BQO-da 15 jasar qyz sharıǵat zańy boıynsha, dástúrli emes dinı aǵymdy ustanatyn azamatpen zańsyz nekege turdy. Sońǵy jyldary qazaqstandyqtar jańa áleýmettik synaqtarmen, dindarlyqtyń ósýimen baılanysty buryn belgisiz keleńsiz qubylystarmen betpe-bet kelip jatyr. Jalpy Qazaqstandaǵy dinı ahýal týraly qoǵamda ústirt túsinik qalyptasqan. Óıtkeni din qazaqstandyqtardyń aqyl-oıyn ǵana emes, zaıyrly memleket ómiriniń ártúrli salalaryna da áser etip otyr. Eger jaǵdaı dál osyndaı qarqynmen damı berse, onda kóp uzamaı zaıyrly memlekettiń zańdary iske aspaı qalmaı ma?
Sharıǵat jolymen 15 jasar qyzben nekelesý
Álem Ilon Masktyń jańa jobalary, genetıkterdiń zertteýleri, ǵalymdardyń ashqan jańalyqtary, qýatty lazerlerdiń bolashaǵy jáne basqa da serpindi jobalar búkil álemde talqylanýda. Al Qazaqstanda «salafıtterdiń» teledıdardy jaýlap alýyn, jańa meshittiń ashylýyn, «ejelgi ádet» boıynsha qyzdardy urlaýdy, hıdjab máselesin jáne t.b. talqylaýda. Sebebi saıası ıdeologııa men ǵylymǵa senetinder az, sondyqtan ǵylymı máselelerdiń ornyna dinı isterdi adamdarǵa talqylaýǵa týra keledi.
Biz 28 jyl boıy qury áýrelenip keldik, endi taǵy da – áýrelený. Mundaı úrdis 90-shy jyldary, Egova Kýágerleri kezdesýlerin mektep májilis zalynda ótkizgende túsinikti boldy (!). Bul taqyryp 12 jyl buryn da ózekti boldy. Din týraly jańa zań qabyldaǵysy da keldi, biraq quqyq qorǵaýshylar, «demokrattar» jáne t.s.s ony qabyldaýǵa qarsy boldy. Bul qarsylyq 2010 jyly Astanada ótken EQYU sammıtine deıin bolyp, zań qabyldanǵan joq.
Esimde, belgili quqyq qorǵaýshy Evgenıı Jovtıs: «Terrorızm joq bolsa, bizge zań ne úshin qajet? - degen bolatyn. 2008 jyldyń aıaǵynda, 2009 jyldyń basynda men gazetterde din týraly jańa zań qabyldaý qajettigi týraly birqatar maqalalar jazdym - 1992 jylǵy zań dástúrli ıslam men mádenıetti qoldaıtyn tym lıberaldy edi. Nátıjesinde zań «terrorıstik shabýyldardan» keıin ǵana kesh qabyldandy.
Bizdiń kezimizde keıbir ımamdar oqý oryndaryndaǵy hıdjabty qoldaıtyn petıııa daıyndap, qol jınaýdy usyndy. Islam erejelerine sáıkes, oranýdyń búldirshin qyzdar emes, balıǵat jasyna jetken qyzdarǵa qatysty ekendigi týraly QMDB ókilderiniń túsindirmeleri eshkimdi qyzyqtyrmady.
Mine, sońǵy jańalyq ta osy taqyrypqa baılanysty. Batys Qazaqstan oblysynda 15 jasar qyz 29 jastaǵy jigitke turmysqa shyqty. Polıeıler 16 qyrgúıekte qyzdyń Bórli aýdanynda joǵalyp ketkenin aıtty. Keıin ony Oraldan tapty. Onda ol sharıǵat zańymen, dástúrli emes dinı aǵymdy ustanatyn azamatpen zańsyz nekege otyrǵan.
Neke meshit qyzmetkerleri, ımamdar jáne kámeletke tolmaǵan balanyń zańdy ókilderiniń qatysýynsyz jasalǵan. Sonymen qatar «kúıeý» jalǵan nekemen 2005 jyly týǵan kámeletke tolmaǵan jasóspirimmen jynystyq qatynasqa túsken. Kámeletke tolmaǵan qyz paranja kıip, týystarymen baılanysty úzbek bolǵan.
