Tereń tynysty jyrlarymen oqyrmandar júreginen oryn alyp júrgen aqyn Ádilet Ahmetulynyń «Jumjuma sultan» atty ekinshi kitaby basylym kórdi. Bul jańalyqpen avtor Facebook jelisindegi resmı paraqshasynda bólisti, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly.
«Jumjuma sultan» – Altyn Orda ádebı muralaryndaǵy shoqtyǵy bıik, kesek týyndy. Sony názıralyq (qaıtalaı jyrlaý) dástúrimen qazirgi qazaq tiline aýdaryp, kórkem poezııa úlgisinde kitap etip shyǵardym. Bul ózi kishkentaı kitap. Biraq salmaǵy aýyr mura. Kitapqa ózge birneshe poema, óleńderim endi. Bul eńbegimizdi Altyn Ordanyń 750 jylyna jáne Altyn Orda murageri – sizderge arnaımyn!» ,-dep jazdy aqyn.
Altyn Ordanyń ádebıetshisi Husam Kátıbtiń «Jumjuma sultany» 1370 jyldary jazylǵan. Avtory jaıynda jóndi maǵlumat joq. Tirliginde kóp jamandyq jasap, kúnáǵa batqan adamdardyń o dúnıede tozaq azabyn tartqandyǵy týraly áńgime, ańyzdar Husam Kátıbtiń poemasynan buryn da kúnshyǵys, batys elderindegi aqyndar shyǵarmalaryna negiz bolǵan: Irannyń ataqty aqyny Farıd-ad-dın Attar (1119 jyly týǵan), Italııa Oıanýshylyǵynyń alyby Dante (1265–1321) osy taqyrypta «Táńiri komedııasyn» jazǵan.
Kúlli túrik jurtyna ortaq, tipten álemdik deńgeıdegi ádebı týyndynyń biri atanǵan osy dastandy Á. Ahmetuly názıralyq dástúrmen qaıtadan jyrlap, kitap etip shyǵarypty. 30-qarasha kúni Almatydaǵy «Ǵylym Ordasy» RMK Ortalyq ǵylymı kitaphanada onlaın-oflaın formatta bul kitaptyń tusaýy kesilip, aqynnyń «Altyn orda amanaty» atty shyǵarmashylyq keshi ótedi. Betashar retinde jańa kitaptan avtordyń birer shýmaq jyryn usynaıyq:
Altyn orda – kıelim,
Maǵan ıe boldyń sen, men de ózińe ıemin.
Arqasyna ańyz kómgen,
Taý-tasyna bádizdelgen
Tarıh.
Qulaı-qulaı súıemin!
Jylaı-jylaı súıemin!
Qaharymen aspan astyn qaltyratqan Qaǵanat,
Aq qaǵazǵa qaltyrypsyń alty batpan amanat.
Seni taptym Ertisti órlep,
Edil boıyn saǵalap,
Jaıyq boıyn jaǵalap.
Baqshasaraı altyn dińgek,
Turǵan shaqta dańqyń búrlep,
Ǵulamalar mańdaılaryn nur sájdege tıgizgen.
Er Toqtamys, Joshy, Batý,
Basy bardy ıgizgen.
Qaıran alyp Altyn Ordam,
Táńiri minez handary-aı,
Aýyzy túkti káýirlerdi eteginen súıgizgen...
«Adyrna» ulttyq portaly
