tórkin (túp-tamyr), jebeýshi (pir)» sózi erte
ırland (kelt tiliniń bir tarmaǵy) tilindegi drūi «drýıd; joǵary; abyz»
sózderimen saı kelýinen kóremiz.
Keıde bılerdiń nemese tóreshilerdiń bıligi handardan joǵary bolǵan jáne
olardy kóbine baqsylardy ataǵandaı baba degen. «Qudaı tańdaǵan» Bı bolý
úshin olar Drýıd sııaqty uzaq jyldar bilim alyp, daıyndalǵan. Ol sottarda
sot, sot oryndaýshysy jáne qorǵaýshy retinde qatysa alǵan. Ekinshi jaǵynan
dıplomat, sheshen, qolbasshy (batyr), deldal jáne elshi mindetterin atqarǵan.
Qoryta kelgende, men saqtyń Targytaı patshasy, qazaq / túrik Táńiri men Er
Tarǵyn batyry, shýmerlik Dińgirden bastaý alatyn kelttik Tanarıs, Torıd
(batyr) pen Drýıtardyń jáne qazaqtyń Tóre-Bı ataýlarynyń túbiri bir dep
topshylaımyn. Paıymdaýdy shýmer sózderi tur «dárejesi boıynsha ekinshi»,
ıaǵnı qolbasshy, batyr, tar «aqylǵa qonymdy», tir «orman» jáne gidri «taıaq,
asa taıaq, aǵash» sózderi naqtylaıdy. Buǵan negiz bolyp turǵan proto-kelttik
daru «emen, aǵash» sóziniń túbiri PIE
hettik
doru «aǵash, tal» sózinen bolyp,
tāru jáne grektiń dory «aǵash, diń, ózek, naıza» sózderimen sabaqtasatyndyǵy.
Ádilbek Ishanbekuly
05.12.2020 j.
Osylaısha, men Drýıd pen Tóre-Bıdiń ejelgi zamannan qazirgi kezeńge deıingi
aralyqtaǵy bir-birinen ajyramas uǵymdar demekpin. Ajyramas osy uǵymdar
kıeli qasıetke ıe Tór Úı nemese Tór Otaý (keltshe: Dýrý Atı) men Dúr Ata
(keltshe Dýrý Attıo / Atta) bolyp tabylady.
Ádilbek Ishanbekuly