Oǵan Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 122-baby «On alty jasqa tolmaǵan adammen jynystyq qatynas nemese seksýaldyq sıpattaǵy ózge de áreketter» (bes jylǵa deıingi bostandyqty shekteý túrindegi jaza nemese sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý) boıynsha qylmystyq jaýapkershilikke tartylady. Sondar jastar zaıyrly memlekettiń zańdaryn bilmeı me nemese oǵan baǵynǵysy kelmeı me?!
Alaıda, keıinirek belgili bolǵandaı, tergeý kezinde 15 jasar qyzdyń anasy sot-medıınalyq saraptamalardan jáne basqa bıologııalyq saraptamalardan úzildi-kesildi bas tartqan jáne er adamǵa qatysty eshqandaı shaǵymdanbaǵan. Er adam eshqaıda ketpeý týraly qolhatpen bosatylǵan. Qazirgi ýaqytta qyz Jambyl oblysyna úıine ketken.
Endi sharıǵat zańdarynyń jaqtaýshysynyń (jáne basqa da jaqtastarynyń) bolashaǵy zaıyrly memleket sotynyń sheshimine baılanysty. Er adamǵa qatysty qylmystyq is taraptardyń tatýlasýyna baılanysty toqtatylýy ábden múmkin. Sońǵy kezderi mundaı jaǵdaılar jıilep ketti. Sonymen qatar bizdiń zańdar seksýaldy salada tym lıberal – eldi pedofılııa máselesi ýshyǵyp tur.
Qazirgi kezde din genderlik jáne otbasylyq qatynastarǵa áser etip keledi. Bizdiń ımamdar erlerge áıelderin qamshymen sabap turýǵa, kishkentaı qyzdardy oramalmen tumshalap qoıýǵa, «neke kııý» rásimin resmı neke tirkeýinsiz-aq oryndaýǵa ruqsat berdi.
Islam dini áıeldi kúıeýine baǵynbaǵan kezinde urýǵa ruqsat etedi. Kóptegen musylman elderinde áıelderge qatysty turmystyq jáne jynystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy zańdar joq. Qazaqstan da osyǵan bet bura ma?
Islam zańymen ajyrasýlar da jıilep ketti. Kúıeýi áıeline tek «talaq» («ajyrasý») sózin aıtsa, ajyrasqan esepti. Al tastandy otbasy alımentsiz qalady, óıtkeni resmı neke tirkelmegen. Buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy jarııalanymdar boıynsha, ımamdardyń ózderi de mundaı áreketterge baryp júr. Keıbir sheneýnikterimiz de olardan qalyspaýdaá. Bilim, ǵylym, mádenıet jáne ádebıet deńgeıiniń aıtarlyqtaı tómendeýi týraly aıtpaı-aq qoıaıyq. Memleket beı-jaı qaramasa, mundaı tendenııalar kúsheıe beredi.
Buqaralyq aqparat quraldary «qasıetti neke» («baýyrlasý») elementteri qarqyn ala bastaǵanyn jazdy: qyzdar radıkaldy ıslam aǵymdarynyń ókilderine turmysqa shyǵyp, sodan keıin kúıeýi «talaǵyn» aıtyp, ajyrasyp, dostaryna bere salady. Osydan keıin qyz qaıta turmysqa shyǵyp, shema taǵy qaıtalanady. Nátıjesinde, qyz ákesiniń kim ekenin bilmeı, dúnıege bala ákeledi.
Musylman qoǵamynda áıeldi er adammen teń emes. Musylmandyq dástúr boıynsha, áıel kúıeýine tolyqtaı baǵynady. Áıeldiń negizgi róli otbasynda, urpaq órbitýde jáne bala kútimi, al er adamnyń róli otbasyn qarjylaı qoldaý bolyp tabylady. Eger áıeldiń bilim, jumys jáne t.b. óziniń qalaýyn bildirse, qamqorshysynyń kelisimimen ǵana ala alady.
Sáıkesinshe otbasyndaǵy jáne qoǵamdaǵy áıelderdiń orny ózgerýde. Uzyn mataǵa oranǵan áıel joǵary bilim almaýy, er adamdarmen jumys istemeýi, qoǵamdyq jumystarmen, saıasatpen, ónermen jáne t.b. aınalyspaýy kerek. Mundaı ıdeologııanyń nátıjesi – otbasymen nemese jalǵyz-aq qazaq áıelderi Sırııaǵa sharıǵat jáne halıfat zańdarymen ómir súrý úshin ketip jatyr.
Dinı máselelerge qatysty BAQ arasyndaǵy baıqaý
Zaıyrly memlekette rýhanı qundylyqtardyń tutqasy dinı qyzmetkerlerge ǵana berilgeni tańqalarlyq, din mádenıet pen ıdeologııany aýystyra jazdady, al mádenıet úıleri, kitaphanalar, murajaılar jabylyp nemese qańyrap qaldy. Al olardyń ornyna kóptegen meshitter, shirkeýler men hramdar ashyldy.
Sondaı-aq bizde bul taqyryp boıynsha ǵylymı zertteýler, ásirese analıtıkalyq sıpattaǵy, sonymen qatar eldegi bolashaq dinı kartınanyń ǵylymı negizdelgen boljamdary az. Zaıyrly memlekette dindarlyqtyń ósýi, onyń bilim, ǵylym, mádenıet deńgeıine, genderlik teńdikke jáne t.b. áseri zerttelýi kerek.
Bul óte ózekti taqyryp jáne ol dinı terrorızm men ekstremızmniń aldyn-alý jónindegi jumysty ǵana qamtymaýy kerek. Dinniń qoǵamdyq ómirdiń ártúrli salalaryna áseri týraly zertteýler qajet. Bunda buqaralyq aqparat quraldary mańyzdy ról atqarady.
2017 jyldan bastap Almaty qalasynyń ákimdigi buqaralyq aqparat quraldary arasynda din salasyndaǵy ózekti máseleler boıynsha jarystar ótkize bastady. Bul der kezinde bastaǵlǵan jáne qajetti jumys. Al buqaralyq aqparat quraldary arqyly júrgiziletin aǵartý jumystary dinı ekstremızm men terrorızmniń aldyn-alý men kúresýde mańyzdy jáne tıimdi kómek bolyp tabylady.
Bıylǵy jyly «Qoǵamdyq damý ortalyǵy» qoǵamdyq qory (atqarýshy dırektory Birjan Qazturǵanov, qoǵammen baılanys jónindegi menedjer Beıbit Turabaev) jýrnalıster men BAQ arasynda dinı máseleler boıynsha 2020 jyldyń 21 sáýiri men 21 qazany aralyǵynda baıqaý ótkizdi. Konkýrs Almaty qalasy Qoǵamdyq damý departamentiniń memlekettik áleýmettik tapsyrysy aıasynda ótti.
Baıqaýǵa orys jáne qazaq tilderinde barlyǵy 200-den astam materıal usynyldy. Usynylǵan jumystar ózekti máselelerdi bólip kórsetedi: dinı zańnama normalaryn túsindirý, konfessııaaralyq kelisim men tózimdilik, destrýktıvti tendenııalardyń yqpal etý qaýpi, dinı ekstremızm men terrorızmniń aldyn alý jáne kúresý jáne t.b.
Marapattaý rásimi 5 qarashada «Kazzhol Park Almaty» qonaq úıinde, Embi zalynda ótti. Bul sharany Almaty qalasy Din isteri basqarmasy men «Qoǵamdyq damý ortalyǵy» qoǵamdyq qory uıymdastyrdy. Baıqaýǵa Almatyda jumys isteıtin jergilikti jáne respýblıkalyq BAQ-tyń jýrnalısteri, ǵylymı sarapshylar, táýelsiz pýblııster men blogerler qatysty. Qazylar alqasy barlyq ótinimderdi qarap, jarııalanǵan nomınaııalar boıynsha jeti jeńimpazdy anyqtady:
- Ánýarbek Ómir «Úzdik televızııalyq janr» nomınaııasy boıynsha.
- Nurekeshov Erkebulan «Merzimdi basylymdardaǵy qazaq tilindegi úzdik pýblııstıkalyq maqala» nomınaııasy boıynsha.
- Eldesov Dastan «Merzimdi basylymdardaǵy orys tilindegi úzdik pýblııstıkalyq maqala» nomınaııasy boıynsha.
- «Internet-resýrstaǵy qazaq tilindegi úzdik maqala» nomınaııasy boıynsha Ádilet Musahaev.
- «Informbıýro» aqparattyq agenttigi «Internet-resýrstaǵy orys tilindegi úzdik maqala» nomınaııasy boıynsha.
- Satybekov Jánibek «Internettegi úzdik vıdeo» nomınaııasy boıynsha.
- «Eń belsendi bloger» nomınaııasy boıynsha Berikbaev Elnar.
Is-sharaǵa Almaty qalasy Din isteri basqarmasy basshysynyń orynbasary Erǵalı Kósheke men ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-niń Dintaný jáne mádenıettaný kafedrasynyń meńgerýshisi Aınur Qurmanalıeva qatysyp, baıqaý jeńimpazdaryna baǵaly syılyqtar tabys etken
Baıqaýdy uıymdastyrýshylar qatysqandary úshin alǵys bildirip, BAQ pen blogerlerdiń din salasyndaǵy aǵartýshylyq jumystarynyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Olardyń pikirinshe, bul halyqtyń dinı saýattylyǵyn arttyrýǵa, sondaı-aq dinı ekstremızm men terrorızmniń aldyn-alýǵa jáne onymen kúresýge úlken úles bolyp tabylady.
Úzdik materıaldardyń avtorlary qurmet gramotalarymen jáne Axis sporttyq velosıpedterimen marapattaldy. Sondaı-aq, on yntalandyrý syılyǵy berildi.
Destrýktıvti dinı aǵymdarǵa qarsy áreket
Bizdegi dinniń máz emes ekendigi týraly mynadaı derek bar: kún saıyn 20-40 qońyraý «114 jedel jelisine» kelip túsedi. Destrýktıvti dinı aǵymdardyń yqpalyna túsken nemese dinı sıpattaǵy problemalardyń saldarynan ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan qazaqstandyqtarǵa kómek kórsetý úshin "114 jedel jelisi" jobasy iske qosyldy. «114 jedel jelisi» – bul tegin koll-ortalyq jáne chat-saıt, ol barlyq nıet bildirýshilerge din týraly kez kelgen máseleler boıynsha keńes beredi, sondaı-aq zardap shekkender úshin psıhologııalyq jáne quqyqtyq kómek usynady.
Ókinishke oraı, 2019 jyldyń jeltoqsanynan bastap aǵymdaǵy jyldyń tamyzyna deıin jelide eshkim qyzmet kórsetken joq. Tamyzdan bastap jobany «Social Development Center» qoǵamdyq qory QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen «Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy» KEAQ memlekettik granty aıasynda júzege asyrýda.
Senim telefonynyń barlyq operatorlary bilikti dintanýshylar bolyp tabylady jáne dinge qatysty barlyq suraqtarǵa kásibı túrde jaýap bere alady. Eger másele belgili bir mamandy qajet etse, operator máseleniń sıpatyn anyqtap, ótinish berýshini teologpen, psıhologpen nemese advokatpen baılanystyrady.
Konsýltaııany tájirıbeli mamandar júrgizedi, onyń ishinde tanymal psıholog, QR psıhologtar men psıhoterapevter qaýymdastyǵynyń múshesi – Lola Shakımova, «Jýsan» arnaıy operaııasyna qatysýshy, teolog – Aslanbek Tynyshtyqov; zańger, PhD doktor – Serikhan Ádilǵazy, sondaı-aq Dintaný jáne ıslamtaný salasyndaǵy sarapshylar, ońaltý ortalyqtarynyń teologtary bar.
Shynynda da, destrýktıvti dinı aǵymdar qoǵamdyq qaýipsizdikke, neke jáne otbasy ınstıtýtyna, adamnyń fızıkalyq jáne psıhıkalyq densaýlyǵyna qaýip tóndiredi. BAQ pen qoǵamnyń mindeti – bul qaýipke qarsy turý.
QR Terrorızmge qarsy ortalyǵynyń málimetinshe, 2019 jyldyń sońyndaǵy jaǵdaı boıynsha Qazaqstanda destrýktıvti dinı ıdeologııanyń 20 myńnan astam izbasarlary ómir súrgen.
Qazir «taza» ıslam zaıyrly memlekettiń joǵary oqý oryndary men mektepterine deıin endi. «Arab» ıslamynyń erejelerin ustanatyn oqytýshylar, Arab hıdjabynyń, salafıtterdiń kóptegen qorǵaýshylary paıda boldy, «sharıǵat zańdary boıynsha solaı bolýy tıis» degen sózder jıirek estiledi.
Dinı salada adamzattyń aıtarlyqtaı tájirıbesi jınaqtalǵan. Tipti, Dalanyń ózinde de az emes. QR-nyń osy saladaǵy memlekettik saıasatynyń negizi de barshaǵa málim: sheteldik nanymdar men mıssıonerlerdiń ımporty emes, dástúrli rýhanı mádenıetti damytý, dinnen bólingen bilimdi, ǵylymdy, ıdeologııa men mádenıetti damytý, sondaı-aq radıkaldy emes «dala» ıslamyn qoldaý.
Avtor: Dastan ELDESOV
«Adyrna» ulttyq portaly
